üles vastavalt kirjakeele ortograafiale; · kirjakeeles olemas olevad sõnad, mille hääldus ei vasta kirjakeele hääldusviisile ja sõnad, millel kanooniline ortograafia puudub, kirjutatakse üles vastavalt hääldusele: sis, vä, nimodi, kule, ota, tegelt, öheksa, müia jms; · võõrkeelsed sõnad kirjutatakse vastavalt nende tegelikult hääldusele: jes, jee, vau, hellou, stoori, sorri, thäts, hleb, markovka; topeltsulgudes kommentaarina võib lisada originaalkeele kirjapildi: laav ((love)); · g, b, d võõrsõnade alguses kirjutatakse vastavalt kirjapildile, st g, b, d abil; · h sõna alguses märgitakse vastavalt hääldusele: hobune / obune; · võõrsõnades märgitakse rõhuline silp pika vokaali või konsonandiga: Ta`maara, Kar`paatov; · mittekirjakeelsed liitsõnad kirjutatakse kokku: onju, nojah, eksole; · lahku hääldatud liitsõnad kirjutatakse lahku: sünni päev;
kuid selle etendusega ta suutis seda arvamus kardinaalselt muuta. Peeter Ojast sai minu jaoks Härra Oja. Ta jättis laval ääretult sümpaatse ning inimliku mulje. Inimliku selles mõttes, et ta oli justkui üks meie, publiku, seast. Mees oleks võinud tal lasunud tähelepanu palju rohkem ära kasutada ning end maksma panna, kuid ta ei teinud seda. Üleoleva inimese asemel seadis ta ennast rahvaga ühele pulgale ning suhtles kui võrdne võrdsega. Arvan, et see oli mõeldud pigem sarkastilise kommentaarina, kuid sellegipoolest mõjus see hästi, kui ühel inimesel publiku seast telefon helises ning Oja selle peale ütles: „ Räägi rahulikult ära, me ootame. Tervita kindlasti!“ See oleks justkui olnud osa etendusest. Tahan kindlasti ära mainida, et Peeter Ojal on suurepärane diktsioon, mis jällegi oli minu jaoks mõnevõrra üllatus. Ma küll olen teda ka enne laval näinud, kuid selles tükis suutis ta oma käriseva hääle eriti hästi mängima panna.
struktuur, ümbrus vms omadused annavad alust lavastuse kujunduseks 71. Mille kaudu on näidendis esitatud ruumisuhted? · tegelaskõne kaudu ruumisuhted antaksetegelase vaatepunkti kaudu, tegelasekogemus kaudu ruumis. St kirjeldused dialoogis, mainitud kohanimed jne · Remargis lavakujunduse kirjeldus, esemed, misanstseenid. · Autoripoolse kommentaarina näidendi sekundaartekstis 72. Mis on mimeetiline, mis on mänguline lavaruum? · Mimeetiline lavaruum - tähistab midagi muud (linnaväljak, tuba, mets), see võib olla illusionistlik või stiliseeritud · mänguline lavaruum - ei jäljenda midagi, ei jäljenda midagi, vaid üksnes raamib lavalise tegevuse ja eraldab selle saalist 73. Mida tähendab tegelase siseruum, simultaanlava, ruumi fragmentariseerumine?
versioonid alates JavaScript 1.1'st. 12 13 12. Alates versioonist JavaScript 1.2 võib JavaScript'i olemit kasutada HTML komnetaari süntaksiga, mida nimetatakse tingimuskommentaariks. Kui olemi avaldise väärtus on tõene (true), siis ignoreeritakse kommentaare ja läbitakse komentaari sisu. Kui avaldise väärtus on väär (false), siis tõlgentatakse komentaare kommentaarina ja ignoreeritakse komentaari sisu. Tingimuskommentaari abil saab kirjutada JavaScript'i koodi, mis käivitub ainult platvormil, mis seda koodi toetab. Näiteks, all olev skript käivitub ainult siis, kui navigator.platform omadus on võrdne sõnega "win95" (st. kui töötatakse Windows 95 brauseril): 13.
16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]. Selles kirjutises käsitleb Popper näiliselt filosoofia ajalukku puutuvaid teemasid, ehkki tema kui teoreetiku peamine huvi ei olnud üldiselt sugugi suunatud filosoofia ajaloole. Ning ka antud töös arutleb ta tegelikult kaasaegsete probleemide üle, teeb seda aga nii, et kaasab filosoofia ajaloo suurkujud enda vestluspartnereiks. Järelikult on filosoofia ajalool tema hinnangul ka kaasaegsete asjade üle
· Koht ise on argument lavastuse loomiseks selle arhitektuur, struktuur, ümbrus vms omadused annavad alust lavastuse kujunduseks 70. Mille kaudu on näidendis esitatud ruumisuhted? · Tegelaskõne kaudu ruumisuhted antakse tegelase vaatepunkti kaudu, tegelase kogemus kaudu ruumis. St kirjeldused dialoogis, mainitud kohanimed jne · Remargis lavakujunduse kirjeldus, esemed, misanstseenid. · Autoripoolse kommentaarina näidendi sekundaartekstis 71. Mis on mimeetiline, mis on mänguline lavaruum? Mimeetiline ruum illusionistlik lava kopeerib tegelikkust, koht peab olema äratuntav. Mimeetiline ruum võib olla ka tinglik, näidatud paari tunnusega: mets, väljak, tuba jne. (Mimeetiline ruum jäljendab "midagi muud" tuba, linna jne. Reaalsuse jäljendamise aste võib olla erinev. Illusionistlik lava kopeerib tegelikkust, peab olema äratuntav
ei küündinud viinamarju haarama); (Nagu) koer sõimes ~ heintel (ei söö ise ega anna teisele); Ära tapa hane, kes muneb kuldmune; Ära loe tibusid enne, kui nad on välja hautud. Väljend karuteene ~ osutas karuteene tuleb loomamuinasjutust, kus teenriks palgatud karu tapab suure kiviga magava peremehe laubale lennanud kärbse ja ühtlasi peremehe enda. Pisut panin, palju sain! oli tarvitusel humoristliku kommentaarina, kui piim või supp üle kees, ja on algselt rumala tüdruku repliik samasisulisest naljandist. Nii nagu repliike juttudest, on irdunud ja iseseisvateks ütlusteks saanud ka värsse või värsipaare rahvalauludest. Vanasõnu on eriti rohkesti tekkinud just mõrsjaõpetuslauludest, millel oli nendega ühine didaktiline funktsioon. Tuntuimad regilauludest pärit ütlused on: Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki; Ilu ei panda patta (ega kaunist katla); Põllumees põline rikas (ametmees