Wiegelmann Münsteri koolkonna rajaja. Tuleb uurida esemeid ja tegevusi koos nt toiduvalmistamine, söögiaja tähendus, komminukatiivne, sots aspekt. Wiegelmann rõhutab et ei tule uurida mitte ainult maja, vaid ka ehitusprotsessi. Kramer Müncheni ülikooli etno professor. Püüdis vähendada lõhet. Unagri,skand etno. Perspektiivid (kult uurimise): (kommuniatiivne pööre) kommunikatiivsest, sümboolsest, väärtuste, instrumentaalne. Kuidas tuleb uurida kaasaja mater kultuuri. MUUTUS 1980.a arvutid ja inventaarinimekirjade/ varaloetulude massiline analüüsime. Varaloetelude analüüsimine. Eesti etnoloogias pole seda kasutusel eriti olnud. Münsteri ülikool analüüsib neid varaloetelusid linnakutluuri, kodanliku kult levikut maapiirkondades. Linna ja maapiirkonna omavaheline mõjutusprotsess. 21
teadvus niivõrd selle poolest, kuidas on maailm mingis keeles kategoriseeritud (nagu on arvatud klassikalises keelelise relatiivsuse ehk nn Sapir-Whorfi hüpoteesis, vaid pigem selle poolest, kuidas on keel kasutusel igapäevaelus. Sapiri ja Whorfi tüüpi keeleline relatiivsus grammatika ja sõnavara tasandil on sekundaarne ja baseerub primaarsel sotsiolingvistilisel relatiivsusel. Keele kategoriseerivat funktsiooni ei saa eristada kommunikatiivsest, viimane sisaldab esimest, mis on eriti selgelt näha juhtudel, kui eri kasutuskontekstide jaoks on olemas erinevad viisid kategoriseerida sama kogemust. Teine allikas esituse mõistele on Austinist ja Searle'ist alguse saanud performatiivsusekäsitlus, mis seab esikohale tahtelise subjekti kõneakte ehk kõnetegusid. Kõneakti esitamine (sooritamine) tähendab selles kontekstis seda, et kõneleja viib sõnade abil ellu oma kavatsusi,
d) juhuslik on paratamatu nähtuse esinemise konkreetne viis. Öeldust selgub, et juhuslikku nähtust on interpreteeritud nii gnoseoloogilisest (tunnetuse) kui ka ontoloogilisest (olemise) aspektist. Loogika seisukohalt ei oma kumbki nendest olulist tähtsust. Loogika ei arutle selle üle, mis maailmas tegelikult toimub ja kas seda on võimalik adekvaatselt mõista. Loogika ülesandeks on konstrueerida võimalikult täiuslikum ja süsteemsem arutluse vorm, mis rahuldaks inimest kommunikatiivsest aspektist. Juhuslik tunnus iseloomustab mõiste sisu ebapüsivast, muutuvast küljest. Suure abstraktsusastmega mõistel (kategoorial) puudub juhuslik tunnus. Näit., paratamatus kui printsiip välistab juhusliku tunnuse kasutamist selle kategooria sisu avamisel. Liikudes abstraktselt konkreetsema mõiste suunas (deduktiivne mõtlemine), jõuame tasemele, kus toimib seos: paratamatus väljendub juhuslike nähtuste jadas. Näit
lapsed kiiremini õigeid vastuseid ◦ objektide tajumine oleneb lapse taustast, kultuurist ▪ nt Mehhiko lapsed, kes pidid savist vaase tegima, said paremini aru, et objekti suurus ei olene ainult ühest näitajast (nt kõrgusest) ◦ egotsentrilisus – Piaget' katse oli liiga keeruline ja igav, kergemate puhul lapsed suutsid näha ka teisi vaatepunkte ▪ monoloogi pidamine areneb kommunikatiivsest kõnest, mitte vastupidi ▪ lapsed oskavad näha ja arvestada teisi vaatepunkte, kuid see oskus ei ole väga arenenud ▪ alates 4. eluaastast saab laps aru, et kõik asjad ei ole elus, elu omandatakse vaid teatud objektidele, samuti saab aru näivuse ja tegelikkuse erinevust nt Carey (1985)- kassile ette koeramask, ning küsiti, kes see on ja kellena ta näib, 3- a ütlesid, et on ja näib koer, 4-5-a olid lihtsalt segaduses, alates 6
õppivatele lastele. Samas õpetatakse üldainete, näiteks matemaatika ja loodusloo tundides vajaminevaid oskusi. Tihti annavad õpetajad, märganud, et õpilased ei saa mõnest asjast hästi aru, keelealaseid lühiseletusi ka teistes tundides (nn minitundides). Keelekümbluse põhimõtted sarnanevad muude tänapäevaste teise keele õppimise alustega, millest kõneldakse sageli kui integreeritud, sisu-põhisest, kommunikatiivsest või funktsionaalsest keeleõppest. Need uued põhimõtted erinevad traditsioonilistest meetoditest, mille korral teise keele õpetamine piirdus sõnavara, grammatika ja vestlusteemade harjutamisega ning kui iga tehtud viga parandati. 1960-ndate aastate keskel Montrealis alguse saanud programm oli keelekümbluse eelkäijaks ja üleüldse esimene programm, milles rõhutati teise keele kui aine sisu
. Kuid olemasolevate reeglite järgi on viisakas ainult partnerite vaheline suhtlemine "kõrvalt". Kahepoolse kontakti valmiduse loogika on siin lihtne: kui ma ei hooli partnerist siis miks ta peaks minust hoolima. Kummaski eelnevalt toodud näites võib kohata küllaltki suurt suhtlus kultuuri, sealjuures faasis mil kontakt pole tegelikult veel alanudki... Selline hoolivus ja abivalmidus partneri suhtes veel enne kui peegeldus temast on teadvustunud annab tunnistust inimese kasvatusest ja tema kommunikatiivsest haritusest. Partnerite vastastikuse peegeldamise faas. Konventsionaalse suhtlemise tasandil "peegeldada partnerit" (tajuda partnerit) tähendab esiteks: tajuda partneri aktuaalset rolli; teiseks: tajuda isiklikku aktuaalset rolli nähtuna läbi partneri silmade. B seda tegigi: juhusliku vastutulija formaalse rolli taga, mida A püüdlikult esitas suutis ta näha partneri rolli lehviku osakesi, mis olid vaevumärgatavad ta märkas et tema naaber on küllaltki
annaabi.ee 
