• Ajasurve - otsustajad peavad töötama kiiresti • Stress - neile, kes vastutavad olukorra normaliseerumise eest 9. Milline on kriisikommunikatsiooni plaan? • Kriisi kiire lõpetamine • Tekkiva kahju piiramine • Usalduse taastamine • Ettevalmistus (Mis on teemad?; Kontaktilist; Meeskonna & kõneisikute koolitamine) • Kättesaadavus • Usutavus 10. Kommunikatsioonitegevused kriisisituatsioonis: • Rollide määratlemine • Koostöö teiste organisatsioonidega • Ütle vaid seda, mida tead !5 • Sõnumi kordamine • Info värskendamine • Meediakanalite võrdselt käsitlemine • Jälgi meedias toimuvat, likvideeri koheselt vead Esmatähtsad grupid: 1) Ohus olevad inimesed, ohvrid 2) Lähedased
Vos ja Schoemaker toovad välja sisekommunikatsiooni kvaliteedi mõõtmiseks järgnevad kriteeriumid: 1. Selgus: töötajaskonnale antud info on selge: töötajatele antakse infot punktuaalselt või leiavad nad selle ise kergesti. sisekommunikatsiooni tööriistad on kasutajasõbralikud. 2. Keskkondlik orientatsioon: kommunikatsioon tugevdab pühendumist: organisatsioonile kui tervikule; kommunikatsioonitegevused julgustavad alt-üles kommunikatsiooni ja interaktsiooni, kommunikatsiooni eksperdid toetavad muutuste juhtimist, muutuste protsessides on kommunikatsioon põhjalik. 3. Järjepidevus: inimressursside osakonnas on sidusus, on sidusus teiste kommunikatsiooni tegevustega, info edastamise ajastamiseks on kindlad protseduurid. 4.Reageerimisvõimelisus: kommunikatsioonioskused aitavad kaasa
"On väga erinevaid isiklikke kontakte, mis loovad muljeid brändist. Müügiinimesed tehingute tegemisel, vestlused sõpradega, kontaktid arvamusliidritega, arsti, apteekri või juuksuri professionaalne nõuanne - need kõik võivad mõjutada teadmisi ja teadlikkust brändist" (Semenik 2002: 544). Kokkuvõte Selleks, et vältida vastuolu ettevõtte erinevate sõnumite ja kommunikatsioonieesmärkide vahel, peavad kõik ettevõtte turundus- ja kommunikatsioonitegevused olema planeeritud ja ellu viidud koordineeritult ja ühtse süsteemina. Sellest põhimõttest lähtub integreeritud turunduskommunikatsioon , mis hõlmab endas ettevõtte kogu sisemistele ja välistele siht- ja sidusrühmadele suunatud kommunikatsiooni ning ei piirdu ainult müügiga seotud sõnumitega, kuna müüki mõjutavad ettevõtte kõik sõnumid (integrated marketing communications, IMC). On erinevaid meetodeid ehk turunduskommunikatsiooni tööriistu (vahel nimetatud ka
kommunikatsiooni organisatsiooni struktuuri, tegevuste ja vahendite planeerimise kaudu. IMC võib olla teostatav eri tasanditel (erineva “sügavuse” astmega): 1. Kommunikatsioonitegevuste tasand Kanalite ja vormide integreeritus, vastavad toimimistavad, tegevuse efektiivsuse hindamise menetlused 2. Turundustegevuste ja meetmete tasand Kommunikatsioonitegevused integreeritud juba analüüsi ja planeerimise etapis hinna, jaotuse ja tootega seotud tegevustega 3. Kogu ettevõtte tasand Organisatoorne struktuur ning ressursid süsteemi hoidmiseks ja arenduseks on kujundatud vastavalt kommunikatiivsetele vajadustele ● Vahetushind, barterhind (barter price) Hinna all mõeldakse enamasti selle rahalist tähendust
12 Korporatiivkommunikatsioon Korporatiivkommunikatsiooni eesmärk on firma mainet ja tuntust kasvatada. Selle abil luuakse strateegiat toetavad sõnumid ning edastatakse need sihtrühmadele. Õiged sõnumid aitavad saavutada ja kinnistada soovitud mainet. Korporatiivkommunikatsiooni programm hõlmab mitmesuguseid suhtekorraldustegevusi. Teised organisatsiooni kommunikatsioonitegevused peavad lähtuma korporatiivkommunikatsiooni eesmärkidest. Korporatiivkommunikatsioonis kasutatakse nii sisekommunikatsiooni, brand'i- kommunikatsiooni, meedia-, investorsuhteid, kriisikommunikatsiooni, sponsorlust ja heategevust, ettevõtte sotsiaalse vastutuse väljendamist jt kommunikatsioonitoiminguid. Järjest tähtsam osa on sisekommunikatsioonil. Enne sõnumite edastamist välistele sihtrühmadele tuleb
madalate kuludega ja laskmata end segada traditsioonilistest füüsilistest ja geograafilistest piirangutest. Selliste kanalite hulka kuuluvad lihtsad internetipõhised uudis- või kasutajagrupid, aga ka keerulised 3D ruumid, kus indiviidid “kohtuvad” selle sõna virtuaalses mõttes. Selle 13 tulemusena kasvanud globaalsel interaktsioonil on ebaselge, aga potentsiaalselt oluline mõju toodete ja teenuste pakkujatele, vähemalt sedavõrd kui kommunikatsioonitegevused (peamiselt tarbijate vahel), mis selles virtuaalses kommunikasiooniruumis aset leiavad, mõjutavad turu- ja tööstustrende. Erinevalt virtuaalsest inforuumist on virtuaalne kommunikatsooniruum artikli kirjutamise ajal kõige vähem ettevõtete tähelepanu pälvinud, seda ilmselt seetõttu, et see ei vasta ühelegi traditsioonilisele funktsioonile (turundus, jaotus, tehing). Esimesed sammud, millest ettevõtted
annaabi.ee 
