01.2013 15:12 Test 2 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=380464 = 30º, ahel on aktiiv-induktiivne. = -60º, ahel on aktiiv-mahtuvuslik. = 90º, ahel on induktiivne. = -90º, ahel on mahtuvuslik. Küsimus 6 Pinge komplekskujul ja vool komplekskujul . Õige Hinne 1,00 / 1,00 Leida aktiivvõimsus. Flag question Vali üks: 1000 W 700 W 0W 500 W 1400 W
V S Laengu muutus ruumis V võrdub sellest ruumist väljuva vooluga. Järelikult laengu hulk on jääv. Seadus, mida tavaliselt vaadeldakse kui iseseisvat, on tuletatav Maxwelli võrranditest. 3. Järeldused Maxwell'i võrranditest. IRT0110_06_maxwell.pdf 4. Elektri- ja magnetvälja vektorite piiritingimused. piiritingimused_koondtabel.pdf ja IRM0110_07_piiri.pdf 5. Piiritingimused ideaalse elektrijuhi pinnal IRM0110_07_piiri.pdf 6. Maxwell'i võrrandid komplekskujul. Väga tähtsad paljudes praktilistes rakendustes (nt. telekommunikatsioonis) on sinusoidaalsed ehk Maxwelli võrrandite ajalis-harmoonilised lahendid. Lisaks saab kõiki perioodilisi välju (ka mitte- sinusoidaalseid) kirjeldada kasutades ajalis-harmooniliste väljade kombinatsioone. Ajalis- harmoonilised E ja H väljad genereeritakse, kui laengute ja voolude tihedused varieeruvad ajas sinusoidaalselt.
korruti teise sisendisse signaali koopia (tugisignaali) täpselt signaali saabumise hetkel (on vaja saavutada mõlemi signaali sünfaassne korrutamine). 3.2.1.3. Faasitundetud lahendused- Võib leida ka lahendusi, mis ei ole faasitundlikud 1. korrelaator kvadratuursete kanalitega 2. amplituuddetektoriga filter. JOON 3.2.1.4.Töötlus komplekssignaalidega (ortogonaalne töötlus) Signaalide töötlusel osutub väga efektiivseks signaali kujutamine (üleviimine) komplekskujul (komplekskujule), mis sisuliselt tähendab signaali töötlust kvadratuurkanalites.: Kui kasutada seda sagedusmuundamisel, korrutades moodustatud kvadratuurset signaali kvadratuurse tugisignaaliga, saame sagedusmuunduri ilma parasiitse kas summa- või vahesageduseta. Kui viia komplekssignaali kandevlaine sageduse nulliks, moodustub nn kompleks-mähiskõver, mis sisaldab moduleeriva signaali kogu faasi- ning amplituud infot
Valguse langemisel tihedamast (suurema murdumisnäitajaga) keskkonnast hõredamale poollainekadu ei ole ja peegeldunud valgus on pealelangevaga samas faasis. Neelavale materjalile (kompleksse murdumisnäitajaga keskkonnale) langemisel sõltub peegeldunud laine faas selle komplekssest murdumisnäitajast, langemisnurgast ja polarisatsioonist. Ellipsomeetria tegeleb erinevate polarisatsioonide all langevate valguse komponentide Fresneli koefitsientide suhtega rp/rs. Komplekskujul saab seda esitada [1,2] = = , kus = and = 1 - 2 38 ning1ja2 on faaside erinevused paralleelselt ja risti polariseeritud (p- ja s-polarisatsiooniga)
madalama sagedusega on vool. Kui on tegemist alalisvooluga, siis vool läbi takisti ja RK ( kondensaatori takistus) on suur. Kui aga kõrgsagedusvool, siis enamik voolu läbi kondensaatori ja RK on suur, et vool suudaks kondensaatori plaate korralikult laadida. 1 j X(täpp)C = =- jC C (täpp) tähistab tuletist aja järgi. Ohmi seadus: v(täpp)s = vK + vC , kus vK = I*R ja vC = -j/C Järelikult ülekandetegur võrdub komplekskujul: v(täpp)v -j j K(täpp)() = = / (R - ) v(täpp)s C C ehk 1 1 2 K() = / ruutjuur[R2 + ( ) ] C C muudab pinget kondensaatoril => muutub faas ja K, seetõttu peab = const . Kui = 0, siis K = 1 ja kui k = 1, siis K = 0,707 Ahel toimib integreerivana sagedustel k, kus K(&omega) ~ 1/ ja = - /2.
Määramatuse seos energia ja aja vahel väljendab energiatasemete lõplikku laiust. Kiirguva kvandi energia on täpselt määratud (E = 0) vaid siis, kui kiirgumine kestab kuitahes kaua (t = ). Energia jäävuse seadus võib aja t jooksul olla E = h/t võrra rikutud. Lainefunktsiooniks nimetatakse mikroosakese leiulainet kirjeldavat funktsiooni. Piki x-telge liikuva osa- kese korral: = A cos ( t k x) või komplekskujul = A exp [i( t k x)]. Lainefunktsioon on Schrödingeri võrrandi lahendiks. Schrödingeri võrrand kirjeldab kvantmehaanikas mikroosakese liikumist (nagu seda klassikalises mehaa- nikas teevad Newtoni seadused). Schrödingeri võrrand on energia jäävuse seadus: E = Ek + Ep ehk kvantmehaanikas levinud tähistusviisi kohaselt E = T + U ehk = 2k2/(2m) + U. Kineetiline energia esitatakse kvantmehaanikas impulsi p või lainearvu k kaudu kujul Ek = m2v2/(2m) =
Määramatuse seos energia ja aja vahel väljendab energiatasemete lõplikku laiust. Kiirguva kvandi energia on täpselt määratud (E = 0) vaid siis, kui kiirgumine kestab kuitahes kaua (t = ). Energia jäävuse seadus võib aja t jooksul olla E ~ /t võrra rikutud. Lainefunktsiooniks nimetatakse mikroosakese leiulainet kirjeldavat funktsiooni. Piki x-telge liikuva osa- kese korral: = A cos ( t k x) või komplekskujul = A exp [i( t k x)]. Lainefunktsioon on Schrödingeri võrrandi lahendiks. Schrödingeri võrrand kirjeldab kvantmehaanikas mikroosakese liikumist (nagu seda klassikalises mehaa- nikas teevad Newtoni seadused). Schrödingeri võrrand on energia jäävuse seadus: E = Ek + Ep ehk kvantmehaanikas levinud tähistusviisi kohaselt E = T + U ehk = 2k2/(2m) + U. Kineetiline energia esitatakse kvantmehaanikas impulsi p või lainearvu k kaudu kujul Ek = m2v2/(2m) =
Määramatuse seos energia ja aja vahel väljendab energiatasemete lõplikku laiust. Kiirguva kvandi energia on täpselt määratud (E = 0) vaid siis, kui kiirgumine kestab kuitahes kaua (t = ). Energia jäävuse seadus võib aja t jooksul olla E ~ /t võrra rikutud. 22 Lainefunktsiooniks nimetatakse mikroosakese leiulainet kirjeldavat funktsiooni. Piki x-telge liikuva osa- kese korral: = A cos ( t k x) või komplekskujul = A exp [i( t k x)]. Lainefunktsioon on Schrödingeri võrrandi lahendiks. Schrödingeri võrrand kirjeldab kvantmehaanikas mikroosakese liikumist (nagu seda klassikalises mehaa- nikas teevad Newtoni seadused). Schrödingeri võrrand on energia jäävuse seadus: E = Ek + Ep ehk kvantmehaanikas levinud tähistusviisi kohaselt E = T + U ehk = 2k2/(2m) + U. Kineetiline energia esitatakse kvantmehaanikas impulsi p või lainearvu k kaudu kujul Ek = m2v2/(2m) =
abil hinnatakse mootori tegelikke olekumuutujaid. Kolmefaasilise asünkroonmootori staatorimähise faasipingete hetkväärtused arvutatakse üldtuntud valemitega ja nende summeerimise tulemusena, eeldusel et need pingevektorid on ruumis 120º võrra nihutatud, saame kolmefaasilise pinge ruumivektori u1(t) = u1U(t) * cos + u1V(t) * cos(/3) + u1W(t) * cos( /3), kus u1(t) on vektori moodul ajahetkel t ning selle nurk pöörlemistasandil. Sama võrrandi saab esitada ka komplekskujul alljärgnevana: u1(t) * ejt = u1U(t) + u1V(t) * ej2u1W(t) * ej4/3 . Analoogiliselt võib kirjutada ka staatorivoolu vektori võrrandi i1(t) * ejt = i1U(t) + i1V(t) * ej2i1W(t) * ej4/3 polaarkoordinaadistikus või kahe ristuva, reaal- ja imaginaarkomponendi abil rist- koordinaadistikus. Vektorit saab esitada ka kombineeritult, mooduli ning kahe suunda määrava ristsuunalise suunavektori abil
h = 6,62 * 10-34 J*s = 6,62 * 10-27 erg*s. Kompleksarvud kvantmehaanikas Schrödingeri võrrand sisaldab imaginaarühikut ja seega on selle võrrandi kõik lahendid üldiselt kompleksarvuliste väärtustega. Arvestada tuleb ainult võrrandi reaalosa. Kompleksarve ei ole võimalik järjestada. Kompleksarvud füüsikas ise ei oma tegelikult füüsikalisi tähendusi, vaid tuleneb ainult matemaatikast. Paljud füüsika võrrandid kirjutatakse sageli komplekskujul, sest siis on lihtsam sooritada arvutusi ( näiteks tuletusi ja integreerimist ). Kuna Schrödingeri võrrand on kvantmehaanika põhivõrrand, mis on ka komplekskujul, siis peaaegu ka kõik teised kvantmehaanika matemaatilised avaldised on kompleksed. Näiteks x-telje positiivses suunas leviva tasalaine võrrand esitatakse ka komplekskujul: Osakeste määramatuse seosed Osakesed teleportreeruvad ajas ja ruumis. Sellest tulenevalt käitub osake lainena. Tuntud
lainelistest omadustest, siis oleks võimalik tuletada osakese lainelistest omadustest ka selline diferentsiaalvõrrand, mille kaudu on võimalik välja arvutada osakese tõenäosuslaine sõltuvuse koordinaatidest ja ajast, kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud. Näiteks mikroosakeste difraktsioonikatsetest järeldub, et osakeste paralleelsel joal on osakeste liikumissuunas leviva tasalaine omadused. x-telje positiivses suunas leviva tasalaine võrrand on aga järgmine: ja komplekskujul on see avaldis Saadud avaldises tuleb arvestada ainult reaalosa. Kuna siis saame vaba osakese, mis liigub x-telje positiivses suunas, lainefunktsiooni: Impulsi ja energia vahel kehtib järgmine seos 94 Kasutame seda seost ja võtame esimese tuletise aja t järgi ja teise tuletise asukoha x järgi: Saadud avaldistest on võimalik E ja p2 avaldada ja selle tuletiste kaudu: Asendame saadud seosed järgmisesse seosesse
dina. Mikroosakeste difraktsioonikatsetest järeldub, et osakeste paralleelsel joal on osakeste liiku- missuunas leviva tasalaine omadused. Kuna osakeste lainelised omadused tulenevad nende pideva- test teleportreerumistest aegruumis, siis osakeste pidevat teleportatsiooni on võimalik kirjeldada ta- salaine võrrandiga. x-telje positiivses suunas leviva tasalaine võrrand on aga järgmine: ja komplekskujul on see avaldis Saadud avaldises tuleb arvestada ainult reaalosa. Kuna siis saame vaba osakese, mis liigub x-telje positiivses suunas, lainefunktsiooni: 82 Impulsi ja energia vahel kehtib järgmine seos Kasutame seda seost ja võtame esimese tuletise aja t järgi ja teise tuletise asukoha x järgi: Saadud avaldistest on võimalik E ja p2 avaldada ja selle tuletiste kaudu:
annaabi.ee 
