Perlokutiivne kõneakt ütluse tagajärjed - Mõtted - Tunded - Teod Illokutiivsed kõneaktid Koostatud erinevast jõust - Illokutiivne jõud: F (p) - Illokutiivsed eesmärgid - Illokutiivsed suunad: (nool üles, alla, mõlemale poole) "ma anun sind " tugev illokutiivne jõud. Jõud see, kui jõuliselt tähtsaim osa on eesmärk Illokutiivsed eesmärgid: - Assertiivne ja assertiivid (teatan, ütlen) - Komissiivne ja komissiivid (luban, tõotan) - Direktiivne - Deklaratiivne (performatiivid: verdiktiivid, behabitiivid) seotud kindlate olukordade, kindlate kõnevormide (kindlate verbidega) - Ekspressiivne Kõikide nende eesmärkidega on tavaliselt seotud mingisugune sotsiaalne asi (roll?), ei ole enam puhas keeleteadus, filosoofia Performatiivid: Behabitiivid soovin õnne... Eksersiivid määran... Verdiktiivid kuulutan... Ekspositiivid postuleerin, et...
1)illokutatiivsed jõud väljaütlemise jõud. Illokutiivsed eesmärgid: 1) assertiivne ja assertiivid (teatan.ütlen) teatav, ütlev. Sõnumi eesmärk on informeerida. Kriteeriumiks, et kui iluukatiivse eesmärk pole formaalselt väljendatud(kui ei näe assertatiivse eesmärgi tunnuseid), siis on ta vaikimisi. Nt: Tea.sajab. -kui lihtsalt midagi ütleme, on assertatiivne 2) komissiivne ja komissiivid (tõotan,luban) - nt: olukord, et põrand on must. Komissiivne jutt on ,,ma luban, et pesen põranda ära" 3) direktiivne tahame muuta olukorda maailmas teatud suunas. Ütleja sunnib kuulajat: ,,pese põrand ära" 4) deklaratiivne (performatiivid-austin juhtis tähelepanu sellele, et loogika lausetes on eba...)sõnum, mis teostab ise ennast 5) ekspressiivsed- eesmärgiks, et kõneleja saavutab midagi, kui väljendab oma tundeid. Nt, kui tore,
- perlokutiivne ehk üliväljenduslik akt ehk efekt – tagajärjed, mida akt esile kutsub Searle defineerib 3 tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: - lausumisakt – häälikute lausumine, moodustades nii sõnu - propositsiooniline akt – viitamine, preditseerimine - illokutiivne akt – eesmärgi taotlemine Searle jagab kõik laused 5 tüüpi: representatiivid (nt väide, järeldus), direktiivid (nt küsimus, taotlus), komissiivid (nt lubadus, ähvardus), ekspressiivid (nt tänuavaldus, vabandus), deklaratsioonid (nt laulatus, vallandamine). Grice ja kooperatiivsus- ehk koostööprintsiip Meie suhtlus on tüüpiliselt, vähemalt mingi tasemeni, kooperatiivne pingutus; ja iga osavõtja tunneb selles ära, mingil määral, ühise eesmärgi või vähemalt vastastikku aktsepteeritud suuna. KOOPERATIIVSUSPRINTSIIP (Grice 1967) Anna vestlusesse nõutav panus (sellel vestlusetapil, käesoleva vestluse eesmärgi suhtes).
3) perlokutiivne ehk üliväljenduslik akt ehk efekt tagajärjed, mida akt esile kutsub Searle defineerib 3 tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: 1) lausumisakt häälikute lausumine, moodustades nii sõnu 2) propositsiooniline akt viitamine, preditseerimine 3) illokutiivne akt eesmärgi taotlemine Searle jagab kõik laused 5 tüüpi: representatiivid (nt väide, järeldus), direktiivid (nt küsimus, taotlus), komissiivid (nt lubadus, ähvardus), ekspressiivid (nt tänuavaldus, vabandus), deklaratsioonid (nt laulatus, vallandamine). Kooperatiivsusprintsiip Kuulaja eeldab, et kõneleja ütleb kasulikema asja, mida suudab, ja teeb seda abivalmil moel: räägib nii tõest, informatiivset, asjakohast kui arusaadavat juttu kui võimalik. Tee oma panus vestlusesse selliseks, nagu lausungi hetkel vestluse eesmärk/suund nõuab. Eeldusel, et
X Viga Õnnestunud Kaemus kaemuses kaemus EI NÄE et X fakt P © M.Rosenta u 30. Kuidas liigitatakse kõnetegusid kõneakti teoorias? 1. Tõdemused ehk assertiivid 2. Kohustumised ehk komissiivid 3. Juhised ehk direktiivid 4. Kehtestused ehk deklaratiivid 5. Tundeväljendused ehk ekspressiivid 31. Milline loogiline omadus eristab faktiväiteid ja hüpoteese normilausetest ja ettepanekutest? 32. Kirjeldage inimese teadvuse „kategooriaid“ (teadvusseisundite tüüpe). Mis on kavatsus? Teadvuse kategooriad: 1. Meelelised aistingud ja tajud, kehalise tegevuse reflektsioon (sh füsioloogiline
inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: – lausub häälikuid, millest moodustuvad sõnad (utterance act, lausumisakt) – viitab ja preditseerib (propositsiooniline akt) – taotleb mingit eesmärki (illokutiivne akt) nt küsimus, palve, väide Searle jagas kõik lausungid viide tüüpi: (I) representatiivid, näit väitmine, järeldamine (K(kõneleja) seob end propositsiooni tõeväärtusega). (II) direktiivid, näit küsimus, taotlus (K püüab mõjutada Vastuvõtjat tegema A). (III) komissiivid, näit lubamine, ähvardamine, ettepanek (K seob end millegi tulevikus juhtuvaga). (IV) ekspressiivid, näit tänamine, vabandamine, tere tulemast, õnnitlemine (K väljendab oma emotsionaalset seisundit) (V) deklaratsioonid, näit sõja kuulutamine, ristimine, laulatamine, vallandamine (põhjustavad kohe muutuse asjade seisus). Grice ja kooperatiivsus- ehk koostööprintsiip • Meie suhtlus on tüüpiliselt, vähemalt mingi tasemeni, kooperatiivne pingutus; ja iga osavõtja tunneb selles
annaabi.ee 
