tagasi jagati see neljaks lahtriks, kuhu saab panna kile, paberi, klaasi ja metallijäätmed ning suureks uuenduseks on sel aastal prügikasti kaane automaatne avanemine sensorite abil, selle kasutuselevõtt vähendab haiguste levikut. Prügiautol on samuti 4 erinevat lahtrit, kuhu vastavalt kallatakse kile, paber jne. Toidujäätmete jaoks on taaskasutusplastist valmistatud kompostrid alates 2014. aastast. Seadusega on inimene nüüdseks kohustatud tegelema kompostimisega, kuna siis ei teki prügikastidesse toidujäätmeid, mis haiseks ja meelitaks ligi putukaid ja närilisi ning seda saab kasutada mulla parandamiseks ja väetamiseks. Hiljem on võimalik enda kompost müüa edasi kompostimisega tegelevale ettevõttele, kus hinnatakse selle kvaliteeti ja mahtu ning selle järgi saadakse tasu. Mitmekorruselistes korterelamutesse rajati viis aastat tagasi prügišahtid, igal korteril märgistatult erinevad lahtrid, kuhu saab panna kas kile, paberi, klaasi
· Aia-ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. · Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Miks on biolagunevate jäätmete liigiti kogumine vajalik? · Muude jäätmete hulgas prügilasse sattununa eraldub biolagunevate jäätmete lagunemisel metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest. Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise ja kompostimisega tagatakse nende keskkonnasõbralik käitlemine, taastatakse ainete looduslik ringkäik ning väheneb prügilate ohtlik mõju keskkonnale. Tallinna 4 jäätmejaama · Artelli 15, teenindab AS Veolia Keskkonnateenused ( tel.1919) · Paljassaare põik 9a, teenindab OÜ Kesto (tel. 6395222) · Suur-Sõjamäe 31a, teenindab AS Ragn-Sells (tel. 15155) · Raba 40 (Pääsküla prügila territoorium), teenindab AS Veolia Keskkonnateenused (tel 1919)
desinfitseerimise kord ettevõtte pesemise- ja desinfitseerimise plaani (vt ptk 1.8) Kui ettevõte ise ei tühjenda jäätmekonteinereid, siis jäätmeplaani juurde lisa koopia lepingust jäätmete äraveo eest vastutajaga, kus on kirjas ka jäätmekonteinerite tühjendamise sagedus. Ettevõtete puhul on lähtutud sellest, et biolagunevate jäätmete töötlemisega võiks alustada reoveesette ning toidujäätmete (jms tõenäoliselt hästi lagundatava materjali) kompostimisega. Erinevate stsenaariumite puhul on lähtutud kahest võimalusest: ettevõtte valmisolekust biolagunevaid jäätmeid ise töödelda või neid koguda eraldi teistest jäätmevoogudest ning mittehuvitatusest vt. tabel 3-3. 43 Tabel 3-3 Ettevõtetes tekkivate biolagunevate jäätmete töötlemise (kompostimine) soovituslik skeem Ettevõtted (toiduainetööstus, toitlustuskohad, hulgilaod ja kaubanduskeskused) on huvitatud biolagunevate jäätmete käitlemisest
põhikomponent); · põletamist spetsiaalsetes jäätmepõletuseks kohandatud seadmetes; · termilist eelgaasistamist ning sellele järgnevat gaasi põletamist. 3 . BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE KOGUMINE EESTIS Eestis tervikuna sihikindlat biolagunevate jäätmetele orienteeritud käitlemist ei toimu. Orgaaniliste jäätmete kogumine on paljudele tülikas tegevus, sellepärast on otstarbekas ja lihtne alustada sellise materjali kogumise ning kompostimisega, mida on lihtne hulgaliselt saada ja koguda (haljastupraht, kalmistupraht, kaubandusjäätmed vms). Maa piirkonnas ja aedlinnades saab edukalt rakendada biojäätmete kohapealset komposteerimist. Elanike ja ettevõtete oma initsiatiivi soosimiseks võib luua paiga, kuhu orgaanilisi ,,hooaja" jäätmeid nagu lehed jne saaks kompostimiseks tuua - lokaalne kompostiplats või jäätmejaam. Kompostimise edukuse määrab toorme kvaliteet. Sorditud orgaaniliste jäätmete
kaitstud kompostimisnõu des (kompostrites) . Aia-ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. Kompostimisnõu d ja aunad peavad paiknema naaberkinnistu st vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Miks on biolagunevate jäätmete liigiti kogumine vajalik? Muude jäätmete hulgas prügilasse sattununa eraldub biolagunevate jäätmete lagunemisel metaan, mis on üks kasvuhooneefek ti põhjustavatest gaasidest. Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise ja kompostimisega tagatakse nende keskkonnasõbra lik käitlemine, taastatakse ainete looduslik ringkäik ning väheneb prügilate ohtlik mõju keskkonnale. Tallinna 4 jäätmejaama Artelli 15, teenindab AS Veolia Keskkonnateenu sed ( tel.1919) Paljassaare põik 9a, teenindab OÜ Kesto (tel. 6395222) Suur-Sõjamäe 31a, teenindab AS Ragn-Sells (tel. 15155) Raba 40 (Pääsküla prügila territoorium), teenindab AS Veolia Keskkonnateenu sed (tel 1919) Aia- ja haljastujäätme d viiakse ära ka koduukselt
piisaval määral ligi. Osa laguaineid infiltreerub pinnasesse ja ohustab põhjavett. Aeroobne protsess läheb prügilas küll üle anaeroobseks ning tekkivat metaanirikast biogaasi saab kasutada kütusena. Bioplasti kompostimine kulgeb hästi, kui see laguneb soodsates tingimustes (piisavalt hapniku, sobiv pH ja temperatuur, paras niiskus). Kuna CO2 tekkimine on siis kontrolli all ning seda tekib täpselt nii palju kui fotosünteesil taimse plastitoorme kasvamisel õhust saadi, ei kaasne kompostimisega ka keskonna saastamist. Peale kompostitamist on üsna tavaline bioplastjäätmete käitlusviis põletamine. Ka see on üsna loodussõbralik, sest bioplasttoodete põlemisel eraldub õhku vaid niisama palju süsihapegaasi, kui palju plastitoormeks olnud taimed seda sealt võtsid. Põletamisel tekkivat soojusenergiat saab ära kasutada. Tarbijate käitumisharjumuste muutumine mängib olulist rolli bioplastist toodete kasutusest kõrvaldamisel ja taaskasutusel. Neid tooteid peab
(tavaliselt ei viida lõpuni). Mädandamine toimub tavaliselt 35-40 oC juures vastavas suletud reservuaaris, mida nimetatakse metaantankiks. Protsessis väheneb muda kuivainesisaldus 30- 40 %. Eralduvat metaani saab kasutada energia tootmiseks. Metaanitanke on kallis ehtada. Kompostimine on protsess, kus mikroorganismid lagundavad muda orgaanilist ainet aeroobses keskkonnas. Tulemusena saadakse huumuse sarnane orgaaniline aine. Kompostimisel eraldub soojust. Kompostimisega reoveemuda stabiliseerimiseks peab silmas pidama, et kogu mudamassi temperatuur oleks (55 oC). Kompostitava muda kuivainesisaldus peaks olema üle 30 %. Aeroobsel stabiliseerimisel aereeritakse muda aerotankide sarnastes reservuaarides tingimustel, mille korral kergeltlagunev orgaaniline aine laguneb. Protsess oleneb temperatuurist. Aeroobsel lagunemisel hävivad patogeensed mikroorganismid vähemal määral kui muudel stabiliseerimismeetoditel.
naftaprodukte, pestitsiide ja halogeenitud aromaatseid ssivesinikke. Pinnase-vee segu reaktorites vidakse lbi viia nii aeroobseid kui anaeroobseid mikrobioloogilisi protsesse. Kompostimise kasutamine saasteainete lagundamiseks Kompostimisel phinevaid tehnoloogiaid (ingl. biopile) kasutatakse saastunud pinnase ja setete kitlemiseks. Eriti edukas on olnus kompostimise kasutamine liproduktidega ja lhkeainetega saastunud pinnase ja setete bioremediatsioonil. Meetodi erinevus vrreldes tavalise kompostimisega seisneb selles, et sltuvalt lhtematerjalist ja saasteainest tuleb lisada mineraalseid toitaineid, tugimaterjali ja orgaanilisi hendeid. Tavaliselt ei leta saastunud pinnase osakaal segus 30%. Vrreldes tavalise kompostimisega tuleb jlgida rangemaid ohutusnudeid - koguda tuleb leovesi ning see puhastada, ja juhul, kui protsessi kigus vib eralduda lenduvaid hendeid, siis need muuta kahjutuks. Teatud juhtudel tuleb kompostimine lbi viia kinnistes ruumides. Protsessi lpptulemuseks on tavaliselt
o. 35-40oC juures vastavas suletud reservuaaris, mida nimetatakse metaantankiks. Protsessis väheneb muda kuivainesisaldus 30-40 % võrra ja puudub vajadus kemikaalide kasutamiseks. Eralduvat metaani saab kasutada energia tootmiseks. Isegi väike puhastusjaam võib nii katta oma energiavajaduse. Kompostimine on protsess, kus mikroorganismid lagundavad muda orgaanilist ainet aeroobses keskkonnas. Tulemusena saadakse huumuse sarnane orgaaniline aine. Kompostimisel eraldub soojust. Kompostimisega reoveemuda stabiliseerimiseks peab silmas pidama, et kogu mudamassi temperatuur tõuseks küllalt kõrgele (55oC). Kompostitava muda kuivainesisaldus peaks olema üle 30 %. Aeroobsel stabiliseerimisel aereeritakse muda aerotankide sarnastes reservuaarides tingimustel, mille korral kergeltlagunev orgaaniline aine laguneb. Protsess oleneb temperatuurist ja külmal aastaajal võib lagunemisaeg olla üsna pikk, ulatudes talvel 1-2 kuuni ning suvel paari nädalani.
annaabi.ee 
