Chephreni püramiid on ehitatud väiksele kõrgendikule ja sellepärast tundub nagu oleks see veidike suurem ta isa, Cheopsi, püramiidist. Tegelikult on see 10,20m väiksem kui Suur püramiid ja on seega 136,4 m kõrgune. Suurus Hafra püramiid jäi eelkäijale kõrguse poolest 3,1 meetri alla (algselt 143,5 m, praegu 136,4 m), kuid asudes Giza nekropoli kõrgeimas punktis, paistab Hufu omast isegi suuremana. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%. Külje pikkuseks on 216m, kaldenurk on 52''20', järelikult järsem kui Cheopsi püramiid. Idaküljel on surnute tempel. Sissepääs.Sissekäik on sellel püramiidil nagu harilikult põhja suunas. Siseehitus Chephreni püramiidi siseehitus on suhteliselt lihtne: viieteistkümne meetri kõrgusel püramiidi jalamist algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi
Asub Giza platoo teises otsas, kuhu Hufu püramiidi juurest jõuab vähem kui 10 minutiga. Chephreni hauamonumendi Click to edit Master text styles esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit Second level (praegu 136,5 meetrit). Third level See püramiid on maailma Fourth level komplekseim ehitis. Fifth level Erinevalt teistest Gizas on Hafra monumentaalansambel täielikult säilinud. Menkaura(Mykerinose) püramiid Hafra poeg Menkaura oli Püramiidi põhjakülge viimane, kes laskis enda "kaunistab" arm, mille ja lähikondsete jaoks Giza kaudu XIII sajandil platoole uhke kullahimus mamelukid hauamälestise püstitada
hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte väljaehitamata kambrisse. Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818. aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja graniitsakrofaagi. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei leidu. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%. Chephreni püramiid Chephreni sfinks Chephreni püramiidi läheduses asub kaljust väljaraiutud hiiglakuju - Chephreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57,3 meetri pikkune lamav inimpeaga lõvikuju. Selle näoosa on rikutud, kuna mamelukid kasutasi sfinksi pead suurtükiharjutustel märklauana. Egiptuse arusaamade järgi ei olnud sfinks mingisugune koletis või naine,
aluse keskel oleva hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte väljaehitamata kambrisse. Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818. aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja graniitsakrofaagi. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei leidu. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%. Kolmas Giza püramiid on ehitatud Cheopsi teise poja Mykerinose poolt. See on juba tunduvalt väiksem kui teised kaks. Esialgu oli ta 66,5 meetri kõrgune, praegu umbes neli meetrit madalam. Ligikaudu kahekümne meetri kõrguseni on püramiid kaetud assuani punasest graniidist plaatidega, ülaltpoolt aga turi valgest lubjakivist plaatidega. Graniitkate püsis meie aja XVI sajandini, mil
keskel oleva hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte väljaehitamata kambrisse. Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818. aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja graniitsakrofaagi. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei leidu. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%. .Mykerinose püramiid Kolmas Giza püramiid on ehitatud Cheopsi teise poja Mykerinose poolt. See on juba tunduvalt väiksem kui teised kaks. Esialgu oli ta 66,5 meetri kõrgune, praegu umbes neli meetrit madalam. Ligikaudu kahekümne meetri kõrguseni on püramiid kaetud assuani punasest graniidist plaatidega, ülaltpoolt aga turi valgest lubjakivist plaatidega. Graniitkate
Tegelikult on see 10,2 meetrit väiksem kui Cheopsi püramiid. Chephreni püramiid on järsem kui Cheopsi püramiid. Chephreni hauamonumendi esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit (praegu 136,5 meetrit). Chephreni püramiidi siseehitus on suhteliselt lihtne. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818. aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja graniitsarkofaagi. Rohkem kambreid püramiidis ei leidu. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%. Chephreni püramiid on seest väga umbne, kuna seal asub vaid üks hauakamber, mis pärast matuseid kinni müüriti.8 7 http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/index.html 8 Tiiu Viirand ,,Kunstiraamat noortele", kirjastus ,,Kunst", 1984 10 4. 3. Mykerinose püramiid
hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte väljaehitamata kambrisse. Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818. aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja graniitsakrofaagi. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei leidu. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%. 7 Mykerinose püramiid Kolmas ning väikseim püramiid kuulub Cheopsi pojale Mykerinosele. Esialgne kõrgus oli 66.5 meetrit, nüüdseks on ta aga veel neli meetrit madalam. Püramiid on ehitatud kahest eri värvist : alumine osa (20 meetrit) on kaetud assuani punasest graniidist plaatidega, ülaltpoolt aga turi valgest lubjakivist plaatidega. Graniitkate püsis 16
annaabi.ee 
