· Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. · Kõvaketta mahud on tänapäeval varjeeruvad: mitmesajast GB-st kuni mitme TB-ni. · On ka olemas välised kõvakettad, mida saab arvutiga ühendada kas usb-juhtme kaudu. Emaplaat · Emaplaat on üks tähtsamatest komponentidest arvutis. · Emaplaat ühendab elektriliselt erinevaid arvutikomponente · Emaplaadil on palju erinevaid elektrilisi pistikuid, kuhu ühen- datakse teised komponendid. Kompaktketas (CD, compact disk) DVD digitaaluniversaalplaat · CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-kettale mahub 700MB-800MB andmeid. CD-lugejat iseloomustab selle lugemiskiirus, mida võrreldakse tavalise laserheliplaadimängija kiirusega. · DVD on tehtud spiraalsoontest, mida loetakse või ,,kirjutatakse" alustades ketta "keskpunktist". · Soone kuju sisse kodeeritakse muutumatud
Disketid ei sobi andmete pikaajaliseks säilitamiseks, sest nende magnetpind on väga õrn ja kergesti rikutav. Disketti võivad kahjustada muljumine, külm, magnetväli, mobiiltelefoni lähedus, tolm jms. Seepärast ei tohiks disketil hoida olulisi andmeid, millest mujal koopiat ei ole. Oluliste andmete viimisel disketiga ühest arvutist teise tuleks neist teha kindlasti koopia teisele disketile (või vähemalt samale disketile) ja soovitatav oleks kasutada disketi hoidmiseks disketikarpi. Kompaktketas (CD, compact disk) Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid ehk laserkettaid. CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD- kettale mahub 650-800 MB andmeid. CD-lugejat iseloomustab selle lugemiskiirus, mida võrreldakse tavalise laserheliplaadimängija kiirusega. Näiteks 52-kordse kiirusega CD-lugeja loeb 52 korda kiiremini kui tavaline plaadimängija. Praegu on enamasti kasutusel kuni 56- kordse kiirusega CD-lugejad.
..................................................................5 1.2.2 Väline kõvaketas.............................................................................................................6 1.2.3 Diskett.............................................................................................................................6 1.2.4 USB-mäluseadmed ehk mälupulgad...............................................................................6 1.2.5 Kompaktketas ehk CD.................................................................................................... 7 1.2.6 DVD................................................................................................................................8 1.2.7 Blu-ray ehk BD...............................................................................................................8 1.2.8 Mälukaardid............................................................................
See tähendab, et tekib soojuslik kadu. Sellest tulenebki, et fotoluminestsenti korral on kiirguv valgus väiksema intesiivusega ning suurema lainepikkusega, kui seda protsessi esile kutsuv neelduv valgus. 19. Nimeta 3 laserite kasutusala ning too välja tehnoloogia eelised võrreldes teiste analoogsete mitte laser tehnoloogiatega: Erinevad mõõteseadmed Holograafia Laserkassaator kauplustes Laserprinterid Laserplaat ehk kompaktketas, heli- ja videosalvestus Optilises kaablis info edastamine (kaabeltv, e-mail jne) Meditsiinis, diagnostikas ja kirurgias eriti Laserspektroskoopia Materjalide töötlemine tehnoloogias Keemias reaktsioonide mõjutamine Bioloogilised peenoperatsioonid Fotoonika Laserid suudavad genereerida koherentset valgust erinevatel lainepikkustel, mis langevad laia vahemikku kaugest ultravalgusest üle nähtava spektririba kauge infravalguseni
Tähtsamad andmekandjad · Kõvaketas Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 120-1000 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Tähtsamad andmekandjad · Kompaktketas (CD, compact disk) CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-kettale mahub 650-800 MB andmeid. CD-lugejat iseloomustab selle lugemiskiirus, mida võrreldakse tavalise laserheliplaadimängija kiirusega. Näiteks 52-kordse kiirusega CD-lugeja loeb 52 korda kiiremini kui tavaline plaadimängija. Praegu on enamasti kasutusel kuni 56-kordse kiirusega CD- lugejad. CD-kettale andmete salvestamiseks on vaja eraldi
Disketti võivad kahjustada muljumine, külm, magnetväli, mobiiltelefoni lähedus, tolm jms. Seepärast ei tohiks disketil hoida olulisi andmeid, millest mujal koopiat ei ole. Oluliste andmete viimisel disketiga ühest arvutist teise tuleks neist teha kindlasti koopia teisele disketile (või vähemalt samale disketile) ja soovitatav oleks kasutada disketi hoidmiseks disketikarpi. · Kompaktketas (CD, compact disk) Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid ehk laserkettaid. CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-kettale mahub 650-800 MB andmeid. CD-lugejat iseloomustab selle lugemiskiirus, mida võrreldakse tavalise laserheliplaadimängija kiirusega. Näiteks 52-kordse kiirusega CD-lugeja loeb 52 korda kiiremini kui tavaline plaadimängija
enamuses hädavajalik, siis klaviatuurita personaalarvuti tööle ei hakka. 33. klaviatuurikontoller- elektroonikaskeem, mis jälgib klahvivajutusi ja genereerib mingile klahvile vajutamisel vajaliku koodi. 34. kommutaator- seade, mida kasutatakse elektriahelate sisse, välja ja ümberlülitamiseks. Kommutaator võimaldab valida lülitusteks soovitavaid väljundahelaid ning neid ühendada vajalike sisendahelatega. 35. kompaktketas- mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid ehk laserkettaid. 36. kondensaatorid- kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev elektroonikakomponent. Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus. 37. kontroller- riistvaraline seade, mis loob ja vahendab MIDI-andmeid teistele MIDI- võimelistele seadmetele. 38. korpus- ühendab endas peamiseid arvuti tööks vajalikke riistvarakomponente, nagu
1) infoteadus 2) raamatukoguteadus 3) raamatuteadus 4) bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus. 9. Mis on raamatukogundus ja mis raamatukoguteadus? Raamatukogundus on raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond Raamatukoguteadus on infoteaduse valdkond, mis uurib raamatukogusid ja nende tegevust 10. Mis on dokument ja miks dokumente hallata? dokument » mis tahes materiaalne objekt, millele on talletatud informatsioon, nt trükis, foto, heliplaat, kompaktketas dokument » andmetöötluses: nimega, struktureeritud tekstiüksus, mis võib sisaldada pilte ning mida saab eraldi üksusena salvestada, redigeerida, otsida ja edastada dokument » üksusena käsitletav salvestis või materiaalne objekt Dokumentidel võib olla kestev ajalooline ning kultuuriväärtus. Sest dokumendid on väärtuslikud sisaldavad asutuse jaoks väärtuslikku teavet saab kasutada tõestuseks asutuse ja tema tegevuse kohta
Nimeta erinevaid andmekandjaid. Operatiivmälu Kuna operatiivmälu on kiire, hoitakse seal programme nende töö ajal ja andmeid nende töötluse ajal. Samas on see aga täiesti tarbetu informatsiooni pikaajaliseks säilitamiseks, sest pärast arvuti väljalülitamist kustub kogu operatiivmälu sisu. Diskett ja kettaseade Praktiliselt igas arvutis on kettaseade (Floppy Disk Drive, FDD), mille abil saab diskette lugeda ja neile infot salvestada. Diskett on plastikümbrises magnetketas. Kompaktketas (CD), CDlugeja ja CDkirjutaja Heli, fotode ning videopildi salvestamiseks on arvutil vaja rohkesti mälumahtu. Ka enamik programme on keerulised ja mahukad ning nende levitamine diskettidel pole mõeldav. Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid (compact disk, lühendatult CD). Need on suhteliselt odavad ning neile mahub palju (650800 MB) infot. CD lugemiseks kasutatakse spetsiaalset lugemisseadet ehk CDlugejat (CD ROM drive), mis asub põhiplokis.
See asub arvuti korpuses. ● Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti üle 500 GB. Enamasti on kõvaketastele lisatud puhvermälu kiirendamaks kõvaketta tööd. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt >500 MB vaba ruumi. Diskett (Floppy Disk Drive – FDD). Mahutavus tavaliselt 1,44 MB. Väikse töökindlusega ja aeglased. Tänapäeval enam kasutusel pole. Kompaktketas (Compact Disk CD) Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid ehk laserkettaid. CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-kettale mahub 650-800 MB andmeid. Mälupulk ehk USB välkmäludraivid (Flash Memory Stick) Pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Algselt olid kasutusel 64-,
lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. Kõvaketaste ühendamiseks on mitmeid liideseid, neist tuntumad on MFM, PATA (IDE), SCSI, FC , SATA, SAS, FireWire ja USB ning RJ-45. Võrgudraiv (network drive) Võrgu kaudu käideldav salvesti. CD (Compact Disc) laser-heliplaat, laserplaat, kompaktketas, audio-laserketas.Laserketas, millele mahub kuni 74 minutit digitaalset Hi-Fi stereoheli. 1983.a. esmakordselt müügile tulnud CD kujutab endast 120 mm diameetriga 1,2 mm paksust läbipaistvast plastist ketast, mille ühele poolele on pressitud spiraalne soon digitaalse heliga. Kompaktketaste materjalina kasutatakse polükarbonaati ning tehnoloogiana survevalu. Kui helisignaal on digiteeritud ja salvestatud, siis valmistatakse klaasalusega emaketas, selle järgi tehakse üks või
annaabi.ee 
