näiteks bakterid), sai meditsiinist kaasaegses mõistes teadus. DIAGNOOSI PANEMINE Haiguse äratundmine ehk diagnoos algab sellest, kui doktor paneb kirja haigusloo. See tähendab, et arst küsib haigelt, milliseid haigusi on varem põdenud ning millised on tema eluviisid. Siis teeb arst haigele läbivaatuse. See võib tähendada ka patsiendi rinna ja kõhuõõne põhjalikku kuulamist stetoskoobiga, erinevate siseorganite, näiteks maksa kompamist läbi kõhunaha ning silmade, kõrvade ja kurgu uurimist spetsiaalsete selleks ettenähtud instrumentidega. Enamiku haiguste äratundmiseks piisabki haigusloost ja läbivaatusest. Aga arst võib teha haigele ka vere-, uriini- ja teisi proove, mida uuritakse laboratooriumis. Mõnikord uuritakse patsienti röntgenikiirtega. Need teevad pildi haige sisemusest ja aitavad arstil paremini mõista, mis võiks patsiendil viga olla. RAVI Enamikku haigusi saab ravida kas ravimite või operatsiooniga
kas nahk ja rinnanibud on tavalist värvi kas ei esine sissetõmbeid, haavandumist või eritist kas rinnanibud liiguvad kätt tõstes ülespoole kas kaenlaalused, rangluupealsed ja -alused lümfisõlmed ei ole suurenenud. Vasakut rinda kombatakse parema käe sirgete sõrmedega kergelt vajutades. Alustatakse rinnanibust, liikudes kergete ringjate liigutustega väljapoole. Selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond. Sama korratakse parema rinnaga, kompamist teostatakse vasaku käega. Tihendid rinnas on väga tavalised. Enamik neist ei ole pahaloomulised. Sellegipoolest on väga tähtis kõigi püsivamate tihendite põhjalik uurimine. Healoomulisteks tihenditeks on fibroadenoomid, tsüstid ja mädapõletikud. Rinnavähi tõttu tekkinud tihendid on pahaloomulised. Mari Sarv 4
Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Toitumuse määramiseks aetakse veis tasasele pinnale hästi valgustatud kohas. Algul hinnatakse tervikuna lihaste arengut vaatluse teel ning nahaaluse rasvkoe ladestust. Hiljem määratakse kompamise teel nahaaluse rasvkoe ladestus ja üksikute kehaosade lihastiku areng täpsemalt. Kompamist alustatakse harilikult looma vasakult küljelt päraluunukini, kust minnakse edasi sabavoldile, puusanukile, landele, viimastele roietele ning kubemevoldile, seejärel rinnalülide ogajätketele, abaluu piirkonnale ja kaelalotile. Olenevalt toitumusest jaotatakse tapaveised EUROP hindamise süsteemi alusel kategooriatesse.Tapaveised, kes ei vasta standardis toodud kvaliteedinõuetele, loetakse mittestandardseteks (lahjadeks). 33
(EK 2011) 15 Rindu vaadeldakse peegli ees seistes, esmalt käed külgedel, siis ülestõstetud kätega. Kontrolli teostatakse ka lamades. Vasakut rinda kombatakse parema käe sirgete sõrmedega kergelt vajutades. Alustatakse rinnanibust, liikudes kergete ringjate liigutustega väljapoole. Selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond. Sama korratakse parema rinnaga, kompamist teostatakse vasaku käega. (CWH 2000:78) Tähelepanu tuleb pöörata järgmisele: · kas rinnad on tavapärase kuju, suuruse ja asetusega · kas nahk on sile ja ühtlane · kas nahk ja rinnanibud on tavalist värvi · ega ei esine sissejõmbeid, haavandumist või eritist · kas rinnanibud liiguvad kätt tõstes ülespoole · ega kaenlaalused, rangluupealsed ja -alused lümfisõlmed ei ole suurenenud
4) 14 päeva kuni 3 kuu vanused lehm- ja pullvasikad. Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Toitumuse määramiseks aetakse veis tasasele pinnale hästi valgustatud kohas. Algul hinnatakse tervikuna lihaste arengut vaatluse teel ning nahaaluse rasvkoe ladestust. Hiljem määratakse kompamise teel nahaaluse rasvkoe ladestus ja üksikute kehaosade lihastiku areng täpsemalt. Kompamist alustatakse harilikult looma vasakult küljelt päraluunukini, kust minnakse edasi sabavoldile, puusanukile, landele, viimastele roietele ning kubemevoldile, seejärel rinnalülide ogajätketele, abaluu piirkonnale ja kaelalotile. Olenevalt toitumusest jaotatakse tapaveised EUROP hindamise süsteemi alusel kategooriatesse. Tapaveised, kes ei vasta standardis toodud kvaliteedinõuetele, loetakse mittestandardseteks (lahjadeks).
4) 14 päeva kuni 3 kuu vanused lehm- ja pullvasikad. Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Toitumuse määramiseks aetakse veis tasasele pinnale hästi valgustatud kohas. Algul hinnatakse tervikuna lihaste arengut vaatluse teel ning nahaaluse rasvkoe ladestust. Hiljem määratakse kompamise teel nahaaluse rasvkoe ladestus ja üksikute kehaosade lihastiku areng täpsemalt. Kompamist alustatakse harilikult looma vasakult küljelt päraluunukini, kust minnakse edasi sabavoldile, puusanukile, landele, viimastele roietele ning kubemevoldile, seejärel rinnalülide ogajätketele, abaluu piirkonnale ja kaelalotile. Olenevalt toitumusest jaotatakse tapaveised EUROP hindamise süsteemi alusel kategooriatesse. Tapaveised, kes ei vasta standardis toodud kvaliteedinõuetele, loetakse mittestandardseteks (lahjadeks). LIHAJÕUDLUSE HINDAMINE hinnatakse looma kehamassi, tapamassi,
4) 14 päeva kuni 3 kuu vanused lehm- ja pullvasikad. Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Toitumuse määramiseks aetakse veis tasasele pinnale hästi valgustatud kohas. Algul hinnatakse tervikuna lihaste arengut vaatluse teel ning nahaaluse rasvkoe ladestust. Hiljem määratakse kompamise teel nahaaluse rasvkoe ladestus ja üksikute kehaosade lihastiku areng täpsemalt. Kompamist alustatakse harilikult looma vasakult küljelt päraluunukini, kust minnakse edasi sabavoldile, puusanukile, landele, viimastele roietele ning kubemevoldile, seejärel rinnalülide ogajätketele, abaluu piirkonnale ja kaelalotile. Olenevalt toitumusest jaotatakse tapaveised kategooriatesse: Tapaveised, kes ei vasta standardis toodud kvaliteedinõuetele, loetakse mittestandardseteks (lahjadeks). 4.3. LIHAJÕUDLUSE HINDAMINE
sarved eemaldada. 3. Toitumuse hindamine Veiste vastuvõtmisel elusmassi järgi hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Toitumuse määramiseks aetakse veis tasasele pinnale hästi valgustatud kohas. Algul hinnatakse tervikuna lihaste arengut vaatluse teel ning nahaaluse rasvkoe ladestust. Hiljem määratakse kompamise teel nahaaluse rasvkoe ladestus ja üksikute kehaosade lihastiku areng täpsemalt. Kompamist alustatakse harilikult looma vasakult küljelt päraluunukini, kust minnakse edasi sabavoldile, puusanukile, landele, viimastele roietele ning kubemevoldile, seejärel rinnalülide ogajätketele, abaluu piirkonnale ja kaelalotile. Olenevalt toitumusest jaotatakse tapaveised kategooriatesse: Tapaveiste rühmad ja toitumuskategooriad. grupp Elusmass,kg Rümbamass,kg Toitumuskategooria 1
annaabi.ee 
