eesmärgi nimel pingutanud. ,, Loomulikult maalis noormees ka ennem Tallinna Kunstiülikooli, tema esimesed n-ö paremad tööd tegi ta aastal 1992, kuigi ta osales juba grupinäitusel Ma ei ole kunagi käinud New Yorgis, mis asust Tallinna Laululaval. See oli rohkem fotonäitus, kuid Kaido esimene näitus. Tema isiknäitus, ehk näitus, kus on ainult tema tööd oli aastal 1992. Töid sai näha galeriis Vaal ning tööd olid huvitavad- puutükkidele oli maalitud õlivärvidega, ning see komposteeritud siis üheks tervikmaaliks. Viimane Kaido näitus toimus kunstimuuseum KUMU-s, kus põhirõhk oli sõnal tasakaal. Nüüd ei olnud asi pelgalt õlivärvides ja puutükkides, vaid kasutaud oli nii õlivärve, kui nööri ja akrüüli. Kaido Ole on arenenud silmnähtavalt ja kunstiga ei kavatse ta veel niipea lõpetada.
· Enamikus kasvusubstraatides on põhikomponendiks kas rabaturvas või puukoor. Eesti turvas on kvaliteetne · Niiskussisaldus mitte enam kui 60% · Lagunemisaste H 1-3 (POSTI järgi) · pH 3.0 4.0 · Orgaanilise aine osa min. 95% · Vaba umbrohu seemnetest Puukoor · Puukoort saab kasvusubstraadina kasutada vaid täielikult komposteeritult. · Tavaliselt kasutatakse männikoort, millest on puiduosakesed hoolikalt eraldatud ja mida on kontrollitud tingimustes komposteeritud vähemalt aasta. · Puukoorekompost on väga levinud substraat orhideeliste kasvatamisel. Multsimine on väga aeglane kompostimise viis. Multsiks nimetatakse õhukese kihina mulla pinnale laotatud materjali kihti. Multsiks võib olla põhk, turvas, paber, höövlilaastud, puulehed, niidetud rohi, saepuru, puukoor, killustik, kile, tekstiil jne. Multsimise eesmärgid: · Umbrohtumise ja mullakooriku tekke vältimine, · temperatuuri kõikumise vähendamine mullas (v.a. must kile)
Ei tohi anda värsket sõnnikut, kuid kasutab hästi sõnniku järelmõju, kuna linal on toitainete omastamine suhteliselt nõrk, vajab kõrgemat väetamist. Samas ei talu ühekülgset väetamist. 42. Kartuli väetamine Ei ole mullahappesuse suhtes tundlik, küll aga liikuva Al suhtes. Happelistel muldadel soovitatav kasutada lubiväetisi. Kindlasti kasutada orgaanilisi väetisi, manustada sügisel. Kevadel antav sõnnik peab olema hästi käärinud või komposteeritud. N'ga üleväetamisel pikeneb kasvuperiood. PK-väetised vastavalt tarbele. P vähendab N'ga väetamise riske. K-väetised peaksid olema Cl-vabad. 43. Kultuurrohumaade väetamine Nõuded sõltuvalt liblikõieliste osatähtsusest heintaimikus. Parim aeg anda lubiväetist on rajamise eelselt. Orgaanilised väetised anda rajamise eelselt. PK-väetised kas rohumaade rajamisel või enne kasutuse lõppu sügisel. K ei tohi anda
põldudel. Ei tohi anda värsket sõnnikut, kuid kasutab hästi sõnniku järelmõju, kuna linal on toitainete omastamine suhteliselt nõrk, vajab kõrgemat väetamist. Samas ei talu ühekülgset väetamist. 42. Kartuli väetamine Ei ole mullahappesuse suhtes tundlik, küll aga liikuva Al suhtes. Happelistel muldadel soovitatav kasutada lubiväetisi. Kindlasti kasutada orgaanilisi väetisi, manustada sügisel. Kevadel antav sõnnik peab olema hästi käärinud või komposteeritud. N'ga üleväetamisel pikeneb kasvuperiood. PK- väetised vastavalt tarbele. P vähendab N'ga väetamise riske. K-väetised peaksid olema Cl-vabad. 43. Kultuurrohumaade väetamine Nõuded sõltuvalt liblikõieliste osatähtsusest heintaimikus. Parim aeg anda lubiväetist on rajamise eelselt. Orgaanilised väetised anda rajamise eelselt. PK-väetised kas rohumaade rajamisel või enne kasutuse lõppu sügisel. K ei tohi anda varuväetisena, kuna halveneb rohu kvaliteet,
4680 kg. Sellisest kogusest piisab täielikult antud külvikorrale. 3.2.2 Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia EMVI pikaajalistest katsetest, kus on selgitatud väetiste optimaalseid annuseid ja vahekordi põllukultuuride väetamisel, on selgunud, et sõnniku mõjul saadavad enamsaagid sõltuvad suurel määral kasvatatavast kultuurist, mullaomadustest ning ka sõnniku andmise ajast ja viisist. Kuna värske sõnnik on komposteeritud sõnnikust lämmastikurikkam, siis värske sõnnikuga väetamisel on saadud suuremaid enamsaake kui samasuure sõnnikukoguse komposteerimisel järele jääva sõnnikukogusega väetamisel. Hilissügisel mulda antud sõnnik on kevadel antust efektiivsem ja ka järelmõjuaastal on hilissügisel antud sõnnik kevadel antust efektiivsem. Et suurem osa sõnniku taimetoitainetest on orgaanilise aine koostises, siis toimub toitainete
Ei tohi anda värsket sõnnikut, kuid kasutab hästi sõnniku järelmõju, kuna linal on toitainete omastamine suhteliselt nõrk, vajab kõrgemat väetamist. Samas ei talu ühekülgset väetamist. 42. kartuli väetamine – Ei ole mullahappesuse suhtes tundlik, küll aga liikuva Al suhtes. Happelistel muldadel soovitatav kasutada lubiväetisi. Kindlasti kasutada orgaanilisi väetisi, manustada sügisel. Kevadel antav sõnnik peab olema hästi käärinud või komposteeritud. N’ga üleväetamisel pikeneb kasvuperiood. PK-väetised vastavalt tarbele. P vähendab N’ga väetamise riske. K-väetised peaksid olema Cl-vabad. 1 43. kultuurrohumaade väetamine. Nõuded sõltuvalt liblikõieliste osatähtsusest heintaimikus. Parim aeg anda lubiväetist on rajamise eelselt. Orgaanilised väetised anda rajamise eelselt. PK-väetised kas
4) rabaturvas sisaldab rohkem õhku, on poorsem. Rabaturba puudused: 1) pH on väga madal ja vajab enamiku kultuuride kasvatamiseks neutraliseerimist, 2) tekstuurilt on rabaturvas väga ebaühtlane ja vajab seetõttu enne kasutamist spetsiaaltöötlust või sõelumist. Puukoort saab kasvusubstraadina kasutada vaid täielikult komposteeritult. Tavaliselt kasutatakse männikoort, millest on puiduosakesed hoolikalt eraldatud ja mida on kontrollitud tingimustes komposteeritud vähemalt aasta. Puukoorekompost on väga levinud substraat orhideeliste kasvatamisel. Turbasammal Turbasambla kasutamine kasvusubstraadina on levinud orhideede tootmises Uus-Meremaal. Turbasammal on happelise rektsiooniga ja hästi vett imav ning säilitav kasvusubstraat. Samuti on turbsamblal bakteritsiidne toime, mis on peamiselt tingitud happelisest reaktsioonist. Mineraalse päritoluga substraadid Perliiti ja vermikuliiti hakati algselt aianduses kasutama kasvumulla omaduste parandamiseks
Hoiab mullaniiskust, vähendab koorepuru Teeradade katmiseks enne mulla kevadist umbrohtumist. Kaitseb tallatavaid pindasid; on elastne ning parkmetsades. soojenemist kaitseb põrutuste eest radadel ja mänguväljakutel Mänguväljakute kattematerjalina. Komposteeritud koor Puude ja põõsaste (eriti Igal ajal, kuid mitte enne mulla Dekoratiiveesmärgil. Hoiab mullaniiskust, vähendab hapulembeste) alla soojenemist umbrohtumist. Mineraalsed multšid Jalgradadele. Puude- Igal ajal, kuid istutusaladel mitte Dekoratiiveesmärgil. Vähendab umbrohtumist. Drenaažiks.
annaabi.ee 
