Alus- vastastikune vahetus ja 2. mudel- avalikkuse mudel- ühesuunaline mudel- saatjalt saatjale, kasut info levitam avalikkusele ja teat lubaduste täitmine. sihtrühmadele. Peam kasut reklaamlehti, videoid, näitusi. Sk ja juhtimine- sk –l ligipääs juhtkonnale, seeläbi kujundab o mainet. 3. kahesuunaline asümmeetriline sk- kommunikats toimub mõlemal suunal- allikalt vastuvõtjale ja SK rollid ühskonnas ja mujal- lahendab konflikte, loob suhteid. Lõpptulemus on sellise sots süsteemi vastupidi. Asüm tähendab, et sk tulemusel ei muudeta o-i vaid püütakse muuta sihtgruppide hoiakuid ja loomine ja alalhoidmine, mis rahuldab in mat ja sots vajadusi. Aitab o-l ette aimata, teada saada avalikkuse käitumist. ettekujutusi, arvamusi, uusi väärtusi ja neile reageerida
saatusele, ta on individualist, Müüt- etnograafiline, tugineb kosmoloogiale; tootem; kangelane teeb kõik kogukonna nimel) Kirjanduse põhiliigid Eepika (eepos; romaan, jutustus, novell, lühijutt) Tegelaste rohkus; laiaulatuslik, palju sündmusi, kujutatud isikust väljaspool asuat maailma objektiivselt;ajavahe kehastab objektiivsust, sündmused alati minevikus, jutustamise aeg on olevik Lüürika (ood, hümn, eleegia, epigramm, sonett) Subjektiivne- põhil asesõnad sina-mina; süzee on kommunikats nende 2 vahel, monoloogiline Dramaatika (tragöödia, komöödia, draama) Lavalisus- tegevus toim alati olevikus; luuakse reaalsete sündmuste illusioon;tavaliselt dünaamiline, keskend põhikonfliktile; vaataja vahetu juuresoleks, kommunikatsiooniakt J.Tõnjanov, R.Jakobson, B.McHale Zanri dominant kunstiline võte või struktuuriprintsiip, mis määrab ära terviku ülesehituse. Nt oodis suulise sõnakunsti võtted Ood päritolult suuline, esitati õukonnas, pidustustel
Semiootika Pragmaatika I kommunikats käsitulus on esimene samm pragmaatikasse ( on olemas 3 semiootilist: süntaktika, semantika, kuidas märk seotud teiste märkide tähendustega, pragmaatika e märkide kasutamine) *süntaktikal on ranged reeglid - ideaaliks on matemaatiline lingvistika. on see, mis ei tunne erandeid. hea süntaksi kirjeldust võime välja arvutada. siin on õiged ja valed ütlused. *semantikas on reeglid ähmasemad ja tuleb erandeid. on ühelt poolt mõyttetud ütlused, aga neid ei saa kohe ära visata, sets me lihtsalt ei mõista neid kohe vb, teiselt poolt sellise, mis pole mõttetud,aga mis ei vasta tõele ning sellised, mis pole mõttetud, aga me isegi ei saa öelda, kas vastavad tõele või mitte - on kunstipärased. *pragmaatikas on reeglid veel ähmasemad ja on pigem põhimõtted, mida oleks soovitatav täita. siin on põhiline eesmärk see, et asi toimiks. tegelem põhimõtetega ja lõppkriteerium on see, kas asi toimib või mitte, mitte ...
loal. Diplom asüüliõigust pole. Õ kasut esinduse hoonetel, esinduse juhi residentsil, sõiduvahendil lr-i lippu ja vappi. Maksuvabastused: vabast, kui need ei ole seot teenuse osut-ga; ei keht kaudsetele maksudel. Isikupuutumatus, sh kohustuslik puutumatus asukohariigis: arreteerim ja kohtus tunnistam. Immunit puud kinnisvaraküs; pärimisõ-se küs (diplomaat eraisik); kaubanduslik küs. Õ vabale kommunikats-le lr-ga, diplom posti puutumatus. Pereliikmete ja diplom staatuseta isikud: pereliikmetel samad privil ja imm. Erand kui pereliige on akr kodanik. Staatuseta töötajatele ei laiene tsiviil- ja halduskohtulik imm. Erimissioonid: ajutised; kindla ül täitmiseks või valdkonnaga tegel-ks. Teise riigi nõusolek vaja. Konsulaarõ Laiemas mõistes on rv-te normide kogumik, mis regul riikidevahelisi konsulaarsuhteid. Kitsamas
rolli liidrite eristam. 3. Väärtused. Tähtsamad: · in. on tähtsaim meeskonna kujund., pers. arend., delegeerim.; · soov olla parim professionaalsus, ausus, hea mäng, pühendumus, tervikl.; · tegutsemisele orient. täpsus, kulude kontr., võimal. nägem. · tulemustele orient. teadm., kasumivõimelisus, ärivaist, reaalsustaju, ress. juhtim.; · kliendi teenind. turu juhtim., tarbija vaj. tunnet.; · innovatiivsus eelkõige innovaatilisusele ergutam. 4. Edastam. ja kommunikats. - oma erisuste ja väärtuste edastam. tööt. Peam. edast.meetodid: · vahetu suhtlem., · struktureerit. kommunikats.teated, · koosolekud jt., näited ja probl. lahend. Tõhusad juhid on innust. suhtlejad, suudavad in. tööst vaimustuma panna. Teevad seda rahulikult, tagasihoidl. ja tõhusalt. Ebatõhusad juhid on ametlikum. ja pööravad rohkem tähelep. neg. infole. 5. Puudused: · töötajate mittekaasam., · ebapiisav organiseerim.,
annaabi.ee 
