marssis selg ees teiste vahelt kõige taha. Kui tulirelvad ja laskekiirus parnes vähenes ka ridade arv. Professionaliseerumine Uut tüüpi lahingutaktika andis suure eelise professionaalsetele sõduritele, kes olid kaua harjutanud, usaldasid üksteist ja pidasid auasjaks ka raskes seisus lõpuni võidelda. Lahingus sai sageli otsustavaks see, kummal poolel oli rohkem selliseid üksusi. Valitsus tegi sõdurite värbamise ülesandeks erilistele komissaridele, kes rändasid külast külla ja meelitasid mehi püssi alla. Sõdimisega rikkaks ei saanud, mistõttu selle ohtliku elukutse valisid need, kel hinge sees hoidmiseks muud võimalust polnud. Kui oma alamate seast mehi ei jätkunud, sõlmisid valitsused lepinguid sõjaliste ettevõtjatega kes värbasid sõdureid teistest maadest. Võga palju palgasõdureid tuli Šveitsist,Šotimaalt ja Saksa vürstiriikidest. Varustamine Varauusaegsed sõjad nõudsid järjest suuremat hulka sõdureid
Reeglina valiti üks saadik iga 20 000 elaniku kohta. Uute parteide sünd Toimunud Maanõukogu valimistele töötasid vastu Tallinna tööliste ja soldatite saadikute nõukogu ning siinsed venelastest võimumehed ja ametnikud, kes tajusid oma tähtsuse kaotust. Ka Ajutine Valitsus kartis anda maanõukogule liiga suurt võimu, sest see võinuks olla eeskujuks muudele liikumistele. Vastukaaluks püüti anda suuremat võimu kubermangu komissaridele. Pärast täiendavate määruste kinnitamist toimusid 1917. aasta juunis maanõukogu valimised ja 1.juulil tuli Toompeal kokku maanõukogu, et lõpuks võtta üle asjaajamine nii kubermanguvalitsuselt kui rüütelkonna omavalitsusasutustelt. Enne valimisi suudeti asutada rida parteisid. Siiani oli olnud ainsaks erakonnaks Eesti Rahvameelne Eduerakond, mis nüüd võttis uueks nimeks Eesti Demokraatlik Erakond. Lõuna-Eestis loodi Eesti Maarahva Liit ja Põhja- Eestis Eesti Talurahva Liit
kinnitamata. 1882.a saabus Balti kubermange revideerima senaator Mannassein, kelle eesmärgiks oli koguda erikorda halvustavaid andmeid.1885. aastal algasid poliitilised ümberkorraldused: uuteks kindralkubernerideks määrati sakslaste asemel venelased, riigiametisse määrati umbkeelsed venelased, saksa keele asemel seati ametiasutustes sisse vene keel, keele mitteoskajad kaotasid töö, vallavalitsused- ja kohtud allutati talurahvaasjade komissaridele, sellega kaotasid nad suure osa oma senisest iseseisvusest. Kõige valusamini tabas venestamine haridusele, mille muudatused olid: kohustuslikuks õppekeeleks sai alates II klassist vene keel, vene keelt mittevaldavad õpetajad vallandati, kooliprogrammidest kadus eesti kirjandus, geograafia ja ajalugu, Aleksandrikool avati 1888.aastal venekeelsena, 1893.aastal viidi vene keelele üle Tartu Ülikool(Jurjevi Ülikool). Suur osa baltisakslastest õppejõude sunniti lahkuma.
1884.aastal õnnistatakse sini-must-valge lipp 1885.aastal Liivimaa kubermeriks Zinovjev, Eestimaal Sahhovskoi ning alustati poliitiliste ümberkorraldustega + Kindralkubernerideks sakslaste asemel venelased + Riigiametitesse umbkeelsed venelased + Ametiasutustes seati sisse vene keel, keele mitteoskajad kaotasid töö (ka vallaasutustes töötavad eestlased) + Vallavalitsused- ja kohtud allutati talurahvaasjade komissaridele, sellega kaotasid nad suure osa oma senisest iseseisvusest. Hariduselu alased muudatused: + Kohustuslikuks õppekeeleks sai alates II klassist vene keel (välja arvatud usuõpetus) + Vene keelt mittevaldavad õpetajad vallandati + Kooliprogrammidest kadus eesti kirjandus, geograafia ja ajalugu + Aleksandrikool avati 1888.a venekeelsena + 1893.a viidi vene keelele üle Jurjevi Ülikooliks nim. Tartu Ülikool
Nende põhjal alustati 1885.a poliitiliste ümberkorraldustega: · Uuteks kindralkubernerideks määrati sakslaste asemel venelased · Riigiametitesse määrati umbkeelsed venelased · Saksa keele asemel seati ametiasutustes sisse vene keel, keele mitteoskajad kaotasid töö (ka vallaasutustes töötavad eestlased) · Vallavalitsused- ja kohtud allutati talurahvaasjade komissaridele, sellega kaotasid nad suure osa oma senisest iseseisvusest. Kõige valusamini tabas venestamine hariduselu. Muudatused olid: · Kohustuslikuks õppekeeleks sai alates II klassist vene keel (välja arvatud usuõpetus) · Vene keelt mittevaldavad õpetajad vallandati · Kooliprogrammidest kadus eesti kirjandus, geograafia ja ajalugu · Aleksandrikool avati 1888.a venekeelsena · 1893.a viidi vene keelele üle Jurjevi Ülikooliks nim. Tartu Ülikool
Kõik need seadused ja määrused pidid kehtima kuni Asutav Kogu kokku astub. Valitsus hakkaski seda saadud võimutäiust aktiivselt teostama. Seati ametisse mitmed erakorraliste volitustega ametnikud. Kõikidesse maakondadesse saadeti Ajutise Valitsuse komissarid, kes pidid jälgima kohalike omavalitsuste tegevust. Jälgima, et kohalike omavalitsuste otsused ei läheks vastuollu üleriiklike korraldustega. Lisaks valitsuse komissaridele hakkasid KOV võimu kitsendama ka mitmesugused sõjaväelased - sõjaväekomondandid. Saadeti kohtadele ka terve hulk ajutisi ametimehi, kes pidi hoolitsema ühe või teise valdkonna eest. Selliseid ajutise, erakorralise võimuga varustatud ametnikke oli kohtadel tegutsemas hulgaliselt. Enam jaolt oli tegemist 1917. aasta suvel revolutsiooni tules valitud ametnikega. Need vasakmeelsed omavalitsustegelased võtsid väga tugevalt õiguste piiramist
annaabi.ee 
