peaks käima vastavalt päikese- ehk päevavalgusele. Keskkonnasäästlikus kütte energiatõhususest väljendub peamiselt sooja- ja külmavavarustuse tootmises. Siin tuleks meie kliimas valida põhiliseks kütteallikaks soojuspump koos alternatiivse kütteallikaga (nt. kaugküte jne.), mis vajadusel annavad lisasoojust. Soojuspumbaga ei pea katma kogu soojusvajadust. Küttevajaduse kõvera kuju sõltub hoone välispiiretest, kompaktsusest, kasutusotstarbest jne. Maksimaalne küttevajadus ca. 58 kW samas nt 30 kW soojuspumbaga toodetakse valdav osa soojusest ikkagi soojuspumbaga. Kombineerida tasub erineva efektiivsuse ja/või kütuse hinnaga soojusallikaid . Välja tuleb selgitada erinevate soojusallikate osakaalud kogu küttevajaduses ning teostada nö. majandusanalüüs. Soojuspumpa ei tasu üldiselt dimensioneerida katmaks tipukoormusi. Lisakütte liigi valimisel tuleks üldiselt lähtuda eelkõige investeeringu suurusest
viitavad sellele, et Tallinnat võiks nimetada hajali asustusega mitmekeskuseliseks linnastuks, näiteks Ideon (2006) on oma uurimuses leidnud, et väga palju uusi hoonestusalasid on tekkinud eksisteerivate keskuste juurde, mis on vastu rääkiv totaalse valglinna tekkele. Lisaks on arenenud transport keskuslinna Tallinna ja mitmete eeslinnaliste keskuste vahel ja avalikud teenused on mitmekesistunud. 8. Kokkuvõte Kompaktne linn ning valglinn on omavahel vastanduvad mõisted. Linna kompaktsusest on kirjutatud palju artikleid ja raamatuid, kuid kompaktse linna täpse definitsiooni osas ei olda ühel nõul. Mõlemal linnatüübil on oma plussid ning miinused ja raske on üheselt väita, kumb neist on parem linnamudel. Valglinna iseloomustab madal rahvastikutihedus, halb transpordi ning infrastruktuuri ühendus keskuslinnaga, vähene ühistransport ning regionaalsete ja üldplaneeringute puudumine.
· stabiliseerimine: meie süsteemi tasakaalus hoidmine uute sündmustega tegelemisel ja muutustes, selleks kompromissid surve -abivajadus · eesmärkide seadmine: st muutuste poole püüdlemine vastavuses seesmiste eesmärkidega Käitumist mõjutava STIIMULI tajumine inimese poolt sõltub: · kui selgelt ta eristub teistest ümbritsevatest stiimulitest · kui sarnased ja lähedased on selle elemindid üksteisele ehk stiimuli kompaktsusest, terviklikkusest, homogeensusest · kui pidev ja ühtlane see on ehk tema pidevusest (nii ajalises kui tugevuse mõttes) · kas see on terviklik või osaline ehk inimese "häälestatusest, huvist (sotsiaalne ja ajalooline taust), taju- ja analüüsiaparaadi erksusest ning tüübist Harmoonia või konflikt "MINAde" vahel : mina olemine/kontseptsioon - teadev, tunnetav mina - muutuda kavatsev mina
..) (...Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]...) (...Väikemajade soojustuse valikul võib energiaarvutuses lähtuda järgmistest algväärtustest: välisseinte soojajuhtivus 0,20,25 W (m2·K), katuste ja põrandate soojajuhtivus 0,150,2, akende ja uste soojajuhtivus 0,71,4 W(m2·K), kusjuures lõplikud valikud sõltuvad hoone kompaktsusest ning kütte- ja ventilatsioonilahendustest.) (...Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi üldjuhul ületada üht kuupmeetrit tunnis välispiirde ruutmeetri kohta [m3/(hm2)]. Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tuleb tarindite kriitilised sõlmed (nt seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) teha praktiliselt täiesti õhkupidavaks.); Tehnosüsteemidele; Küttesüsteemidele; Energiavarustusele;
Pööninguvahelagi tuleb projekteerida ja ehitada soojustatuna. Soojustus paigutatakse üldjuhul kandetarindist külmemale poole. See tagab kandetarindi püsimise ühtlasel sisetemperatuuril ja vähendab oluliselt külmasildade mõju. Soojajuhtivus <0,18 W/m2K soojustus 25...30 cm soojustust. Kuna pööninguvahelae soojustuse lisamine ei too kaasa olulist ehitusmaksumuse suurenemist on mõistlik soojustuse paksus pööningu vahelaes 30...50 cm katustes sõltuvalt hoone kompaktsusest ning kütte ja ventilatsioonilahendustest. Soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga kogu ulatuses või tihedamate villade korral vaid räästast ~1,5m ulatuses, kus on õhu liikumine suurem. Soojusisolatsioonist sissepoole paigaldatakse õhu- ja aurutõke, mille ülesandeks on vältida õhulekkeid ja takistada ohtliku koguse veeauru tungimist tarindi külma ossa. Õhu- ja aurutõkke paigaldamisel tuleb hoolitseda, et see oleks kogu ulatuses katkematu.
Joonis 7.5 Elamu vanuse mõju elamu õhulekkearvule q50 ja õhuvahetuskordsuse n50 suurusele. Elamute õhulekkearvu q50 ja õhuvahetuskordsuse n50 suurused ei ole võrdsed, sest elamutel oli välispiirde pindala sisekubatuurist keskmiselt 30% võrra suurem ja seetõttu on õhulekkearv q50 väiksem. Piirdetarindite pindala ja sisekubatuuri suhe sõltub eelkõige kompaktsusest, mida mõjutab plaanilahenduse keerukus ja korruse kõrgus. Keskmiselt ligi kaks korda väiksema õhulekkega olid elamud, mis olid seestpoolt krohvitud (või küllaltki õhutihedalt vineeriga kaetud), vt. Joonis 7.6. Lisaks saab mõõtmiste põhjal väita, et kui inimesed elavad elamus aastaringselt, siis on elamute välispiirded ka oluliselt paremini tihendatud. Uuritud elamute põhjal elamu remont, soojustamine ja välisvooder hoonepiirete õhupidavust oluliselt ei mõjutanud
Kui tellis- ja suurpaneel-korterelamute õhupidavuse mõõtmistulemustes osas suuri erinevusi ei ole, siis palkkorterelamute hoonepiirded on oluliselt suurema õhulekkega (vt. Tabel 4.5). Korterite õhulekkearvu q50 ja õhuvahetuskordsuse n50 suurused ei ole võrdsed, kuna korteritel on välispiirde pindala keskmiselt 30% võrra suurem ja seetõttu on õhulekkearv q50 väiksem. Piirdetarindite pindala ja sisekubatuuri suhe sõltub kompaktsusest, mida mõjutab plaanilahenduse keerukus ja korruse kõrgus. 112 Tabel 4.5 Telliskorterelamute ja suurpaneelelamute õhupidavuse tulemuste võrdlus. Hoonepiirete õhupidavus
annaabi.ee 
