prügiladirektiivi nõuete täitmisel, mille juures üha enam piiratakse prügilatesse ladestatavate biolagunevate olmejäätmete hulka. Üks põhilisi nimetatud aruande järeldusi on: Riiklikud strateegiad biolagunevate olmejäätmete prügilatesse ladestatavate koguste vähendamiseks peaksid sisaldama kompleksseid meetmeid, sh jäätmete liigiti kogumist, keskkonnamaksude rakendamist ja tsentraalset kompostimist, samuti turu kindlustamist jäätmetest saadud toodetele, nt. kompostile. Eesmärgid 1. Vältida või vähendada biolagunevate jäätmete tekkimist potentsiaalse jäätmetekitaja juures 2. Vältida ohtlike ja bioloogiliselt mittelagunevate jäätmete sattumist biolagunevate jäätmete hulka 3. Keskkonnaohutult kõrvaldada biolagunevad jäätmed, vähemalt koguse osas, mida ei tohi prügimäele ladestada lähtudes jäätmeseaduse piirangutest 4. Taaskasutada tekkinud, eraldi kogutud või sorteeritud biolagunevad jäätmed 5
Sellist temperatuuritaset tuleb hoida kuni kõik ammoniaagijäljed on kadunud. Valmis komposti tunnused: 1. komposti lõhn on kerge ja meeldiv, magusapoolne 2. ammoniaagilõhn puudub 3. pH tase on < 7,8, eelistatavalt 7,5 4. õlekõrred on tuhmid ja ühtlaselt okolaadipruunid, kaetud actinomyceteste täpikestega 5. kompost on pehme ja kergesti koost lagunev 6. pigistamisel säilitab kompost vormi, vett ei tilgu ja käsi jääb puhtaks. 7. niiskusesisaldus on 64-66% hobusesõnniku kompostile ja 67-68% sünteetilistele kompostidele. 8. lämmastikusisaldus on 2,0-2,3% ja C:N suhe 17:1.S MÜTSEELIGA NAKATAMINE Nakatamiseks kasutatakse teramütseeli mis segatakse substraadikihti. Seeneniidistikuga nakatamisel on kõige olulisem jälgida temperatuuri. sampinjoni mütseel kasvab substraadist läbi kõige kiiremini 25C juures. Üldjoontes on mütseeli substraadist läbikasvamise ajal kasulik hoida CO2 tase võimalikult kõrge. See kiirendab seeneniidistiku kasvu tunduvalt.
60), muruniidetes on C/N suhe aga lämmastiku kasuks (alla 20). Seega võiks meie kompost, vastavates kogustes lisatud toorme puhul, ennast ise C/N suhtes tasakaalustada, jäädes 20-30 vahele. Komposti mullaparanduslike omaduste suurendamiseks segame tugiainena sisse puiduhaket, mis aitab kaasa ka õhustatusele ning seeläbi kompostiprotsessi efektiivsemale toimimisele. Õhustatust soodustab ka korrapärane komposti läbisegamine. Kompostimise protsessi kiirendamiseks võib kompostile lisada lupja. Peale selle aitab lubi vältida komposti liiga happeliseks muutumist. Happesuse tõstmiseks lisame rabaturvast. Komposteerimise segust tuleb hea must huumusrikas kompost. Kompostile saame lisada vastavalt vajadusele liiva, erinevaid turbaliike, lupja, üldväetisi, et saada vastavalt taimedele sobiv kasvusubstraat. Erinevad taimed tahavad natuke erinevat substraati. Toitainete sisalduse tasakaalustamiseks võiks lisada kompostidele mineraal-või orgaanilisi väetisi
Kvaliteetkomposti müügist saab lisatulu teenida, seega on kompostimisega tegeleva ettevõtja huvi selle hulka tõsta. Kvaliteetkomposti on võimalik saada kvaliteetsest, puhtast toorainest (st. jäätmetest). Kvaliteedi järgi võiks komposti jagada klassidesse, kuid see on EL tasemel veel tegemata. Kuniks kehtestatakse EL ühtsed nõuded kompostimissaaduste kvaliteedile, tasub kehtestada Eesti oma nõuded, olgu nad siis kasvõi soovituslikud. Kompostile kvaliteedinõuete seadmine aitab kaasa kompostimissaadustele laiema turu tekkimisel. Kvaliteedinõuded ei ole kindlasti ühtsed, sest nad olenevad kompostitava materjali omadustest (näiteks aiapraht, olmejäätmed, reovee sete), ettevõtmise ulatusest (koduskompostimine, tööstuslik kompostimine) ja komposti edasisest kasutamisest (oma tarbeks, haljastusse, põllumajandusse, prügila katteks). Komposti kasutusse suunamisel peaks arvestama sellega, et ei rikutaks mulla vajalikke omadusi
Et kompost laguneks on vaja kindlaid keskkonnatingimusi: * kuivaine 20-35% *C:N 20...35:1 * pHKCl 6-7 * tuhasus <25% * lagunemisaste >20% 19. märts 2008 Komposti niiskusesisaldust reguleeritakse vastavalt vajadusele kastmise (põud) või katmisega. Katakse vihmaperioodidel, kuna liigniisketes tingimustes on õhupuudus ja käärimist ei toimu. C : N suhte reguleerimiseks lisatakse kompostile sõnnikut ja kuiva põhku. Põhk lisab süsinikku C. 7 II VÄETISED Komposti tegemise etapid: 1) Materjalide kogumine ja läbisegamine või materjalide paigutamine erinevatesse kihtidesse. 2) Käivitub käärimisprotsess. Selle toimumisest annab märku t° tõus 60...70°C-ni. Kõrge temperatuur kiirendab käärimist, hävitab patogeenid ning umbrohuseemnete idanemisvõime.
lagundamisprotsess aeglustub. Kui lmmastikku on rohkem, siis osa sellest lendub lagundamisprotsessi kigus ammoniaagina. Erinevatel materjalidel on erinev C:N suhe, seetttu tuleb kompostimisel materjale segada. Niteks niidetud muru C:N suhe on 20:1, puulehtedel 40-60:1, saepurul 500:1. Komposti kvaliteedi hindamine. Komposti kvaliteeti hinnatakse tema fsikaliste, keemiliste jamikrobioloogiliste nitajate alusel. Erinevate riikide standardid on erinevad. Euroopa henusel on olemas oma standard kompostile (Europe Eco-Label Standards Applicable to Compost). Mikrobioloogilistest parameetritest sisaldab see standard Salmonella (25 g materjalis 0) ja E. coli (< 1000 MPN/g) detekteerimist. Komposti kasutamine. Komposteerimisprotsessi tulemus on krge huumuse sisaldusega ja neutraalse pH-ga materjal. Valmis komposti mikroobikooslus on vga mitmekesine. Tavaliselt hinnatakse kompostist ldisemaid mikrobioloogilisi parameetreid: aktinomtseetide, aeroobsete ja anaeroobsete bakterite ning seente arvukus
ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvatesse riikidesse ega territooriumidele (edaspidi ühenduseväline riik) ning Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamise korral, kui välislepingust ei tulene teisiti. [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (5) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
õhupuudus aga pärsib omakorda mikroorganismide tööd. Kompostimisprotsessi häireteta kulgemise tagab väikekompostimise puhul aun, mille kõrgus on 1 … 1,2 meetrit ning pikkus ca 1,5 meetrit. Niisamuti ei tohi kompostihunnik olla vastu müüri või seina – seal kannatab õhustatavus. Sobivaim on poolvarjuline koht; täisvarjus ei tõuse temperatuur soovitavale kõrgusele ning päikese käes kompost kuivab. Kompostile mõjub hästi, kui see suve jooksul 1…2 korda ümber kaevata. Sel viisil valmib kompost umbes 1 aastaga; eriti heade omadustega komposti saab, kui sel lasta veel 1 aasta järelvalmida. Enne kasutamist tuleks kompost sõeluda ning lagunemata osakesed paigutada uude kompostihunnikusse. Kompostimisprotsessi õnnestumise seisukohalt on oluline jälgida ka happesust: enamikele bakteritele sobib vahemik pH 6 … 7,5 ning seentele vahemik 5,5 … 8;
annaabi.ee 
