miinussuunas- suruõhuga. Kasutatakse kui on vajalik sooritada kasulikku tööd mõlemas suunas. c) Erikonstruktsiooniga kahepoolsed silindrid: läbiva kolvivarrega silindrid; tandemsilindrid (kaks järjestikku paigutatud ja omavahel mehaaniliselt seotud silindrid); mitmepisitsioon-silinder (kaks omavahel seotud tavalist pneumo- silindrit, mida juhitakse kumbagi eraldi); lööksilindrid; kolvivarreta silindrid; trosssilindrid. Sele 6. Ühepoolse toimega silinder Sele 7. Ühepoolse toimega silindri kasutamine ülestõstetava tõkkepuu puhul C A B Sele 8. Kahepoolse toimega silindri kasutamine ukse avamise sulgemise süsteemis 2.1.2 Pöördliikumisega täiturid Pöördliikumisega täiturid jagatakse pöördsilindriteks ja suruõhumootoriteks. 2.1.2.1 Pöördilindrid
purunemiste vältimiseks silindrisse sisseehitatud amortisaatoreid. Kui kolb on jõudnud piirasendi lähedale, sulgeb amortisaatori kolb väljavoolavale õhule otseväljavoolu ning õhk pääseb välja läbi drosseli. Seetõttu liigub kolb piirasendisse aeglustusega. Enamikel juhtudel on aeglustus reguleeritav. Silindri teisesuunalisel liikumisel pääseb õhk kolvi taha otse läbi möödavooluklapi. Kolvivarreta Trosssilinder on põhimõtteliselt kahepoolse toimega silinder, mille kolvi külge on mõlemalt poolt üle pöörlevate rullikute kinnitatud tross, mis on jäigalt seotud väljaspool silindrit paikneva liuguriga. Kasutatakse ka kolvivarreta silindreid, kus kolb ja liugur on omavahel mehaaniliselt seotud, silindri ja kolvi vaheline tihendamine toimub erikonstruktsiooniga tihendi abil, kolvi ja tööorgani sidumiseks
kontsentratsiooniga alalt väiksemasse • Element vajab käivitusaega 6. Suruõhu töötlemine enne tarbijat – õhu ettevalmistamisplokk. Millest koosneb, miks vaja, elementide tööpõhimõtted. Tingmärgid Ülesanne: • Eemaldada jääkmustus • Rõhu seadistamine masinale sobivaks • Vajadusel õlitamine Koosneb: Õhufilter(Eemaldab tahkeid osakesi ja kondensaati) • Rõhuregulaator(Hoiab töörõhku )• Õliti (ainult vajadusel)( Lisab õhule õli) 7. Kolvivarreta silindrite eelised, omadused (võrreldes kolvivarrega silindritega).Loetleda tüübid. Pikad liikumised vähema ruumikasutusega Tross-silindrid • Pilutihendiga silindrid • Püsimagnetiga silindrid 8. Pneumaatiliste pöördsilindrite tüübid ja tööpõhimõtted. Pöördsilindrid (piiratud pöördenurgaga): Hammaslatiga (pöördemoment u. 150 Nm) Labaga (pöördemoment u. 20 Nm) 9. Haaratsid, nende omadused ning tööpõhimõtted. Kasutatakse objektide haaramiseks ja hoidmiseks
Kui silindri kolb on jõudnud piirasendi lähedale, sulgeb amortisaatori kolb väljavoolava õhu otseväljavoolu. Õhk suunatakse välja drosseli kaudu. Silindri liikumisel teises suunas pääseb õhk kolvi taha moodavooluklapi (vastuklapi) kaudu. Erikonstruktsiooniga pneumosilindrid Läbiva kolvivarrega pneumosilinder Lame- (lapik) tandem-, kompaktne tandemsilinder Mitmepositsioonsilinder Kolmepositsioon-, juhikutega-, stoppersilindrid Teleskoopsilinder Kolvivarreta silindrid- pikk ruum väikese mõõtmega (tross-, pilutihendiga ja püsimagnetitega silindrid) 13. Lineaar- ja pöördsilinder (nt mis nende vahe on) Hammaslatiga pöördsilindrid (pöördenurk kuni 360o) Labaga pöördsilindrid Lineaarliikumisega silinder liigub sirgjooneliselt samas kui pöördliikumisega liigub pöördega. 14. Suunaventiilid e. jaotid (tähistused ja avade markeeringud) Funktsioon on muuta õhuvoolu suunda muutes sisend- ja väldavade ühendusseeme:
Sele 48 - Lööksilinder Lööksilindri tööpõhimõte (sele 48): Lähteasendis mõjub suruõhk kolvile nii silindri A kui ka B poolelt. Kolvi liigutamiseks suunas Z juhitakse pneumojaotiga suruõhk silindri B poolelt välja jätkates suruõhu sissevoolu silindri A poolele. Kui pinnale C mõjuv jõud ületab kolvi B poolelt mõjuva jõu, liigub kolb suunas Z. Selle tulemusel suureneb järsult suruõhu poolt mõjutatav pindala, suureneb jõud ja kolvi liikumine kiireneb hetkeliselt. 5.1.3.5 Kolvivarreta silindrid Trosssilinder on põhimõtteliselt kahepoolse toimega silinder, mille kolvi külge on mõlemalt poolt üle pöörlevate rullikute kinnitatud tross, mis on jäigalt seotud väljaspool silindrit paikneva liuguriga (sele 49). 44 Sele 49 - Trosssilinder Kasutatakse ka kolvivarreta silindreid, kus kolb ja liugur on omavahel mehaaniliselt seotud, silindri ja kolvi vaheline tihendamine toimub erikonstruktsiooniga tihendi abil (sele 50).
Sele 48 - Lööksilinder Lööksilindri tööpõhimõte (sele 48): Lähteasendis mõjub suruõhk kolvile nii silindri A kui ka B poolelt. Kolvi liigutamiseks suunas Z juhitakse pneumojaotiga suruõhk silindri B poolelt välja jätkates suruõhu sissevoolu silindri A poolele. Kui pinnale C mõjuv jõud ületab kolvi B poolelt mõjuva jõu, liigub kolb suunas Z. Selle tulemusel suureneb järsult suruõhu poolt mõjutatav pindala, suureneb jõud ja kolvi liikumine kiireneb hetkeliselt. 5.1.3.5 Kolvivarreta silindrid Trosssilinder on põhimõtteliselt kahepoolse toimega silinder, mille kolvi külge on mõlemalt poolt üle pöörlevate rullikute kinnitatud tross, mis on jäigalt seotud väljaspool silindrit paikneva liuguriga (sele 49). 44 Sele 49 - Trosssilinder Kasutatakse ka kolvivarreta silindreid, kus kolb ja liugur on omavahel mehaaniliselt seotud, silindri ja kolvi vaheline tihendamine toimub erikonstruktsiooniga tihendi abil (sele 50).
annaabi.ee 
