nurkade all, et töötaktid eri silindrites vahelduksid ühtlaselt. Sisepõlemismootori väntvõlli ühte otsa kinnitub hooratas, mis ühtlustab pöörlemist. Keps Keps on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks on vähendada liitekohas hõõrdejõudu.Kepsu on inimkond kasutanud juba aastasadu. Näiteks võib kepsuks nimetada voki tallalaua ja vokiratta vahelist puust varrast.Tänapäeva mehhanismide kepsud on valmistatud terasest, alumiiniumist, titaanist või sünteetilisest materjalist.
üle väntvõllile. Väntvõll hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Mootoriosad · Silinder Ploki osa, kus sees liiguvad kolvid ehk koht, kus sees toimub energia tekkimine ja muundumine. · Kolb Silindris liikuv osa, mis saab liikumiseks jõu kütte põlemisest ning annab selle üle kepsule. · Keps Väntmehhanism. Sirgjooneline liikumine - ringjooneline liikumine. Annab kolvilt saadud jõu üle väntvõllile. · Väntvõll Väntmehhanism. Väntvõll pöörleb ja annab energia mootoritöötamiseks. Kasutamine · Kahetaktilisi sisepõlemismootoreid kasutatakse väiksematel liiklusvahenditel näiteks paatidel ja mootorrattastel . Seda kasutatakse ka väiksemate seadmete nagu generaatorid käitamiseks ning väiksemate tööriistadel nagu näiteks saed ja lõikurid. · Tänapäeval on rohkem kasutusel neljataktilised
klapikambrikaan tihendid. Gaaside rõhu võtab vastu kolb.Selle ülemist pinda nim. kolvipõhjaks ja silindrist osa juhtpinnaks.Seal on kaks silma milles asub torujas kolvisõrm.Kolvi ülaosa soontes on rõngad.Neist ülemisi nim. surverõngasteks:nad väldivad gaasi läbitungimist põlemiskambrist karterisse. Alumine õlirõngas on vajalik selleks, et õli ei satuks silindriseinalt põlemiskambrisse. Kolvisõrm saab silmades pöörduda ja kannab jõu kolvilt kepsule. Väntvõll koosneb kaeltest ja põskedest.Raami laagrites on hõõrdumise ja kulumise vähendamiseks liuad.Väntvõlli eesotsa käitab keti või hammasratta kaudu nukkvõlli ning rihmaratta kaudu jahutusventilaatorit ja veepumpa. Kristjan-Artur Reek, 8a , TIK Kasutatud kirjandus: raamat Auto-aabits Gaasijaotusmehhanism ja selle osad Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda
masinale või seadmele. Kolvi põhi osad: kolvi silm , kolvi pea, kolvi hõlm , Kolvi sooned , rõnga lukk 2 Joonis 2 1.4 Keps(connecting rod) Keps - on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks on vähendada liitekohas hõõrdejõudu. Joonis 3 1.5 Väntvõll(crankshaft) Väntvõll - on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse kepsu vahendusel kolvi sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Väntvõll koosneb võlli- ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaaludest. Võllikaelad asuvad ühel sirgel ja pöörlevad ümber oma telje
õli kvaliteeti määravad omadused (määrimisvõime, korrosiooni vastased omadused, õli stabiilsus, aurustuvus jne) Lisandid võivad moodustada kuni 30% ja nad parandavad õlide keemilisi omadusi ja mõned lisandi näited: ● õli hapendumise vastane lisand ● korrosiooni vastane lisand (katavad metallpinnad õhukese korrosiooni vastase kihiga) ● pesevulisandid ( eemaldavad kolvilt ja hülsilt koksi (detergeensed)) ● õli hangumisttemperatuuri alandav lisand ● õliviskoosust stabiliseerivad lisandid ● kompleksed ehk mitme funktsioonilised õlid Sünteetilised õlid: Sünteetiliste õlide viskoosus ei sõltu enam nii suurel määral temperatuurist, kui seda sõltusid mineraalõlid, see tähendab, et temperatuuri muutusel õli viskoosus muutub vähe või ei muutu ültsegi. Sünteetilised õlid võeti kasutusele 1963a., kuid
ülekandemehhanismi abil liigutab osutit. d)Termoelektriline termomeeter - jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektrilinetermoelement. 24.Keps on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine,ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks onvähendada liitekohas hõõrdejõudu. Veerelaager on laager, mida iseloomustab veerekehade- kuulide või rullide olemasolu ja seetõttu veerev hõõrdumine. Veerelaager koosneb veere teid omavast välis- ja sisevõrust, veerekehadest ning veerekehasid üksteisest eraldavast separaatorist. On kahte sorti: kuullaagrid ja rullaagrid. 25
Kolbi jahutatakse tsirkulatsiooniõliga. Mis juhitakse kolvi sisse läbi kepsu. Kepsud on tehtud legeeritud terasest ja koosnevad kolmest osast, mis kinnitatakse alumist kepsu osa keskmise kahe hüdrauliliselt kinnitatavate tokkpoltidega, ülemine osa keskmisega kaheksa 22 kinnituskruviga. Kepsu ülemises osas kasutatakse pukslaagrit, mis on stantsitud süsinik terasest. Keps on tehtud allpool paksemaks selleks, et kanda jõud mis tuleb kolvilt suurema pinna peale ja et laager kuluks vähem. Õli juhitakse läbi väntvõlli kepsulaagritele edasi õli läheb läbi kepsu sissevoolu kolvi juhtosa jahutuskambrile ja tagasi karterisse. Laagriliudade keskel ulatuses on treitud soon, mis tagab ühtlase õlijaotuse. Kolb koosneb: 1.1 Kolvipea 1.2 Juhtkeha 1.3 Õli sissevoolu toru 1.4 Survevedru 1.5 Kolvipea jahutussärk 1.6 Kolvirõngad soont 1.7 Ühenduspoldid 1.8 Kolvisõrm 1.9 Rõngstopper
Sisemine toru pöörleb koos võlliga. Täävitorus on kolm babiitlaagrit. Täävitoru tihendiks on Cederwall tihend. Laagrite õlitus toimub õliga loomuliku tsirkulatsiooni teel. Gravitatsioonipaak asub neljandal tekil peamasinaruumi kohal korstanašahtis. Sõukruvi: Läbimõõt 5m Labade arv 4 Materjal roostevabateras Kruvi mass 28t Kruvi sisse on paigutatud labade pööramiseks rakis, mis saab liikumise servomootori kolvilt. Labad on rakisele kinnitatud poltidega. Ahtripoolse otsa korpuse sees on kruvi servomootor. Kaas moodustab hülsi, milles liigub kolb. Labade pööramise rakisel on kaitseklapp, et õli suur rõhk ei mõjutaks labade laagreid ega sealt merre ei tungiks. Kui rõhk tõuseb üle maksimumi, siis klapp laseb õli taagasi tagasivoolule sisemise toru välimisele poolele. Avariijuhtimine toimub masinaruumist õlitangi juurest solenoidventiiliga. 76
.. 12 kgf/cm2 ja segu temperatuur 350... 400 °C-ni. Survetakti lõpul süüdatakse töösegu süüteküünla elekt- roodide vahel tekitatava sädemega. Kokkusurutud segu kurel põlemisel eraldub palju soojust ja gaaside tempera- tuur tõuseb kuni 2000 ... 2300 °C ning rõhk kuni 45 kgf/cm2. Paisunud gaaside rõhu mõjul alustab kolb liikumist ü. s. seisust a. s. seisu, s. o. toimub töötakt. Väntvõll jätkab nüüd pöörlemist mitte välisjõu mõjul, vaid kolvilt kepsu kaudu ülekantud jõu toimel. Töötakti lõpul on gaaside temperatuur veel küllaltki kõrge -- 1000 ... 1100°C -- ja vastavalt sellele gaaside rõhk 3 . . . 5 kgf/cm2. Kolvi jõudmisel a. s. seisu avatakse väljalaskeklapp ja silindris valitseva ülerõhu toimel algab heitgaaside kure väljavool, mis märgib väljalasketakti algust. Kolvi järgneval liikumisel a. s. seisust ü. s. seisu aitab ta silind- rit puhastada heitgaasidest. Väljalasketakti lõpul on gaa-
annaabi.ee 
