segu algab töötakt. Kolb liigub allapoole, suleb oma alumise servaga sisselaske akna, ning hakkab küttesegu eelnev kokkusurumine karteris. Veel allapoole liikudes avab kolb oma ülemise servaga väljalaske akna ja sisselaske akna. Väljalaske aknast väljuvad surve all olevad läbipõlenud gaasid, mille välja voolamine veel ka kolvi ülespoole liikumisel seni kui kolb suleb oma ülemise servaga väljalase akna. Sisselaske akna kaudu siseneb värske küttesegu kolvipealsesse ruumi. Eritüübiliste silindrite mootorite asetus Kolb mootoris toimuvad protsessid teevad mootori töö väga ebaühtlaseks. See omapära nõuab nende tasakaalustamist. Üheks võtteks nende puuduste kõrvaldamiseks on silindrite asetuse valik, teiseks süütejärjekorra valik. Silindrite asetused: 1) Reasmootor silindrid asetsevad ühel joonel neid võib olla kuni 8, kusjuures need ei pea asetsema vertikaalselt püsti vaid võivad olla ka teatud nurga all.
lastud. Kolb paikneb ülemises asendis, sisselaskeklapp on suletud ja väljalaskeava avatud. Suruõhk väljub vedruakude silindritest välisõhuava (3) kaudu ja vedrude jõu mõjul on pidurimehanismid rakendunud. Kolvi pealt saab seisupiduri kraani abil suruõhku välja lasta ka sujuvalt. Proportsionaalselt väheneb rõhk vedruakude silindrites ja sõiduk pidurdab sellele vastavalt. Käsipiduri kraani käepideme pööramisel sõiduasendisse siseneb avast (4) kolvipealsesse ruumi suruõhk, kolb liigub alla, väljalaskeava sulgub ja avaneb sisselaskeklapp ning suruõhk pääseb avast (1) ava (2) kaudu vedruakude silindritesse. Vedrud surutakse kokku ja rataste pidurimehanismid on sõiduasendis. Kiirendusklapi hooldus Spetsiaalset hooldust kiirendusklapp ei vaja. Sõiduasendis peab suruõhu rõhk vedruakudes olema võrdne III haru paakide rõhuga ja seisupiduri asendis p = 0.
kanduriga. Varre küljes on kolb, milles on möödavooluklapp ja vedruga tagasilöögiklapp. Silindri ülaosas on reservuaari ja kolvivarda tihendid ja reservuaari mutter. Kui auto rattad veerevad mõnele teepinna kühmule, läheneb telg raamile ja amordisaatori kolb liigub allapoole. Kolvialuses ruumis tekkiva hõrenduse mõjul möödavooluklapp avaneb ja voolab väljaspool kolbi olevate avade kaudu kolvipealsesse ruumi. Seejuures ei saa kogu kolvi all olev vedelik kolvipealsesse ruumi voolata, sest osa sellest ruumist võtab enda alla töösilindrisse liikuv kolvivars, sellest tingituna voolab oas vedelikust surveklapi ja kanali kaudu reservuaari ja silindri vahelisse ruumi. Vedru vastasmõju tõttu avaneb surveklapp ainult vedrude vaäga järsul kokkusurumisel, sets ainult siis on tõhusus kullalt suur, seetõttu avaldabgi amordisaator kokkusurumisele takistust. Kõige suuremat takistust avaldab amordisaator siis kui autokere eemaldub teljest, see tähendab kuio
Kraani ülemine haru juhib liiasusklapi kaudu tagasilla pidurdamist ja alumine haru proportsionaalse releeklapi kaudu esisilla pidurdamist. Proportsionaalne releeklapp suunab vastavalt EBSi juhtploki signaalile suruõhu esisilla pidurikambritesse. Sele 10. Proportsionaalne releeklapp (allikas: WABCO) Sele 11. Proportsionaalse releeklapi lõige (allikas: WABCO) Juhtplokist saadud signaali alusel avab proportsionaalne magnetklapp suruõhu pääsu kolvipealsesse ruumi, kolb liigub alla, avaneb sisselaskeklapp ja suruõhk pääseb avast 1 ava 2 kaudu pidurikambritesse. Pidurdusrõhu etteantud nimiväärtuse saavutamisel sisselaskeklapp sulgub ja pidurdamine toimub püsival suruõhu rõhul. Paralleelselt saadab rõhuandur (P/U) EBSi juhtplokki tagasi pingesignaali, mis on proportsionaalne pidurdusrõhuga kambrites. Pidurduse lõpul lastakse kasutatud suruõhk ava 3 kaudu välisõhku.
Pihustitena kasutakse enamasti tihvtpihusteid, ning võidakse kasutada ka hõõgküünlaid. Kompri - meerimisel täitub pööriskamber pöörlevat liikumist omava värskeõhu laenguga ning kütuse sinna pihustamisel see seguneb seal kergesti õhuga ja plahvatab põlema, mille tõttu suuremad ja veel õhuga segunematud kütuse piisad aurustuvad ja ühinevad õhuosakestega, ning süttivad põlema. Selle tulemusel läbi kanali põlevad gaasid paiskuvad pööriskambrist välja kolvipealsesse ruumi, kus nad põlevas lõplikult. Kütusesegu moodustamise viisid: mahuline kütusesegu moodustumine: siin pritsitakse kütus otse silindrisse seal olevasse õhu sisse, kus ta seguneb ja plahvatab põlema Kileline kütusesegu moodustumine: siin pritsitakse kuumale kolvi põhjale, kust ta aurustub, ning aurud segunevad silindris oleva õhuga – tekkib kütusesegu ja see plahvatabki põlema.
..250 N rakendusjõu korral. Katkestusmuhv koosneb kahest poolest. Mõlemas pooles on sulgklapid. Lisaks on ühes pooles veel kuullukustusmehhanism. Hüdrojaoturi töötamise skeemid Siibri asendis TÕSTE voolab õli jõusilindri kolvialusesse ruumi. Kolb ja kolvivars liiguvad suunas, mis vastab töömasina tõstmisele. Silindri kolvipealsest ruumist läheb õli jaoturi kaudu paaki. Siibri asendis ALLALASE surutakse õli jaoturist jõusilindri kolvipealsesse ruumi. Kolvivars toimib rippsüsteemile, mis langetab töömasina. Kolvialusest ruumist tõrjutakse õli läbi jaoturi paaki. Siibri UJUASENDIS voolab õli pumba survepoolelt paaki tagasi. Samal ajal ühendab siiber jõusilindri kolvipealse ja kolvialuse ruumi teineteisega, mistõttu kolb koos varrega saab silindris vabalt liikuda. Rippmasin vajub raskusjõu mõjul alla. Kolvi vaba liikumise tõttu saab töömasina asend traktori raami suhtes muutuda.
(27-30°, olenevalt saemargist 2,8-3,4 mm enne ü.s.s.), süütab süüteküünlalt antav elektrisäde küttesegu. Teisel taktil hakkab kolb gaasirõhu mõjul liikuma alla. Kui väljalaskeava avaneb, algab heitgaasi väljalase summutisse. Väljalaskeava avanemisel langeb rõhk silindris kiiresti. Järgnevalt avab kolvi ülaserv ülevoolu- ehk läbipuhumiskanali suudme ja karteris kokkusurutud uus kütteseguannus voolab kolvipealsesse ruumi, tõugates sealt välja põlemise jäägid. Pärast läbipuhkekanali ja väljalaskeava sulgemist algab silindris jälle küttesegu kokkusurumine ja kogu tsükkel kordub. Kolvi liikumise ajal üles, kui ta on sulgenud läbipuhkekanali suudmeavad, gaas karteris hõreneb ja seetõttu tekib alarõhk. Alarõhu (0,5 atm) toimel täitub karter kiiresti kütteseguga kohe, kui sisselaskeava avaneb. Et küttesegu liikumise kiirus on suur, siis tuleb teda karterisse veel juurde ka pärast rõhu
Paisumisel sooritatud töö toimus siseenergia arvel (du = - toimub risti pöörisele. - madalapööretega mootoritel 6,0 kuni 9,o Mpa dL) Põlemisprotsessiga kaasneva gaasirõhu tõusu tagajärjel paiskub põlev - kesmise pööretega mootoritel 8,0 kuni 13,0 Mpa Adiabaadi põhivõrrand on pvk= const , kus k-on adiabaadi näitaja, küttesegu kolvipealsesse ruumi , kus toimub kütuse lõplik põlemine. - kiirekäigulistel mootoritel 10,0 kuni 20,0 Mpa . mille väärtus oleneb aatomite arvust gaasi molekulis. k= c p/cv ehk Tingituna küttesegu muljumisest vahekanalis silindrisse voolamisel , isohoorilise ja isobaarilise erisoojuste suhe (erisoojus on soojus mida
annaabi.ee 
