Tigu Tunnused: Teo keha kaitseb õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda. Koda moodustab teo keha ümbritseva erilise nahakurru ehk mantli eritistest. Koja alumises pooles on avaus ehk koja suue. Sellest sirutab välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks. Kombitsad: Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsa ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteo silmad. Ta eristab ainult valgust ja varju. Siseelundid: Enamik tähtsatest siseelunditest elavad (asuvad) kojas ega ole välja sopistavad nagu jalg ja pea. Nad söövad taimelehti ja lüpsenud vilju hõõrlaga. Hingamine: Tigu hingab kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil mis asjub koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma
nööbikestega. Liikumiseks paisatakse läbi lehtri välja tekib reaktiivjõud, mis paneb nad kiiresti liikuma. Meeleelundid: Neil on suured silmad, et näha saaki ja vaenlasi. Enesekaitse:1. Neil on varjevärvus ja nad sulavad kokku ümbruskeskkonna värvusega. Ärrituse korral muutuvad nad eredamaks. Kui ka see ei aita, siis paiskavad nad tühjaks tindipauna ja selle pilve varjus ujuvad minema(suitsukate). Paljunemine: Nad on lahksugulised. Isane asetab oma kombitsa milles on sugurakud emase mantliõõnde. Kui emane muneb, siis toimub ka munade viljastamine.
· Suured silmad (hiidkalmaaril kuni 25cmØ) Ehitus sarnane selgroogsete omale http://www.youtube.com/watch?v=p9A-oxUMAy8 Peajalgsed · Hästi arenenud peaaju (selgrootu!) · Kaheksajalad on võimelised muutma oma kuju · Mimikri · Intelligentsed · Liikumine: Raketi põhimõttel Kombitsate abil http://www.youtube.com/watch?v=t-LTWFnGmeg&feature= related Peajalgsed · Lahksugulised Isased asetavad kombitsa abil seemnerakud emase mantliõõnde Munade viljastamine toimub emase munemise ajal Valvavad ja kaitsevad mune Pärast järglaste koorumist vanemad surevad Seepia Harilik seepia: Sepia · Tindikala (5 sek. -5500l paagitäis vett) officinalis Heidab kalaparve tindipilve ja püüab kalu "sogases" vees Jätab vaenlase jaoks endakujulise tindiloigu,
Peajalgsetel on suured silmad ja näevad väga hästi. 10. Mida tead peajalgsete limuste sigimisest ja kaitseabinõudest vaenlaste vastu? Peajalgsete kehas on tindinääre. See paikneb soole tagaosa lähedal ja on sellega ühenduses. Vajaduse korral paiskavad nad välja portsu tinti, mis muudab vee sogaseks ja võimaldab neil vaenlase eest põgeneda või saaki jahtida. Nad kõik on saakloomad. Peajalgsed on lahksugulised. Isasloom asetab oma kombitsa abil seemnerakud emaslooma mantliõõnde. Kui emasloom muneb, toimub ka munarakkude viljastamine. Peajalgsed asetavad munad merepõhjale ning valvavad neid. Pärast järglaste koorumist nad surevad.
Kontrolltöö - Selgrootud Limused Tunnuseks on nende keha ümbritseb eriline nahakurd ehk mantel. Limused jagunevad: 1) Teod (kiritigu); 2) Karbid (järvekarp); 3) Peajalgsed (hiidkalmaar). Teod Kiritigu - Keha katab õhuke lubiainest koda, mis moodustub mantli eritisest. Kojast ulatuvad välja lihaseline jalg ja kahe kombitsa paariga pea. Liiguvad aeglaselt talla abil, liikumist soodustab limanäärmetest erituv lima. Kompimiseks on jalad all ja kombitsad. Teise kombitsapaari tipus on silmad, mis eristavad valgust ja varju. Seedeelundkond algab suuavaga, millel järgneb neel, selle eesosas on hõõrel, mille moodustavad rohked kitiinhambakesed. Hõõrla abil peenestatakse toit (taimede lehed, küpsed viljad). Sellele järgneb pugu, magu ja u-kujuline sooltoru, mis lõpeb koja eesserva läheduses pärakuga
Koja välisküljel võib näha vähemärgatavaid kasvurõngaid. Lehter: Massiivne, tekkis nelja kombitsatüve kokkukasvamise tulemusena. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Laevukeste perekonnal pole ühtegi lähedast sugulast. Laevukeste perekonda kuulub kuus liiki, näiteks tavaline laevuke (Nautilus pompilius), N. scorbiculatus ja N. macromphalus. Kas tead, et... · Laevukestel on imetlusväärne taastumisvõime. Haavad kasvavad neil kinni juba mõne tunni möödudes arme jätmata, ühe kombitsa kaotuse korral kasvab neile aga kiiresti uus asemele. · Laevukeste teaduslik nimetus on Nautilus, mis kreeka keeles tähendab "merel ulpijat". Kreekakeelsed nimetused on ka teistel mereloomadel, kuna kreeklased olid tuntud meresõiduoskuse poolest. Üks niisugustest loomadest on paberlaevuke (Argonauta), kes kannab meresõitjate nime. Tal on habras koda ja üht oma kombitsat kasutab see loom purjena. · Tavaline laevuke ning liik N
Loeng: okasnahksed 69. Sammalloomade (Bryozoa) ja käsijalgsete (Brachiopoda) ehituse ja eluviisi võrdlus; näiteid Eesti vetest Sammalloomad: Koloonialised loomad, polüübi moodi varreliste loomikutega. Loomik koosneb kehast ja kombitsakaarmest ehk lofofoorist arvukate kombitsatega, mille ripsmed ajavad veevooluga toidukübemeid kombitsapärja keskel asuva suu poole (ülalt alla, mitte külgedelt keskele nagu kummarloomadel). Kombitsaid saab loomiku sisse tõmmata. Pärak on kombitsa- pärja kõrval (sellest sammalloomade sünonüüm Ectoprocta, vastandina kummarloomadele ehk Entoprocta). On erilisi, kaitseotstarbelisi linnuk- ja piugloomikuid. Hingamis-, ringe- ja erituselundeid pole, närvisüsteem on lihtne. Paljudel on väline lubitoes. Munad arenevad kas emaloomiku sees või vabalt; merelistel on planktilisi vastseid. Näiteid Eestist: harilik sammallane (Plumatella fungosa), limane tutlane (Cristatella mucedo).
Neil on hästi arenenud meeleelundid ja suured silmad. Nad suudavad eristada ka eseme kuju. Meelerakud paiknevad kombitsatel ning nendega tunnevad nad hästi lõhna ja maitset. Peajalgsetel on kehas tindinääre, mis paikneb soole tagaosa lähedal ja on sellega ühenduses. Vajadusel paiskavad nad välja portsu tumedat ainet, mis muudab vee sogaseks. See võimaldab vastase eest põgeneda või saaki jahtida. Kõik peajalgsed on röövloomad. Peajalgsed on lahksugulised. Isasloom asetab oma kombitsa abil seemnerakud emaslooma mantliõõnde. Kui emasloom muneb, toimub ka rakkude viljastamine. Nad asetavad munad merepõhjale ja valvavad neid. Peale järglaste koorumist nad surevad. Kalmaarid ja seepiad neil on 10 kobitsat. Kalmaari keha on koonusekujuline, seepia oma veidi lame ning tema külgedel on ujumiseks lai uimeriba. Mõlemad toituvad kaladest ja ujuvatest selgrootutest Kaheksajalad neil on pirnjas uimedeta keha ning kaheksa ühesuurust kombitsat. Nad elavad
Põlvnemine vaieldav. Varem ühendati sammalloomadega (Bryozoa, Ectoprocta). Mõlemail on teisene, kuigi mittetäielik, kiireline sümmeetria! Koloonialised loomad, polüübi moodi varreliste loomikutega. Loomik koosneb kehast ja kombitsakaarmest ehk lofofoorist arvukate kombitsatega, mille ripsmed ajavad veevooluga toidukübemeid kombitsapärja keskel asuva suu poole (ülalt alla, mitte külgedelt keskele nagu kummarloomadel). Kombitsaid saab loomiku sisse tõmmata. Pärak on kombitsa- pärja kõrval (sellest sammalloomade sünonüüm Ectoprocta, vastandina kummarloomadele ehk Entoprocta). On erilisi, kaitseotstarbelisi linnuk- ja piugloomikuid. Hingamis-, ringe- ja erituselundeid pole, närvisüsteem on lihtne. Paljudel on väline lubitoes. Munad arenevad kas emaloomiku sees või vabalt; merelistel on planktilisi vastseid. 25. Kõikidel esineb mingis elustaadiumis kidaline kärss. Jõhvussil vastne kärsaga; siilussil
annaabi.ee 
