Tuntuim selles laadis maalija on Nicolas de Stael (19141955), kes on tihti lähtunud küll loodusmuljest, kuid ei kasuta impressionistlikku pintslitõmmet, vaid hoopis suuremaid hoogsaid värvilaike. l informalism, mis tuleb prantsuskeelsetest sõnadest art informel ja tähendab kindla vormita kunsti. Tegemist on euroopa abstraktse maalikunsti suunaga, mis propageerib spontaanset maalimisviisi ning ei arvesta mingeid väljakujunenud kompositsioonireegleid. Informalism esindab abstraktsionismi, mis vastandub konstruktivismile. Informaalne kunst tekkis niisiis vastandpoolusena geomeetrilisele abstraktsionismile 1945.1946. aastal nn Pariisi koolkonnas. Ecole de Paris on üldnimetus kõikide moodsa kunsti viljelejate ja edendajate kohta, kes kahe sõja vahel Pariisis, sedaaegu veel maailma kunstimetropolis, avangardset kunsti lõid. Sarnast loome meetodit nimetatakse USAs abstraktseks ekspressionismiks, samuti kasutatakse selle kohta nimetust
sõjajärgses pariisi kunstielus valitses pluralism.kunstnikud joonistasid realistlikke rahutuvisid (picasso) maalides oli näha sõja mõju. sõjakogemisued suunasid kunsnike looma ekspressionustlikku tüüpi kunsti. 21) millise suurema kunstivoolu alaliigiks võib pidada informalismi? milline see oli? Väljend informalism tähendab kindla vormita kunsti. Tegemist on euroopa abstraktse maalikunsti suunaga, mis propageerib spontaanset maalimisviisi ning ei arvesta mingeid väljakujunenud kompositsioonireegleid. Informalism esindab abstraktsionismi, mis vastandub konstruktivismile. 22) millist kunsti tegi Jean Dubuffet, mida tähendab ,,art brut", kuidas suhtus ilusse? tegi jõhkraid inimese kujutusi, hiljem maalis väga passtoosselt, hakkas värvilse lisama igasugu matrejale (liiv, puulehed) tegi ka teoseid põrandale. art brut tähendab ,,brutaalset" kunsti, see on väärtuslikum kui ,,kultuurne", ilu nägi koledas. 24) milliseid töid lõi Klein? lemmikvärv? mis voolu alla kuulub
ilmusid romaanid, aforismid, luuletused, näidendid ja lasteraamatud. Novellikogudes "Mustamäe armastus" (1978) ja "Võõras linnas" (1981) paiguti tugevnenud publitsistlik allhoovus on allutatud mängu paradoksaalsusele, mis tagab maailmapildi ambivalentsi. Valtoni romaan "Teekond lõpmatuse teise otsa" (1978) on ajalooline, selle mängupaigaks on Kesk-Aasia, jutustatakse mongoli valitsejast Tsingis-khaanist ning tao mungast Chang Chunist. Realistliku romaani kompositsioonireegleid eirab sürrealistlik narratiiv lembemotiivide varieerimisega teoses "Arvid Silberi maailmareis"(1984, lühem variant LR 1981): autor esitab kujutlusi rännakutena järjest avarduvas aegruumis. Kahe raamatuna "Üksildased ajas" (I 1983; II 1985) ilmunud kuues lühiromaanis on keskendutud üksilduse kui olemisviisi analüüsile, mis lahkneb konformsest ja stereotüüpsest olemisest. Valtoni on avaldanud aforismikogud "Uksed kriuksuvad öösiti" (1977), "Märklaud kilbiks"
ühiskonnas. Probleemide kerkimisel koguneb grupp inimesi, kes üheskoos probleemist räägivad, teemat tõstatavad ühiskonnas. Paralleeli kontrolli ilmestamiseks saab tõmmata eelmisel sajandil toimunuga. 19nda sajandi Prantsusmaa tunnustatud kunstivooluks kinnitati klassitsism. Tuntud kui akadeemilise kunst. Noorele kunstnikele juurutati kindlaid maneere mida järgides saavutasid edu ja kuulsuse. Väga palju kasutati kunstiteostel kipskujusid, mille proportsioonid järgisin kindlaid kompositsioonireegleid. Soositud oli joonistuslik maalikunst. Rangelt soovituslik töö sisuks mütoloogia, ajaloolised portreed, alltähenduslikud teosed. Kunstnikud, kes järgisid reegleid, tagas riik neile edu. Tööde tellimused koondusid just neile ning saavutasid üldsuse seas suurema tuntuse. Nende vastu aga sõdis ,,vastasleer", kes esindas sõltumatut kunsti. Suure tõuke andis Napoleoni langemine, mille järel hakati üha enam kahtlema pealesurutus väärtustes
Pinge areneb tõusvalt ja või kahanevalt. Selgelt saab eristada - ekspositsiooni ehk tutvustust (tegelased, eelnevad sündmused, võib olla monoloogina) - dispositsiooni ehk sõlmitust - kulminatsiooni, kui kõik tegevusliinid on koos haripunktid, kus selgub, kuidas konflikt edasi hargnema peaks - konklusiooni ehk lahendust (võib esineda Deus ex machina kujul). · Avatud vorm draamatekst rikub klassikalisi reegleid, vastandudes suletud vormile. Rikub kompositsioonireegleid, kehtestades uusi. Oluline kompositsiooniprintsiip on montaaz. - Episood-draama lõdvalt omavahel seotud stseenid, mis moodustavad terviku - Seisundidraama minimaalne tegevus, õhustik on olulisem (nt Becketti näidendid) - Stationendrama kooshoidev telg on tegelased ja nende liikumine Informeeriv zanrimääratlus, nt 30a sõja kroonika, perepilt aastast 1856, muusikaline ekskursioon läbi teatriloo
1970.a- il hakkas ta käsitama ajalugu inimtegevuse näitelavaga, millel on kalduvus korduda; ajalooproosas ammutas ainet teist maade minevikust. Ajalooteemaline on novellikogumik ,,Õukondlik mäng" (LR(ajakiri ,,Loomingu" Raamatukogu) 1972) ja Valtoni esikromaan ,,Tee lõpmatuse teise otsa" (1978). Novellikogudes ,,Pööriöö külaskäik" (LR 1974), ,,Läbi unemaastike" (1975) ja ,,Võõras linnas" (1980) lisandus individuaalse ja kollektiivse alateadvuse analüüs. Kõiki romaani kompositsioonireegleid lammutab sürrealistlik raamat ,,Arvid Silberi maailmareis" (1984,osaliselt LR 1981). Ta on veel avaldanud jutustused ,,Üksiklased ajas" (I-1982; II-1985), kus on keskendunud üksilduse kui olemisviisi analüüsile, mis lahkneb konformsest ja stereotüüpsest olemisest; novellikogud ,,Kirikutrepil" (1993) ja ,,Väike ilus vangimaja" (1996), aforismikogud ,,Uksed kriuksuvad öösiti" (1977), ,,Märklaud kilbiks" (1980), ,,Tagasi tulevikku" (1985)
Novellivalikkogudes "Mustamäe armastus" (1978) ja "Võõras linnas" (1981) kujutab Valton elu ja inimest subjektiivse olemise vaatekohast; paiguti tugevnenud publistsistlik allhoovus on paigutatud mängu paradoksaalsusele, mis tagab maailmapildi ambivalentsi. Valtoni esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" (1978) on ajalooline, jutustatakse mongoli valitsejast TsingisKhaanist ning taoistlikust mungast Chang Chunist. Kõiki romaani kompositsioonireegleid lammutab loogikast loobuv sürrealistlik raamat armastusmotiivide variatsioonidega "Arvid Silberi maailmareis" (1984, lühem variant 1981), kus autor esitab subjektiivseid kujutlusi rännakutena järjest avarduvas aegruumis. Kahe raamatuna "Üksildased ajas" (I 1983; II 1985) ilmunud kuues jutus on keskendatud üksilduse kui olemisviisi analüüsile, mis lahkneb konformsest ja stereotüüpsest olemisest.
annaabi.ee 
