omanikuks. KOKKUVÕTE Referaadis Juriidiline isik kirjeldan üksikasjalikult nii eraõigusliku kui ka avalik-õigusliku juriidilise isiku jagunemist, nende asutamist ja toon näiteid tuntumatest juriidilistest isikutest Eestis. Avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest on meile kõigile tuntud ja tuntav Eesti riik ning kohalik omavalitsus, samuti näiteks kõigile avatud Rahvusraamatukogu, kõigile kättesaadav Eesti Televisioon ning meie kommertspankasid kontrolliv Eesti Pank. Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunevad tuluteenivateks aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu, täisühing ning mitte tulutoovateks, neil lihtsalt puuduvad omanikud kellele saaks kasumit jaotada sihtasutus ja mittetulundusühing, viimased on loodud kodanike algatusel oma elu lihtsustamiseks. Sihtasutusteks tuntumad on eelkõige haiglad. Sihtasutuse ja mittetulundusühingu puhul kasutatakse varasid eelkõige põhikirja järgselt rahva ja
10 KOKKUVÕTE Referaadis kirjeldan üksikasjalikult nii eraõigusliku kui ka avalik-õigusliku juriidilise isiku jagunemist, nende asutamist ja toon näiteid tuntumatest juriidilistest isikutest Eestis. Avalik- õiguslikest juriidilistest isikutest on meile kõigile tuntud ja tuntav Eesti riik ning kohalik omavalitsus, samuti näiteks kõigile avatud Rahvusraamatukogu, kõigile kättesaadav Eesti Televisioon ning meie kommertspankasid kontrolliv Eesti Pank. Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunevad tuluteenivateks – aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu, täisühing ning mitte tulutoovateks, neil lihtsalt puuduvad omanikud kellele saaks kasumit jaotada – sihtasutus ja mittetulundusühing, viimased on loodud kodanike algatusel oma elu lihtsustamiseks. Sihtasutusteks tuntumad on eelkõige haiglad. Sihtasutuse ja mittetulundusühingu puhul
Selle teenuse nõudluse olulisemad majanduslikud põhjused on lõhe sularaha laekumiste ja väljaminekute vahel ning ettevõtete rahavoogude muutuv ajaline struktuur. Rahaturg: 1) annab ettevõtete käibekapitalivajaduste katmiseks lühiajalisi laene; 2) finantseerib kaubandust nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, kasutades peamiselt instrumente, mida nimetatakse veksliteks; 3) pakub kasumlikke investeeringuid (enamasti kommertspankadele); 4) aitab kommertspankasid nende likviidsuse juhtimisel; 5) näitab keskpangale raha- ja pangandustingimuste muutusi; Rahaturul on võrgustruktuur ja see koosneb eraldiseisvate finantsinstrumentide mitmest allturust. Erinevalt enamikust teistest turgudest on rahaturg hulgiturg, kus tehingud on suured. Kapitaliturg - Finantsturg, kus kaubeldakse väärtpaberitega, mille tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt üks aasta; institutsioon, mille kaudu majanduses kogutud säästud antakse edasi 7. Panga bilansi komponendid.
Võib tuua välja kolm nõudluse motiivi: · äritehingute nõudlus (tehingumotiiv) raha vajatakse igapäevasteks tehinguteks · ettevaatusnõudlus (ettevaatusmotiiv)- raha soovitakse hoida hädaolukordadeks või soodsa ostu tegemiseks · spekulatiivne nõudlus (spekulatsioonimotiiv) inimesed hoiavad raha kartes väärtpaberite hinna langust Raha nõutav kogus sõltub otseselt tulutasemest, hinnatasemest ja pöördvõrdeliselt intressimäärast. Igas riigis on üks keskpank ja teatud arv kommertspankasid. Keskpanka nime nimetatakse pankade pangaks. Tema põhiülesanded on: · rahapoliitika elluviimine, · kommertspankade juhtimine ja nende deposiitide hoidmine, · valuuta pakkumine majandusele. Keskpank määrab kommertspankadele kohustusliku reservimäära ehk reservisuhte. See tähendab, et pangad peavad osa oma hoiustest hoidma sularahana või deposiitidena keskpangas. Kohustusliuku reservimäära suurus määratakse protsentides deposiitidest.
kui mõnel kliiringsüsteemis oleval pangal tekib kliiringpäeva lõpuks korrespondent kontol käibevahendite puudujääk, mida ei ole suudetud katta isegi pankadevaheliselt üleöö laenuturult, võimaldab keskpank probleemsele pangale tavaliselt väärtpaberite tagatisel viimase võimalusena üleöö laenu. Reeglina on sellise laenu intressitase kõrgem rahaturu omast, millega püütakse kommertspankasid sundida rohkem mõtlema sellele, et taolisi defitsiidi situatsioone ei tekiks. Praktikas ei võeta keskpangalt sageli suuri või pidevaid laenusid, kuigi see on arvestatav alternatiiv. Põhjuseks pole sageli nende tehingute kulukus, vaid olulisem on panga maine probleem, sest kui levib info, et pank sageli kasutab keskpanga viimase laenaja võimalusi, võivad sellesse kriitiliselt suhtuda teised pangad, kuid negatiivseks
omakorda suurendas pankadevahelist konkurentsi. Stabiliseerimisperiood – algab 1993. a alguses ning peamiseks eesmärgiks on panganduskeskkonna ning rahandussüsteemi usaldusväärsuse tagamine ning stabiilsuse kindlustamine. Eesti pank otsustab jätkata 1992. aasta rahareformiga kehtestatud kindlapiirilist rahapoliitikat, mis tähendas Eesti Krooni kursi stabiilsuse kindlustamist ning fikseeritud kurssi saksamaal seega jäi Eesti Pank range rahapoliitika juurde, mis piiras võimalust kommertspankasid liigselt rahastada. Samas jäid mitmed teised rahaturu tegevust mõjutavad faktorid kommertspankade ehk rahaturu määrata. Suhteliselt piiramatud olid ka laenude mahud. 93ndal aastal mõjutas panganduse arengut oluliselt rahareformi komitee dekreet, millega kommertspankadele pandi kohustus uuendada tegevuslitsensid. Positiivne on ka Eesti Panga nõue viia aktsiakapitali minimaalmäär 1. Jaanuariks 1993 vähemalt 6 miljoni kroonini. Kui enne
käes. Võib tuua välja kolm nõudluse motiivi: äritehingute nõudlus – raha vajatakse igapäevasteks tehinguteks ettevaatusnõudlus - raha soovitakse hoida hädaolukordadeks või soodsa ostu tegemiseks spekulatiivne nõudlus – inimesed hoiavad raha kartes väärtpaberite hinna langust Raha nõutav kogus sõltub otseselt tulutasemest, hinnatasemest ja pöördvõrdeliselt intressimäärast. Igas riigis on üks keskpank ja teatud arv kommertspankasid. Kommertspank on eraisikute ja ettevõtete pank. Tema tegutsemise eesmärk on kasumi saamine. Kommertspank võtab vastu hoiuseid ja annab välja laenusid. Keskpanka nimetatakse pankade pangaks. Tema põhiülesanded on: rahapoliitika elluviimine, kommertspankade juhtimine ja nende deposiitide hoidmine, valuuta pakkumine majandusele. Keskpank määrab kommertspankadele kohustusliku reservimäära ehk reservisuhte. See
annaabi.ee 
