Hea intervallitreeninguks 42. ERINEVAD KEHATÜÜBID? MESOMORF- e atleet nn "liivakell" ENDOMORF- e paksuke nn "õun" EKTOMORF- e kõhnake nn ,, õlekõrs" 43. ESMAABI ERINEVATE VIGASTUSTE KORRAL? Venitused ja nihestused e esmaabi kinnistel vigastustel. Tekivad liigese järsu, tugeva, liigese normaalse liikuvuse piiri ületava liigutuse tagajärjel. Venituse puhul- on liigutused kül valulikud, kuid siiski võimalikud. Liiges on tursunud, komplemisel kuum, võib tekkida verevalum. Esmaabiks pannakse vigastatud kohale jääkott ja jäse tõstetakse kõrgemale. Nihestuse tunnuseks- võimetus jäset liigutada ja tugev valu. Kahjustatud liigeste kontuurid on võrreldes tervega tunduvalt väljaulatuvamad, liigesepiirgond on pundunud verevalumi tagajärjel. Liigesele tuleb tagada rahu fikseeriva köidise pealepanekuga, kuni arsti tulekuni. NB! K-K-K reegel! K- külm K- Kompressioon K- Kõrgele Minestuse esmaabi:
Hukkunud vaglad muutuvad läiketuks, kortsuvad ning kattuvad seeneniidistikuga. Hukkunud haue on kõva, meenutab suira ja on kinnitunud kärjekannule küllalt tugevasti. Vahel katavad mesilased hukkunud haudme tarupigiga. Mesilased haigestuvad sagedamini talve lõpul ja kevadel. Haiged mesilased on rahutud, muutuvad nõrgaks, kukuvad tarupõhjale. Nad hukkuvad kas tarus või taru läheduses. Mesilase tagakeha on komplemisel kõva. Haiguse vältimiseks tuleb kasvatada tugevaid peresid ning hoida tarud kuivad. Haiguse tõrjel on tähtis tabandunud kärgede kõrvaldamine, kahjutustamine ning tarude desinfitseerimine. Aspergilluse perekonna hallitusseente eosed võivad ohustada ka inimest. Rohkesti eoseid sisaldavat mett tuleb keeta. Penicillium on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks Penicillium expansu´i võib leida ladudes, hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kõige
Vereringe uurimine • Katsu pulssi unearterilt (kaela pealt kõrisõlme kõrguselt kaks sentimeetrit kõrisõlmest paremale või vasakule), katsu ainult ühelt poolt korraga (nimetissõrme ja sellest järgmise sõrmega). Pulsi normaalne kiirus on 60-100 lööki minutis. Pulsi kontrollimine. Südame ja veresoonkonna (vere ringlemine ja hulga piisavus) töö efektiivsust hinnatakse pulsi ja vererõhu kontrollimisega. mis tugineb vaatlusel, puudutamisel, komplemisel. Pulssi katsu teadvusel patsiendil kodarluuarterilt e. randme piirkonnast (arteria raidalis), teadvuseta kannatanul reiearterilt (arteria femoralis) või unearterilt (arteria carotis), surudes kõrisõlmest e. aadamaõunast 2 cm kõrvale, sügavuti. Katsu vähemalt 10 sekundit (pulss võib olla aeglane), normaalne 60-90 korda minutis Katsu 2-3 sõrmeotsaga, ühepoolselt (surudes kergelt arterile) Ära suru liialt kõvasti, surud arteri kinni
ning kasvada ja kahaneda. Väsimus on samuti F eristav omadus ning selle haiguse käes kannatajad kaebavad tihti rahutu une ja hommikuse kurnatuse üle. Külm või rõske ilm, füüsiline ja vaimne ülekoormus, täielik tegevusetus, stress, mensturatsiooni ja halb uni raskendavad F-t. Sümptomid paranevad mõõduka tegevuse, sooja kuiva ilma ja massaazi puhul. F diagnoosimine põhineb teiste seisundite välistamisel. Piirkonnad, mis on komplemisel valusad ja millele viidatakse kui valupunktidele, asuvad kõige tavalisemalt õlgade ülapiiril, põlvedel, küünarnukkidel ja selja nimmesosas. Väljaspool neid piirkondi ei ole mingit valu. F raviks on enamalt juhult puhkus ja lõdvestumine. Patsient võib küll tööle jääda, kuid peaks vältima ülemäärast väsimust. Liikumine ja sirutusharjutused parandavad lihaste talitlust. Hästi mõjub soojendusravi. Valuvaigisteid kasutatakse patsiendi soovil ja tugevate valude korral.
-st rasedusnädalast. Auskultatsiooniks kasutatakse spetsiaalset ämmaemanda puust stetoskoopi või elektroonilist dopplerandurit. 41 4. Looteliigutuste sedastamine Looteliigutuste esinemine on läbi naise kõhukatete tuntav raseduse teises pooles. 5. Loote komplemine e. palpeerimine Raseduse teises pooles on võimalik raseda kõhu komplemisel e. palpatsioonil hinnata loote seisu, eesasetsevat osa, palpeerida loote pead, selga ja väikseid osi (jalgu ja käsi). VII Raseduse kulu jälgimine Raseduse diagnoosib reeglina günekoloog e. naistearst, kuid normaalselt kulgevat rasedust võib edaspidi jälgida nii ämmaemand, perearst kui ka günekoloog. Kui raseduse vältel ilmneb kõrvalekaldeid või rasedal on tervisprobleeme, suunatakse rase günekoloogi konsultatsioonile. Kõrge riski rasedatega tegeleb tavaliselt günekoloog
· 2 punkti (lahja)- ogajätked tuntavad mitte eriti teravatena, roidejätked on tuntavad ümaratena, sõrmi on võimalik suruda roidejätkede alla · 3 punkti (hea toitumus)- ogajätked, roidejätked ümarad, tuntavad tasastena ja tuntavad tugevamal vajutamisel, sõrmed lükatavad roidejätkede alla vaid tugeval surumisel · 4 punkti (rasvunud)- ogajätked tuntavad joonena, roidejätked komplemisel mittetuntavad · 5 punkti (väga rasvunud)- nimmelüli ogajätked ja roidejätked pole tuntavad ka tugeval surumisel, seljajoonel tuntav lohuke · Toitumuse hindamine ja toitumuse jälgimine talvisel perioodil on tähtis, sest nii lahjad kui rasvunud uted ebasoovitavad · Tiinusperioodil on neil kalduvus · Kaksiktallehaigusele · Kalduvus tupe väljalangemisel · Eesmärk tiinusperioodil toitumus 3 palli · Imetamisperioodil
Õlad Valu, kätt pole võimalik tõsta, lisaks turse või Rangluu murd nähtav deformatsioon rangluu piirkonnas Nähtav aste rangluu kinnituskohal õlaliigesele Rangluu-õlavarreliiduse nihestus Tugev valu, käsi ripub, ei saa tõsta, liigesõõnsus Õlaliigese nihestus tühi, õlavarreluu pead on kaenlaaluses komplemisel tunda Valu, turse, ei saa kätt liigutada, kuid saab Õlavarreluu kaela murd küünarvarrest painutada ja kolmnurkrätikuga kaela panna. Tähelepanu! Kõikide õlavigastustega võivad kaasneda veresoonte- ja närvivigastused. Pidevalt kontrollida perifeerset pulssi murrust allpool ning sõrmede liikuvust ja tundlikkust. Õlavars Valu, nähtav deformatsioon Õlavarreluu murd
annaabi.ee 
