reisiprahtimine ehk laeva prahtimine kindla kaubapartii veo tarvis (ingl voyage chartering); Prahtija peab tasuma vaid prahiraha (vastavalt kokkuleppele laadimis- ja lossimistasud, kauba kinnitamine jms). Muud tasud jäävad laevaomaniku kanda. ajaprahtimine ehk laeva prahtimine kindlaks ajaperioodiks (ingl time chartering). 1. kokkulepitud aeg + laevapere laevaomaniku palgal. Laeva püsikulud katab laevaomanik. Laeva kommertstegevusega seotud kulud katab prahtija. 2. kokkulepitud aeg + laevapere prahtija palgal. 3. Kokkulepitud aeg laevapere 4. Osatsarter prahib laeva mingi osa (tihti kasutatakse konteinerlaevade puhul kindla konteinerit arvu) Üldprahtimislepingus ei ole märgitud konkreetse laeva. Vedajal on õigus valida, millist laeva ta kasutab kauba veoks. Leping sõlmitakse tavaliselt eriti suurte või pika aja peale ühtlast jaotust vajavate kaubapartiide puhul.
- Füüsiline isik, kellel on tähtajaline elamisluba Eestis vähemalt üheks aastaks; - Juriidiline isik, kes on registreeritud Eestis, sh Eestis paiknevad välisfirmade tütarettevõtted; - Eestis paiknevad välisfirmade iseseisvat juriidilist staatust mitte omavad esindused ja filiaalid; - Immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti vabariigi diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal. Mitteresidentideks võivad olla: -Füüsiline isik, kes ei ela alaliselt Eesti Vabariigis, ega oma siin tähtajalist elamisluba vähemalt üheks aastaks (ajutiselt Eestis viibiv füüsiline isik); - Füüsiline isik, kes on Eestist läinud välismaale ja viibinud seal vähemalt ühe aasta; - Juriidiline isik, kes on registreeritud ja paikneb välismaal (k.a. Eesti ettevõtete osalusega),
Füüsiline isik, kellel on tähtajaline elamisluba Eestis vähemalt üheks aastaks; Juriidiline isik, kes on registreeritud Eestis, sh Eestis paiknevad välisfirmade tütarettevõtted; Eestis paiknevad välisfirmade iseseisvat juriidilist staatust mitte omavad esindused ja filiaalid; Immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti vabariigi diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal. Mitteresident. Füüsiline isik, kes ei ela alaliselt Eesti Vabariigis, ega oma siin tähtajalist elamisluba vähemalt üheks aastaks (ajutiselt Eestis viibiv füüsiline isik); Füüsiline isik, kes on Eestist läinud välismaale ja viibinud seal vähemalt ühe aasta; Juriidiline isik, kes on registreeritud ja paikneb välismaal (k.a. Eesti ettevõtete osalusega),
Midagi see aitas. Lõpuks jõudis hind hoiustamise eest nulli ja samuti hakatakse hoiustamise eest peale maksma. 1500 saj lõpp ja 1600 saj lagus hakkab massiliselt panku minema pankrotti. Kujunevad välja Keskpangad. Kui ei toimi finants asutused siis on see kahjulik kogu riigimajandusele. Samuti haaras valitsus ise võimu pankade üle, et stabiliseerida olukorda. Ja juhtimise saavad üle tugevamad kommertspangad, kes on selle üle elanud. Kes omakorda saavad aru, et neil ei ole mõtet kommertstegevusega tegeleda, kuna see on riskantne, et laenud ei pruugi tagasi tulla. Aga valitsus maksab neile et nemad kontrollivad teisi ja saavad veel selle eest valituselt raha. Ja lõpuks nad loobuvad ja nii tekivad Keskpangad. Pangad hakkavad tegelema lisaks vekslite hoiustamisele, hakkavad ka kasutusele võtma muid väärtpabereid. Maj.arenedes vajatakse üha enam raha, seda vajavad ettevõtjad ja tarbijad. Ettevõtted
2.Töömahtude alusel – mahud liiga täpsed ja seotud lepinguga Teine kasutusel olev põhimõte seondub töömahtudega, millel on samuti väga piiratud kasutusala. Kuna töömahtude loendis esitatud andmed on üldjuhul äärmiselt kvaliteetsed (täpsed) ja seotud lepinguga, siis kasutab ehitaja seda kui talle vajalikku. Arvestust tööde lõikes on vaja tegelikuks kontrolliks ehitusplatsil, kuid neid andmeid on aga raske siduda eelarvete koostamise ja kommertstegevusega, v.a. vaid kõrgemal üldistustasandil. Kuna ehitaja ja 16 projekteerija vahel pole koostööd ja seoses erinevate hinnakujunduse põhimõtetega, on tehtud vähe selleks, et ühendada platsil kujunevaid kulusid piirangutega projekteerimisele. Viimase paarikümne aasta jooksul on tehtud palju jõupingutusi selleks, et kujundada ühtset ehitustööde
KOHUSTUSED JA KEELUD: ❏ Kohustus järgida vastuvõtjariigi õigusakte, hoolimata omistatud privileegidest ja immuniteetidest ❏ Kohustus mitte sekkuda vastuvõtjariigi siseasjadesse ❏ Kohustus järgida kehtivat asjaajamise korda ❏ Keeld kasutada esinduse valdusi ühelgi viisil, mis ei sobi kokku esinduse funktsioonidega ( ntnarkootikumide, relvade, laskemoona hoiustamiseks, vahetamiseks) ❏ Keeld tegeleda kutsealase või kommertstegevusega isiklikku kasu saamise eesmärgil ( puutub diplomaate - ei tohi tegeleda professionaalse- ega äritegevusega) ESINDUSE PUUTUMATUS: Privileegid - olukorrad, kus diplomaadid, esindus on tõepoolest vabastatud mingitest lähetajariigi materiaalõiguslikest normidest (nt diplomaadid on vabastatud tulumaksust, mis puudutab nende ametliku sissetuleku). Immuniteet - erand jurisdiktsioonist. Mingisugustel põhjustel puudub vastuvõtjariigil õigus