Babbitti muusikat mõjutas enim Arnold Schoenbergi looming. 1930ndatel oli Schoenberg Ameerika Ühendriikides vähe tuntud kuid Babbitt uuris põhjalikult ning sai teada, mis võiks olla ta oma teoreetilised alused. Kui Schoenberg sõja ajal Austriast Ameerika ida kaldale põgenes, sai Babbitt võimaluse kohtuda. Kohtumine jäi lühikeseks, kui Schoenberg kolis Los Angelasse, kus oli soojem kliima. Peale New Yorki ülikooli lõpetamist 1935, hakkas ta õppima eratundides Ameerika komponeerija Roger Sessionsi käe all. Samal ajal hakkas ta ka õppima ja õpetama Princetoni ülikoolis. Töö ja looming Teise maailmasõja ajal õppis Babbitt matemaatikat, töötas Washingtonis ja õpetas matemaatikat Princetonis 1948-1984. Babbitti sõjaeelne kompositsiooni eriti ei mängita. Pärast sõda hakkas Babbitt uurima võimalusi üldistada ja täiendada Schoenbergi töö dodekafoonia organisatsiooni. Babbitt ei olnud ainuke, kes oli sellest huvitatud. Sellest
ning jõulised ja erendad kujundid- võrrelda Beethoveni loominguga. 17. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile ? Mõlemale on olnud eeskujuks just rahvaluule ja üldtuntud eeposlikud kirjandusteosed. Mahlerit innustas nt. Brentano rahvaluulekogumik "Poisi võlusarv", Dostojevski teosed ja ka Goethe kirjatükid. Straussi inspireerisid, aga kirjanduslikud teosed nagu "Don Quijote", "Don Juan". Siiski ei rääkinud kumbki komponeerija oma teostes kirjanduslugu lihtlabaselt ümber, vaid lisas neile isikliku muusikalise loogika, mis moodustas tervikpildi. 18. ISELOOMUSTA IMPRESSIONISTLIKKU MUUSIKAT. Impressionistlik muusika kujunes välja 19. sajandi Prantsusmaal. Impressionism tähendab sõnalt "muljet" ja erineb emotsionaalsest romantismist, mis hoovas Euroopa loovmaailma eelnevalt. Intensiivsed mõtted ja värvid asendusid peenete nüansside ja värvivarjundite taha.
Ja Wagner . Mahler: Tema eeskujudeks on Jean Paul Hoffmann, Goethe ja Dostojevski, kellelt pärineb tema põhiline idee Mõlemale on olnud eeskujuks just rahvaluule ja üldtuntud eeposlikud kirjandusteosed. Mahlerit innustas nt. Brentano rahvaluulekogumik "Poisi võlusarv", Dostojevski teosed ja ka Goethe kirjatükid. Straussi inspireerisid, aga kirjanduslikud teosed nagu "Don Quijote", "Don Juan". Siiski ei rääkinud kumbki komponeerija oma teostes kirjanduslugu lihtlabaselt ümber, vaid lisas neile isikliku muusikalise loogika, mis moodustas tervikpildi. 2. ISELOOMUSTA IMPRESSIONISTLIKKU MUUSIKAT. Impressionism sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi.Esimeseks
,,Postimehe" ning kutsusid toimetajaks sinna Jaan Tõnissoni Jaan Tõnisson revolutsiooniaja ,,Postimehe" toimetaja, rahvusliku eneseteadvuse arendaja , hiljem kohtuametnik Venemaal. Konstantin Päts Pärnus sündinud, Riia vaimulikus seminaris õppinud, Tartu ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud ja advokaadina töötanud mees,1904 .a sai temast Tallinna linnapea. Aleksander Läte esimese sümfooniaorkestri asutaja, konservatooriumi haridusega kutseline helilooja. Miina Härma komponeerija, esitas ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht. August Wiera ,,Vanemuise" juht, kes muutis etendused iganädalasteks . Karl Menning ,,Vanemuise" juhtimise üle võtnud juht 1906.a , Berliinis lavastamist õppinud tüüp. Teadlased : Carl Schmidt füüsikalise keemia rajaja Alexander Schmidt verefüsioloogia uurija Constantin Grewingk geoloogia ja arheoloogia asjatundja Werner Zoege von Manteuffel esimese eduka südameoperatsiooni tegija. Kirjandus:
mängib muusikat kuulajatele. Kompositsiooniprotsessi võtmesõnadeks : muusikaliste ideede vormimine ja täiustamine. Kuigi idée võib tulla spontaanselt, võib selle arendamine kesta aastaid. Improvisatsioonis ei ole heliloojal võmalust oma materjali vormida ega täiustada. Esimene idée peab toimima. Impr. saab läbi ajada ilma helilooja tavapäraste otsusteta struktuuri ja muusika kulgemise kohta. Ta kasutab mudelit, mida on kultuur väljaspoolt pakkunud(enamjaolt). Komponeerija heidab võimalikud lahendused kõrvale, kuni leiab sellise, mis näib olevat parim tema eesmärkide saavutamiseks. Improviseerija peab leppima esimese lahendusega, mis kätte juhtub. Improviseerija vabastab hindamise ja pikalt etteplaneerimise ülesannetest suhteliset range vormiline " raam", milles improviseerimine asset leiab ning mis määrab ära tema esituse struktuuri pikemas plaanis. Et mingit sündmust muusikaliselt tajuda, tuleb see suhestada eelnenud sündmustega.
maastikumaale. Meistri t��d on esindatud mahukates riiklikes kollektsioonides, sealhulgas Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; J. Paul Getty Muuseum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum Databank, Viin, Austria; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Brooklyn Museum, New York, USA; Courtauld Institute of Art, London, Inglismaa; Palazzo Ruspoli, Rooma, Itaalia ja mujal. Jan Brueghel noorem oli ��rmiselt andekas maastikumotiivide komponeerija. Maal Noa laevaga annab sellest veenvat tunnistust, kus metsa lopsakas rohelus eraldab ja lahutab loomade gruppe ning seob kompositsiooni �htseks tervikuks. Maali vasakul poolel voogavad �leujutusveed, mis kulgevad j�ena taamal ootava laevani sinises kauguses, mille toonidegamma sulandub meisterlikult teose perspektiiviga. Linnud t�idavad nii pildil oleva taevalaotuse kui istuvad kuulekatena raagus puu okstel ja
annaabi.ee 
