Fotograafia ja pilditöötlus Mario Metshein 2011 Kontakt • Mario Metshein • Email: [email protected] • MSN: [email protected] • http://et.sheeplive.eu/ Pildistamise vahendid • Kompaktkaamerad • Hübriidkaamerad • Peegelkaamerad • Telefonid • Sülearvutid / tahvelarvutid • Videokaamerad • Veebikaamerad Kompaktkaamera Hübriidkaamera Peegelkaamera Telefonid Süle- ja tahvelarvutid Videokaamera Veebikaamera (HD) Kompakt- vs peegelkaamera (1) Kompakt- vs peegelkaamera (2) Kuidas tekib digipilt Aeg Valgus Valguskiirus Ava (1) Ava (2) Fookuskaugus (1) Fookuskaugus (2) Teravussügavus (fookuskauguse järgi) Teravussügavus (ava järgi)
OBJEKTIIVI VALIMINE Mõni objektiiv sobib ühe motiivi pildistamiseks paremini teisest paremini ,seega tuleks valida objektiiv selle järgi mida te parajasti pildistate. · 35mm kaamerate standardseks e. ,,normaalobjektiiviks" on 50mm. · Lühema fookuskaugusega objektiivi nim. Lainurkobjektiiviks,pikad objektiivid suurendavad pildistavat. Objektiive on suuruses nagu nt. 28-70mm, 85mm, 50mm, 28mm ja isegi 300mm. KAAMERAD Kaamerad jagunevad 5.ks liigiks. 1. Lihtsad kompaktkaamerad. 2. Ühekordselt kasutavad kaamerad. 3. Keerulisemad kompakt kaamerad. 4. Lihtsad peegelkaamerad. 5. Keerulisemad peegelkaamerad. MUSTRID JA VORM Mustrid ja vormid jagunevad 6.ks. 1. Sümmeetria otsige kompositsioon ning silmalt meeldiv koht. 2. Katkestatud rütm korrapärane ja jäik. 3. Varjude kasutamine kui eemalt paistab mõni vari pildistavale. 4. Vorm väliskuju aitab ära tunda. 5. Looduslikud mustrid kui soovite looduse poolt antud mustreid pildistada
anda põhilisemad oskused terava ning kauni pildi tegemiseks. Materjali leidsin peamiselt internetist, kuid osa informatsiooni lisasin ka oma teadmiste põhjal ja raamatust. 3 MIS ON FOTOGRAAFIA? Fotograafiat võib kindlasti defineerida kunsti vormina, kuid seda võib selgitada ka piltide loomise protsessina. Pildistamiseks on vajalik kaamera. Neid on erinevaid: on kompaktkaamerad, peegelkaamerad, digipeegelkaamerad jne. Kompaktkaameraid nimetatakse tihtipeale seebikarpideks, kuna nad on väikesed ja kompaktsed. Üldjuhul ei ole võimalik nendega pildistamise protsessi ise suunata ning neil puudub ka peegel. Peegelkaameratel on peegel, nagu ka nimetus ütleb. Peegliga kaamerate puhul siseneb valgus objektiivi, kust edasi pääseb ta peeglile, mis peegeldab valgust edasi mattklaasile ja sealt veel
ning olenevalt tootjast on need pindalalt 1,5-2 korda väiksemad. Väiksemal sensoril on aga miinuseid. Kuna pikslid on tihedalt kokku surutud, on pildis vähem detailsust ja rohkem müra see on nähtav pea kogu tundlikkuse ulatuses, kuid avaldub eriti selgelt (värvilise) lumena suurematel tundlikkustel. Müra vähendamiseks on kasutusel erinevaid meetodeid, kuid need vähendavad ka pildi detailsust. Kõik on muidugi suhteline tänased parimad kompaktkaamerad teevad vabalt sellise kvaliteediga pildi, mis aastaid tagasi oli võimalik vaid profikaameraga kui sedagi. 13 3.2. Fotoateljeed Siiski suudeti juba 19. sajandi teisel poolele valmistada nii tundlikke fotomaterjale, et poseerimise aeg lühenes vaid sekundini murdosani. Samuti langesid seadmete ja materjalide hinnad sellisele tasemele, et ka lihtrahvas võis enda jäädvustamisele mõelda. ,,Eesti Postimees" avaldas 1867. aastal artikli fotograafia olukorrast ja populaarsest fotograafist C
,mis määravad pildi kvaliteedi. Iga pildistamisolukorra jaoks on olemas sobiv objektiiv. Selleks et edukalt pildistada, on väga tähtis aru saada selles, kuidas objektiivid mõjutavad tehtavat pilti. Et tekiks kujutis, peab valgus läbima objektiivi. Seega mida parem on objektiiv, seda parema lahutusvõimega on ka foto. Kõrgeima optilise kujutise saamiseks kasutatakse endiselt klaasist läätsi. Osades fotoaparaatides(peamiselt siiski kompaktkaamerad) kasutatakse siiani ka plastmassist läätsi aga plastmassist läätse kvaliteet võrreldes klaasiga ei ole kaugelti mitte nii hea. (vt Joon.5) Fookuskaugus ja vaatenurk Objektiivi fookuskaugust mõõdetakse millimeetrites ja see näitab kui suur ala objektist jääb kaadrisse. Mida lühem on fookskaugus seda laiem on vaatenurk ja seda rohkem nähtust mahub kaadrisse. Inimsilma vaatenurk on 46 kraadi, mis vastab objektiivi fookuskaugusele 50mm
tavafotokaameraga on see, et digikaameral jäädvustatakse kõik fotod digitaalse anduri abil mõnele mäluseadmele. See võimaldab pilte koheselt vaadat, muuta ja vajaduselt kustutada. Lisaks sellele saab digitaalkaameratega salvestada ka kõrgresolutsioonilisi videoid. Vastaval sellele kuidas ja mis meetodite abil pildid saadakse, saab kaamerad jagada tööpõhimõtte järgi gruppidesse: 19 Kompaktkaamerad Peegelkaamerad Hübriidkaamerad Muud Sõltumata kaamera tüübist on foto salvestamiseks vajalikult komponendid ja etapid sarnased. Läbi objektiivi saabuvale valgusele reageerib sensor. Sensorist saadud signaali töötleb protsessor, mis mahemälu kaudu salvestab pildi teatud suuruse ja formaadiga mälukaardile. Kasutades USB, HDMI, LAN või WiFi ühendus, saab digiaparaati kontrollida arvuti kaudu või sinna pilte salvestada.
Maris Savik / 2011 Marise ülivõimas konspekt, mille abil hakkab ka blond fotograafiat mõistma 1) Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse a) DIRECT VISION/RANGEFINDER CAMERA - ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid - tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja b) TWIN-LENS REFLEX (TLR) - kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et
määravad pildi kvaliteedi. Iga pildistamisolukorra jaoks on olemas sobiv objektiiv. Selleks, et edukalt pildistada, on väga tähtis aru saada sellest, kuidas objektiivid mõjutavad tehtavat pilti. Et tekiks kujutis, peab valgus läbima objektiivi. Seega mida parem on objektiiv, seda parem on ka foto. Kõrgeima optilise kujutise saamiseks kasutatakse endiselt klaasist läätsi. Osades fotoaparaatides(peamiselt siiski kompaktkaamerad) kasutatakse siiani ka plastmassist läätsi, aga plastmassist läätse kvaliteet võrreldes klaasiga ei ole kaugelti mitte nii hea. Objektiivi lahutusvõime on üks tähtsamaid parameetreid, sest enamikel juhtudel on vajalik, et kujutisel oleks võimalik eraldada võimalikult palju detaile. Objektiivi lahutusvõimet väljendatakse joonte arvuga kujutise ühe millimeetri kohta. Lahutusvõime ei sõltu ainult objektiivi kvaliteedist, vaid ka valitud diafragmaarvust ja filmimaterjali omadustest
annaabi.ee 
