Ülesande püstitus
Vastavalt oma matrikli viimasele numbrile valitakse ülesande variant. Koostada tuleb
C-keelne programm.
Tingimused:
1) failist F1 sisestatakse kirjed struktuuriga:
Nimi - string
Vanus naturaalarvuline
Palk reaalarvuline
2) faili F2 väljastatakse keskmisest madalama vanusega kirjed;
3) faili F3 väljastatakse keskmiset suurema palgaga kirjed.
Programmikood
#include
· Java-klasside standardteegid; · näited; · dokumentatsioon; · erinevad utiliidid; · Java programmide käituskeskkond (JRE). Java rakenduste integreeritud arenduskeskkonnad Kaasaegsed Java rakenduste integreeritud arenduskeskkonnad on järgmised: NetBeans, Sun Java Studio Creator, IntelliJ IDEA, Borland JBuilder, Eclipse, ja toetuvad JDK poolt pakutavatele teenustele (service). Suurem osa neist kasutab Java-programmide kompileerimiseks JDKs sisalduvat kompilaatorit. Sellepärast need keskkonnad kas juba sisaldavad komplektis mõnda JDK-versiooni, või nõuavad JDK eelinstallimist arendaja arvutisse. NetBeans IDE -- vaba integreeritud tarkvara arenduskeskkond (IDE) programmeerimiskeeltele Java, JavaFX, Ruby, Python, PHP, JavaScript, C++ jm. Keskkond NetBeans toetab vaikimisi arendust platvormide J2SE ja J2EE jaoks. Kvaliteedi ja võimaluste suhtes viimased NetBeans IDE versioonid ei jää
bitine MINIX, mis mahtus ühele ümbrikkettale (disketile). MINIX-i lähtekood oli avalik ning selle muutmine ja levitamine oli lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Torvalds ei olnud rahul MINIX-i litsentsiga, mis lubas MINIX'it kasutada ainult õppetööks. Torvalds viis oma operatsioonisüsteemi GNU litsentsi alla ja kasutab siiani kompileerimiseks GCC'd. Kogu edasine Linuxi tuuma ja rakenduste areng on olnud GNU litsentsi all. (Vikipeedia 2013) 2.2 Ubuntu ja Debian Ubuntu on iidne Aafrika keelkonna sõna, mis tõlkes tähendab: ,,inimlikkust kõigile". (Ubuntu 2013) Kuna Linux-tuumal põhinevad operatsioonisüsteemid on kõik vabalt arendatavad, siis on nende distributsioone ehk erinevaid versioone tuhandeid. Nendest üks populaarseim on aga Ubuntu.
sõnum lugejale. 8. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? - *Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist *Lugeja tahab lugemisest midagi saada *Lugeja tahab kirjutatust aru saada *Lugejal on alati muudki teha kui lugeda *Lugeja soovib, et tekst juhiks tema mõttelõnga samm- sammult sissejuhatusest kokkuvõtte suunas. 9. Mis on mustand ja milleks kirjutada mustandit? - esimene terviklik versioon tööst, kuigi alles toores. Teha vigade lihvimiseks ning ideede paremaks kompileerimiseks. 10. Mis on kirjatöö kava ja milleks kirjutada kava? Kava on kirjatööle eelnev punktide kogum mis lood üldise pildi kirjutatavast. Tuleb kirjutada et ei kirjutaks teemast mööda ja tekiks ülevaade tulevasest kirjatööst. 11. Mis on tekstistrateegia? - *Jutustamine... annab ülevaate mingist sündmusest *Kirjeldamine... puudub ajamõõde *Arutlemine... avab seosed nähtuste vahel. 12. Millised on arutlevad tekstistrateegiad
Põhiline erinevus staatilisel ja dünaamilisel kodulehel? Mis on PHP ja miks see on nii populaarne? Milline on php süntaks? 03 - PHP - Ettevalmistused koodiga töötamiseks Teemad Mis on WAMP WAMP serveri allalaadimine WAMP serveri paigaldus WAMP serveri käivitamine PHP käivitamine WAMP serveris Alternatiivid WAMP'ile Adobe Dreamweaver seadistamine Sissejuhatus PHP koodi kompileerimiseks oleks vaja PHP mootori toega veebiserverit ning veebilehe lõplikuks ülesehitamiseks ka kindlasti mingisugust andmebaasi. Üks võimalus on "ehitada" veebiserver oma arvutisse, kasutades selleks WAMP serverit. Mis on WAMP? WAMP serveri puhul on tegemist veebiserveri tarkvarapaketiga, mis paigaldab väikese vaevaga sinu Windows arvutisse korraga nii veebiserveri Apache, andmebaasi MySQL ja meie soovitud Php mootori. Jah, me saame selle kõik
2 Dir(s) 69 704 065 024 bytes free Siit paistab, et kataloogis on üks fail. Selle nimeks on Tervitus.cs ning pikkuseks 116 baiti. Käivitamiseks tuleb meie loodud programmikoodiga tekstifail kõigepealt ära kompileerida. Kompileerimise käigus tehakse käsklused masinale kergemini loetavamaks. C# käsurearakenduse puhul on kompileerimise tulemuseks .exe - laiendiga fail, mis oma käivitumiseks vajab, et .NET keskkond oleks masinas juba olemas. Kompileerimiseks kirjutatakse kompilaatorprogrammi nimi (csc) ning programmikoodifaili nimi (praegu Tervitus.cs). Kui programmikood on masinale arusaadavalt kirja pandud, veateateid ei anta ning kataloogi tekib juurde käivitamisvalmis Tervitus.exe C:Projectsomanaited>csc Tervitus.cs Microsoft (R) Visual C# 2005 Compiler version 8.00.50727.42 for Microsoft (R) Windows (R) 2005 Framework version 2.0.50727 Copyright (C) Microsoft Corporation 2001-2005. All rights reserved. Käima panekuks tuleb vaid selle
2 Dir(s) 22 939 922 432 bytes free Siit paistab, et kataloogis on üks fail. Selle nimeks on Tervitus.cs ning pikkuseks 116 baiti. Käivitamiseks tuleb meie loodud programmikoodiga tekstifail kõigepealt ära kompileerida. Kompileerimise käigus tehakse käsklused masinale kergemini loetavamaks. C# käsurearakenduse puhul on kompileerimise tulemuseks .exe - laiendiga fail, mis oma käivitumiseks vajab, et .NET keskkond oleks masinas juba olemas. Kompileerimiseks kirjutatakse kompilaatorprogrammi nimi (csc) ning programmikoodifaili nimi (praegu Tervitus.cs). Kui programmikood on masinale arusaadavalt kirja pandud, veateateid ei anta ning kataloogi tekib juurde käivitamisvalmis Tervitus.exe C:TEMPnaited>csc Tervitus.cs Microsoft (R) Visual C# 2008 Compiler version 3.5.30729.1 for Microsoft (R) .NET Framework version 3.5 Copyright (C) Microsoft Corporation. All rights reserved. Käima panekuks tuleb vaid selle