hinnanguid. Teatud klassidesse, kategooriatesse: *liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-...) *liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) *liigitamine taju objektide järgi: vormi-, sündmus-, värvus-, keele-, isiku-, tekstuuritaju. 13 Esmane eristamine nägemis- ja kompimistajus- esemete kontuuride põhjal. Tajumisnähtuste seletamise teooriad: · konstruktivistlikud teooriad- aistingu andmete põhjal aju järeldab ja otsustab, inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli, aistingud aitavad püstitada hüpoteese maailma kohta. Taju on ettenatud tingimuste analüüsi põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsus, sarnane hüpoteeside kontrollile.
Mida rikkamad on inimese teadmised ja sõnavara, seda rikkam on ka tema tajumistegevus. Taju valivus e selektiivsus, teatud esemete või tajuvariantide eraldumine üheaegselt mõjuvate esemete/nähtuste või tunnuste mitmekesisusest (muutumatu füüsilise ärritaja puhul eraldab taju kord ühe, kord teise tõlgenduse ja/või objekti). Taju objekt ja foon objekt e figuur on selgemini eristuv, foon aga tahaplaanile jääv ja ebamääraselt eristuv. Esmane eristamine nägemis- ja kompimistajus toimub eseme kontuuride põhjal. Mida selgem ja kontrastsem on kontuur, seda selgemini eraldub ese objektina. Valivus on tihedalt seotud tähelepanuga. Tähelepanu väljendub taju funktsionaalse keskme või fookuse olemasolus. Objekti eraldumine foonist sõltub paljudest teguritest: 1) objekti suhteline intensiivsus võrreldes fooniga 2) objekti liikumine või mitteliikumine(liikuv eraldub enamasti paremini) 3) tajumise
alles seejärel huvi millegi vastu. Nt see, kuda küsimus sündmuste asjaolud ekohta on esitatud, mõjutab oluliselt visuaalse stseeni hinnanguid. Teatud klassidesse, kategooriatesse: *liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-...) *liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) *liigitamine taju objektide järgi: vormi-, sündmus-, värvus-, keele-, isiku-, tekstuuritaju. Esmane eristamine nägemis- ja kompimistajus- esemete kontuuride põhjal. Tajumisnähtuste seletamise teooriad: · konstruktivistlikud teooriad- aistingu andmete põhjal aju järeldab ja otsustab, inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli, aistingud aitavad püstitada hüpoteese maailma kohta. Taju on ettenatud tingimuste analüüsi põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsus, sarnane hüpoteeside kontrollile.
Maailm pole kaugeltki enam mingisugune ühtlane värvi sigrimigri. Seesugune evolutsioon on kohe inimese esimestel elukuudel. Näiteks taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõ- juvate esemete või nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju ob- jektiks ( ka figuuriks ), tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Esmane erista- mine nägemis- ja kompimistajus toimub eseme kontuuride põhjal. Mida selgem ja kontrastsem on kontuur, seda selgemini eraldub ese objektina. Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest te- guritest. Esmalt sõltub see objekti intensiivsusest, kusjuures määrav ei ole objekti absoluutne inten- siivsus ( valgustatus, hääle tugevus, suurus ), vaid just suhteline tugevus võrreldes fooniga. Oluli- seks tunnuseks on objekti liikumine. Liikuv objekt osutub enamasti foonist eralduvaks tajuühikuks.
Maailm pole kaugeltki enam mingisugune ühtlane värvi sigrimigri. Seesugune evolutsioon on kohe inimese esimestel elukuudel. Näiteks taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõ- juvate esemete või nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju ob- jektiks ( ka figuuriks ), tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Esmane erista- mine nägemis- ja kompimistajus toimub eseme kontuuride põhjal. Mida selgem ja kontrastsem on kontuur, seda selgemini eraldub ese objektina. Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest te- guritest. Esmalt sõltub see objekti intensiivsusest, kusjuures määrav ei ole objekti absoluutne inten- siivsus ( valgustatus, hääle tugevus, suurus ), vaid just suhteline tugevus võrreldes fooniga. Oluli- seks tunnuseks on objekti liikumine. Liikuv objekt osutub enamasti foonist eralduvaks tajuühikuks.
Maailm pole kaugeltki enam mingisugune ühtlane värvi sigrimigri. Seesugune evolutsioon on kohe inimese esimestel elukuudel. Näiteks taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõ- juvate esemete või nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju ob- jektiks ( ka figuuriks ), tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Esmane erista- mine nägemis- ja kompimistajus toimub eseme kontuuride põhjal. Mida selgem ja kontrastsem on kontuur, seda selgemini eraldub ese objektina. Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest te- guritest. Esmalt sõltub see objekti intensiivsusest, kusjuures määrav ei ole objekti absoluutne inten- siivsus ( valgustatus, hääle tugevus, suurus ), vaid just suhteline tugevus võrreldes fooniga. Oluli- 12 seks tunnuseks on objekti liikumine
annaabi.ee 
