Tark inimene sellega ei riskinud, vaid hoidis ka oma lapsed kirikutest eemal eesmärgiga kindlustada neile tulevik. Pikemas perspektiivis oli tulemuseks see, et pärast Eesti iseseisvumist hoiti ikkagi kirikutest eemale tänu juba tekkida jõudnud ohtraile eelarvamustele. Uue ehk punausu juurutamine. NLKP ei olnud Lääne mõttes partei, vaid pigem riigikiriku jätk, punausu hoidmise ja kaitsmisega tegelev institutsioon, mille harudeks olid komnoorte, pioneeride ja oktoobrilaste organisatsioonid. Punausk oli suures osas loodud õigeusu mudeli järgi, võttis sealt nii mõnedki sümbolid ja terminid üle, kohandades neid vaid veidi. Näiteks pidi igas tehases, kolhoosikontoris, koolis jne nõukogude ajal olema punanurk. See oli mingi suurema toa nurk või lausa eraldi tuba, kuhu pandi üles punasele kangale maalitud loosungid ning Marxi, Engelsi, Lenini ja Stalini portreed; lisaks võis punanurgas lehitseda eelmainitud
"kontrevolutsioonilise ja nõukogudevaenuliku elemendi" ja koostasid küüditatavate nimekirjad. Andmete kogumist ja nimekirjade koostamist alustati juba 1940/41. a. talvel. Materjalide kogumist nõukogudevaenulike kodanike suhtes teostas NKVD oma agentide võrgu kaudu. Linnad ja maakonnad olid jaotatud sektoriteks, kus NKVD agendid hankisid kompromiteerivaid andmeid isikute kohta, keda arvasid olevat ohtlikud nõukogude võimule. Määravaks olid samuti kommunistide, komnoorte ja teiste nõukogude võimu pooldajate kaebused. Elanikke kompromiteeriva materjali hankimisel kasutas NKVD ka n.n. "salajaste kaastöötajate" abi. Selliseid kaastöötajaid püüdis NKVD värvata kõigi kutseala töötajate hulgast, kaasa arvatud endised Eesti Vabariigi poliitilised tegelased. Eriti püüti värvata neid isikuid, keda süüdistati nõukogude 8 korra vastastena
küüditatavate nimekirjad. Andmete kogumist ja nimekirjade koostamist alustati juba 1940/41. a. talvel. Materjalide kogumist nõukogudevaenulike kodanike suhtes teostas NKVD oma agentide võrgu kaudu. Linnad ja maakonnad olid jaotatud sektoriteks, kus NKVD agendid hankisid kompromiteerivaid andmeid isikute kohta, keda arvasid olevat ohtlikud nõukogude võimule. Määravaks olid samuti kommunistide, komnoorte ja teiste nõukogude võimu pooldajate kaebused. Elanikke kompromiteeriva materjali hankimisel kasutas NKVD ka n.n. "salajaste kaastöötajate" abi. Selliseid kaastöötajaid püüdis NKVD värvata kõigi kutseala töötajate hulgast, kaasa arvatud endised Eesti Vabariigi poliitilised tegelased. Eriti püüti värvata neid isikuid, keda süüdistati nõukogude korra vastastena. Nende värbamisel kasutati survemeetodeid, ähvardades värvatava perekond kas arreteerida või välja saata
need kaotati ja asemele rajati rahvamajanduse nõukogud. Üle Liiduline Rahvamajanduse Nõukogu juhtis kogu Nõukogude Liidu majandust. Eestile oli see kasulik, sest Eesti sai siis rohkem otsustamisõigust. 4.8.8.1 KAMPAANIAD. Maisikasvatamine. Uudismaade üleskündmise kampaania. 60ndate alguses sai NLKP esimeheks Breznev. 1961 oli ikkaldus ja põud. NL hakkas selle tõttu esimest korda oma ajaloo jooksul vilja sisse ostma. Hrustsiov otsustas, et Kasahsatni ja Lääne-Siberisse rajatakse komnoorte abil uudismaad. Neile anti 55 traktorid, mis sellele maale ei kõlvanud. Saadud vili aeti hunnikutese, sest viljaaitasid ei olnud. Kuid vili rikne kiirest. Lisaks kõigele muule rikuti ka mulla struktuuri. 4.8.8.2 HRUSTSIOVI TAGANDAMINE Majanduse areng ei olnu piisavalt kiire; kardeti, et Stalini isikukultust hakatakse laiendama; Hrustsiov ostustas, et partei juhtkonna kaader peab olema liikuv ja vahelduv. Nende põhjuste
põllumajandussaaduste ekspordi ja tarvete impordiga. Repressiivasutused, juutide ja mustlaste hävitamine, repressioonid kommunistide ja rahvuslaste vastu, nõukogude sõjavangide olukord: Saksa okupatsiooni aastail hukatu repressiivorganite poolt 7800 Eesti elanikku. Enamik ohvreist olid eestlased, hukkajateks olid samuti eestlased (Metsavennad). Represseeriti Nõukogude okupatsioonivõimude kuritegude eest- Ulatuslikum kommunistide, komnoorte, täitevkomiteelaste, militsionääride, hävituspataljonlaste interneerimine ning hukkamine. Hiljem suunati repressioon rahvuslaste, anglofiilide, sõjavastaste ja sundnorme mittetäitvate talupoegade vangistamine. Repressiiviasutused: 1941. aasta suvel teostas Balti ruumis repressioone spetsiaalüksus, mille ülem oli Walter Stahlecker. 105-liikmeline erikomando kandis vastutust Eesti territooriumi puhastamise eest. Pärast tsiviilvalitsuse moodustamist
Tartus kasvatati ajakirjanikke opositsioonilises meeleolus. Kõigepealt omas tähendust juba see, et ajakirjanikke koolitati eesti keele ja kirjanduse eriharuna. Keel kannab rahvuskultuuri ja keelel on omaette mälu. Ajakirjanikke õpetati küll näiliselt punaseiks, aga neid õpetati mõtlema oma peaga. Selle kohta ütlevad Juhan Peegli õpilased, et Peegel õpetas, kuidas olla inimene. Professionaalsus oli justkui kattevari. Oli selge, et enamus üliõpilasi pidid kuuluma komnoorte hulka ja oma karjääri huvides ka parteisse astuma, aga see ei olnud kohustuslik, sellest vaadati mööda. Eesti keele eriharust kujunes 1976. aastaks zurnalistika osakond. Vahepeal oli oht, et ajakirjanduse õpetamine Tartu ülikooli juures hoopis lõpetatakse, kuna partei nägi ette ajakirjanduse eriala õpetamist üksnes parteikoolides ja seda vene keeles (venestamise uus laine). Selle hoidis ära KK propagandaosakonna juhataja, TÜ vilistlane Jüri Paalma