VÕI-elemendil võib olla 3 sisendit Multipleksoril võib olla 2 väljundit Multipleksoril võib olla 3 andmesisendit JA-elemendil võib olla 3 sisendit VÕI-EI elemendil võib olla 2 väljundit Invertoril võib olla 2 sisendit Küsimus 12 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Jääkfunktsiooni leidmisel funktsiooni muutujate arv väheneb Küsimus 13 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas järgmine väide on õige ? Multipleksor kommuteerib ühe oma andmesisenditest väljundile olenevalt juhtsisenditele rakendatud signaalidest. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 14 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas järgmine väide on õige ? Multipleksor kommuteerib ühe oma juhtsisenditest väljundile olenevalt andmesisenditele rakendatud signaalidest. Vali üks: Tõene Väär
Correct Jääkfunktsiooni leidmisel funktsiooni muutujate arv väheneb Mark 1.00 out of 1.00 Question 13 kas järgmine väide on õige ? Correct Multipleksor kommuteerib ühe oma andmesisenditest väljundile Mark 1.00 out of 1.00 olenevalt juhtsisenditele rakendatud signaalidest. Select one: True False
mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe keeruga pooli). Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde (180 elektrilise kraadi) järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võrdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on söest, grafiidist või vasest ning asuvad harjahoidjas, kus nad vedruga surutakse vastu kommutaatorilesti. Neutraaljoonel muudetakse niiviisi voolu suund poolis.
See nurk valitakse harilikult vahemikus 60...90º. Selle tõttu muutuvad masina omadused sarnaseks alalisvoolu masina omadustega, kus kommutaatori toimel on rootori ja staatori väljade vaheline ruuminurk pidevalt 90º (selline ruuminurk tagab maksimaalse pöördemomendi). Sarnaste omaduste tõttu nimetatakse vahelduvvoolu servomootorit ka harjadeta alalisvoolumootoriks.Harjadeta alalisvoolumootoris on voolu mehaaniline kommutatsioon asendatud elektroonilisega kommuteerib asendianduri poolt juhitav vaheldi. Peale selle on ergutusvälja tekitaja viidud staatorilt rootorile selleks kasutatakse tavaliselt püsimagneteid. Kommuteeritav mähis on aga viidud rootorilt staatorile. Seda nimetatakse pöördkonstruktsiooniks. Elektroonilise kommutaatori lihtsustamise huvides on kasutatud ainult kolme mähise sektsiooni. Tavalises alalisvoolumasinas põhjustaks nii väike sektsioonide arv lubamatult suure pinge kommutaatori lestade vahel. Elektroonilises
Kokkuvõte: Andmekogumis- ja juhtimissüsteem tavaliselt elektroonilistest ahelatest, mille vahendusel andurite elektrilised signaalid võimendatakse vajaliku tasemeni, filtreeritakse, eraldades kasuliku signaali muudest signaalidest ja mürast, ning sobitatakse skeemi ühendatavate osade sisend- väljund takistused. Selliseid süsteemi elemente nimetatakse liidesteks. Valdav osa signaalidest on analoogsignaalid. Unifitseeritud elektrilisi analoogmõõtesignaale kommuteerib multipleksor, suunates need ükshaaval analoogdigitaalmuundurisse, kuna enne arvutisse jõudmist on kõigile infosignaalidele vaja anda digitaalne kuju. Selliste andurite puhul nagu lülitid, releed või nende elektroonilised ekvivalendid on väljastatavad signaalid juba oma olemuselt digitaalsed ja ei vaja muundamist. Arvutiga suhtlemisel peab jälgima teatud reegleid andmevahetuse protokolli , mida realiseeritakse vastava liidese abil. Süsteemi tööd koordineerib kontroller.
mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe keeruga pooli). Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde (180 elektrilise kraadi) järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võrdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on söest, grafiidist või vasest ning asuvad harjahoidjas, kus nad vedruga surutakse vastu kommutaatorilesti. 122 Neutraaljoonel muudetakse niiviisi voolu suund
mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe keeruga pooli). Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde (180 elektrilise kraadi) järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võrdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on söest, grafiidist või vasest ning asuvad harjahoidjas, kus nad vedruga surutakse vastu kommutaatorilesti. 122 Neutraaljoonel muudetakse niiviisi voolu suund
kasutatakse multiplekseri puud. 7.2. Demultiplekser D DM Y0 Aadress Demultiplekseril on üks sisendidVäljundidAoA1Y0Y1Y2Y andmesisend D ja mitu Y1 väljundit Y. DM kommuteerib 00D000010D001000D011000D A0 Y2 ühte infosisendit aadressiga määratud väljundiga. Kui A1 Y3 ühendada kokku multiplekser demultiplekseriga, siis saab iga sisendit ühendada iga väljundiga. D MS
C Multiplekseri maksimaalne infosisendite arv on 8. Kui on vaja rohkem sisendeid siis kasutatakse multiplekseri puud. Digitaaltehnika konspekt 32 7.2. Demultiplekser D DM Y0 Aadress Demultiplekseril on üks sisendidVäljundidAoA1Y0Y1Y2Y andmesisend D ja mitu Y1 väljundit Y. DM kommuteerib 00D000010D001000D011000D A0 Y2 ühte infosisendit aadressiga määratud väljundiga. Kui A1 Y3 ühendada kokku multiplekser demultiplekseriga, siis saab
Alustades käsukoodi laadimisest, saadetakse käsuloenduri sisu mälu aadressiregistrisse, modifitseeritakse käsuloenduri väärtus, et see sisaldaks järgmise käsu aadressi. Seejärel laetakse käsukood mälust käsuregistrisse. Käsukood dekordeeritakse. Seejärel genereerib juhtautomaat käsu täitmiseks terve rea juhtsignaale, mis näiteks kommuteerivad ALU sisenditesse läbi multipleksorite registermälu operandid. Juhtautomaat valib ka ALU operatsiooni ja kommuteerib ALU väljundisse registri, kuhu läheb tulemus. Iga käsu täitmiseks on oma individuaalne elementaartegevuste jada. See tähendab, et dekodeerimisele järgneb hargnemine, kus igas harus genereeritakse juhtsignaalid, mis on vajalikud just konkreetse käsu täitmiseks. Protsessori üldstruktuur (käsuloendur, käsuregister, käsudekooder, juhtautomaat, operatsioonautomaat). Operatsiooniautomaat tegeleb andmete vahetu teisendamisega. See koosneb
mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe keeruga pooli). Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde (180 elektrilise kraadi) järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võrdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on söest, grafiidist või vasest ning asuvad harjahoidjas, kus nad vedruga surutakse vastu kommutaatorilesti. 122 Neutraaljoonel muudetakse niiviisi voolu suund
Vaatleme näitena freespingi töölaua sammmootoriga ajamit, mille struktuuriskeemi on kujutatud joonisel 5.15. Joonis 5.15 Töölaua liikumise programm on unitaarkoodis salvestatud magnetlindile ML. Programmi lugemisseadmeks on magnetpea MP. Sõltuvalt laua vajalikust liikumis- suunast suunatakse impulsid mööda erinevaid kanaleid läbi võimendite sammmootori M juhtimisseadmesse ringkommutaatorisse JS, mis omakorda kommuteerib vajalikus järjekorras sammmootori faasimähiseid. Sammmootor muundab elektrilised ühepolaarsed impulsid tema võlli pöörlemapanevateks sammudeks ja võlli pöörlemine paneb käigukruvi abil liikuma töölaua TL. Impulsside koguarv määrab sammmootori poolt tehtavate sammude arvu ja seega laua liikumise suuruse, impulsside sagedus aga liikumise kiiruse. Tehniliste võimaluste ja struktuuri iseärasuste järgi jagatakse arvprogrammjuhtimis- süsteemid nelja gruppi
Lõpuks on diood VD1 suletud ja kommutatsioon on toimunud, kuna türistorid VS6 ja VS2 juhivad voolu. Dioodid takistavad kondensaatoritel kaotada järgmise kommutatsiooni toimumiseks vajalikku laengut, sest ilma nende dioodideta laadub kondensaator tühjaks läbi koormuse kahe faasi. Idealiseeritud väljundvoolude kujud on näidatud joonisel 1.13, c, kus iga türistor juhib 60 elektrilise kraadi kestel. Juhul kui türistor on avatud, kommuteerib see koheselt sama grupi avatud türistore (ülemise grupi VS1, VS2, VS3 või alumise grupi VS4, VS5, VS6). Koormusvoolus domineerib põhiharmooniline sõltumata iga kommutatsiooni vältel voolu kasvamisest ja katkemistest põhjustatud pingetippudest. Tavaliselt on vaheldi töösageduste vahemik 5 kuni 50 Hz, sest ülemise piiri seab suhteliselt aeglane kommutatsiooniprotsess. Sellist vaheldit kasutatakse ventilaatorite, pumpade, tigupresside, kompressorite jt
annaabi.ee 
