• Esimest korda registreeriti päikesetuule olemasolu 4. jaanuaril 1959. aastal Nõukogude Liidu kosmoseaparaadi Luna 1 poolt. Pilt 1 – Päikesetuul liigub maale ja kohtub Maa magnetosfääriga Päikesetuulega kaasnevad nähtused • Geomagnetiline torm ehk magnettorm • Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinevad optilised nähtused. • Päikesetuul teeb komeetidele sabad taha ja tekitab kiirgusvööndeid planeetide magnetväljas. Magnetväli • Magnetväli on füüsikaline üldmudel sellest, kuidas toimub vastastikmõju liikuvate elektrilaengute ja magnetiliste omadustega ainete vahel. • Magnetvälja igas konkreetses Pilt 2 – Maa punktis on määratud tema suund magnetväli ja tugevus. • Vaakumis on laengute mõju kõige suurem Päikese aktiivsus: Päikeselaigud • Päikeselaigud ehk päikeseplekid on
Rõngakujulist piirkonda 24 aü Päikesest nimetatakse asteroidide vööks ning seal tiirleb 98% kõigist avastatud väikeplaneetidest. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Suure asteroidide vöö sees tuntakse ka suhteliselt tühje alasid, näiteks Kirkwoodi augud. Neljas ala jääb teisele poole Jupiteri ja seda nimetatakse Kuiperi vööks. Sealt arvatakse pärinevat lühiperioodilised komeedid. Neid tuntakse ka Kentauride nime all. Nende koostis sarnaneb rohkem komeetidele või Kuiperi vöö objektidele. 2. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, millest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida
drastiliselt kergem kui meie kuu ja erinevalt pärisplaneetidest ei asu tema trajektoor teistega ühel tasandil. Pluutol on ka erakordselt väljavenitatud ellipsi kujuline trajektoor. Niisiis on Päikesesüsteemi suurus kahenenud kaheksale planeedile. On mõned, kes arvavad, et pigem tuleks Pluutot klassifitseerida suure asteroidi või komeedina, mis on omale suhteliselt stabiilse trajektoori tekitanud ja kui Pluuto oleks päikesele lähemal, siis tekiks talle ja komeetidele iseloomulik saba. 8 Pildid Joonis 1 Joonis 2 Joonis 3 9 Joonis 4. Pluuto ja Charon Kokkuvõte Pluuto on kääbusplaneet, mis paikneb võrreldes teiste planeetidega kõige kaugemal Päikesest ja teda ei loeta planeetide sekka.Ta on Päikesesüsteemi kõige vähem uuritud planeet ja selle uurmine ja jälgimine kestab ikka edasi
Tegemist on süsteemi Päike-Jupiter tasakaalu punktidega, mida kutsutakse Lagrange'i punktiks kuulsa prantsuse matemaatiku järgi, kes selliste punktide olemasolu juba 1772 ennustas. Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidist välja Neljas ala jääb teisele poole Jupiteri ja seda nimetatakse Kuiperi vööks. Sealt arvatakse pärinevat lühiperioodilised komeedid. Neid tuntakse ka Kentauride nime all. Nende koostis sarnaneb rohkem komeetidele või Kuiperi vöö objektidele. KOKKUVÕTE Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umber 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustata. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Avastamise järel antakse asteroidile kõigepealt esialgne tähistus, mis koosneb aastaarvust ja sellele järgnevast
Maa ja Marss, ülejäänud viit nimetatakse välisplaneetideks Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. On veel planeetide kaaslased kuud, mis moodustavad ühe rühma taevakehi. Ainuke palja silmaga nähtav on Maa kaaslane Kuu. On veel asteroidid, meteoorid, komeedid kõik meie Päikesesüsteemis. Heidamegi tähelepanelikuma pilgu hiidplaneetide ajaloole, ehitusele , kaaslastele ja atmosfäärile, samuti päikesesüsteemi väikekehadele asteroididele, meteooridele ja komeetidele. 3 2. Hiidplaneedid. 2.1. Jupiter. Jupiteri peetakse meie süsteemis Päikese järel mõjususelt järgmiseks taevakehaks. Nime on ta saanud vanade roomlaste peajumalalt. Ta on Päikesesüsteemi suurim planeet, ületades Maa läbimõõdu üksteist korda ja tiirleb Päikesest 778 miljoni kilomeetri kaugusel. Jupiter on nn gaashiid (koosneb peaaegu tervenisti gaasist). Sarnaselt teiste
samapalju tagapool. Tegemist on süsteemi Päike-Jupiter tasakaalu punktidega, mida kutsutakse Lagrange'i punktideks kuulsa prantsuse matemaatiku järgi, kes selliste punktide olemasolu juba 1772 ennustas. Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidist välja Neljas ala jääb teisele poole Jupiteri ja seda nimetatakse Kuiperi vööks. Sealt arvatakse pärinevat lühiperioodilised komeedid. Neid tuntakse ka Kentauride nime all. Nende koostis sarnaneb rohkem komeetidele või Kuiperi vöö objektidele. Maa kaitsev atmosfäär Atmosfäär kaitseb Maad väikeste, kuni 10-meetriste kosmiliste kehade eest. Need kivimeteoriidid põlevad atmosfääri ülemistes kihtides ära. Umbes kord aastas toimub atmosfääri kõrgkihtides Hiroshima tuumapommi tugevusega plahvatus, ilma et seda maa peal oleks märgata. Mõningatel hinnangutel võib kuni 50-meetrise läbimõõduga kivitükkide puhul
Asteroide saab liigitada ka nende asukoha järgi Päikesesüsteemis: 1. Maalähedased asteroidid 2. Peamine asteroidide vöö Marsi ja Jupiteri vahel 3. Ka Veenuse ja Maa vahel tiirlevad mõned asteroidid. Suure asteroidide vöö sees tuntakse ka suhteliselt tühje alasid, näiteks Kirkwood augud. 4. Mõned "asteroidid" (mida tuntakse ka Kentauride nime all) on teada ka Päikesesüstee- mi äärealadelt, kuid nende koostis sarnaneb rohkem komeetidele või Kuiperi Vöö objektidele. 2.4 Kas mõni suur asteroid võib oma orbiidilt kõrvale kalduda ja tabada Maad? Mis juhtuks, kui komeet põrkaks kokku mõne planeediga? Kohutav pilt. Et sellest aimu saada, küsi dinosaurustelt, sest arvatavasti põhjustas nende hukkumise komeet või asteroid, mis põrkas Maaga kokku 65 miljonit aastat tagasi. Kokkupõrkele komeediga järgnes sündmuste jada maavärinad, tõusulained ookeanis, ja
hetkel, mil tekkis kogu aine ja algas aeg. Peaaegu kõik objektid Universumis on liiga kaugel, et saadikud Maalt võiksid neid külastada. Astronoomid kasutavad Maa peal ja selle orbiidil asuvaid teleskoope, et koguda informatsiooni, mida valgus, röntgenikiired, raadiolained ja infrapunakiirgus 7 toovad kaugetelt objektidelt. Kosmosesonde on saadetud mitmetele planeetidele, komeetidele ja asteroididele ning kaksteist meest on kõndinud Kuul. Astronoomid ja kosmoseteadlased avastavad igal aastal kosmoses ikka rohkem objekte ning õpivad tundma uusi üksikasju ka nende objektide kohta, mida nad on juba mõni aeg tundnud. Kokkuvõtte Maakera asustavad elusolendid ja nad moodustavad eluslooduse. Elusolendeid taime ja loomariigist ümbritseb eluta loodus. Kui inimesed kujundavad ümber eluta loodust siis tekib tehismaailm. Inimestele kõige lähem täht on päike
annaabi.ee 
