kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägused. Vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate ehk plussklaasidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmasena. Kujutis moodustub võrkkesta ette. Lühinägelikel tuleb nägemise parandamiseks kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille. Värviliselt näeme tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse- punase, kollase,sinise- jaoks. On ka selliseid inimesi, kes ei suuda mõningaid värvusi eristada, tavaliselt rohelist ja punast. Need on värvipimedad ehk daltoonikud. Hästi saab värve eristada vaid heas valguses, sest kolvikeste talitlemiseks on vaja küllaltki tugevat valgust. Parim valgus silmadele on päevavalgus. Tänapäeval mõjutab õpilaste silmade tervist üha rohkem ka arvutiga töötamine
Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest -> Silmaava -> Lääts -> Klaaskeha -> Võrkkest Võrkkestale tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Värvide eristamine Meie silmad eristavad värve tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, s.o punase, kollase ja sinise jaoks. Ülejäänud värvid kujunevad nende põhivärvuste segunemisel. Lühi- ja kaugelenägevus Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugele asuvaid esemed paistavad ähmasena. Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Sellisel juhul murduvad valguskiired
Põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest v silmalääts , silmamuna liiga pikergune. Siis murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Võrkkestale satuvad juba osaliselt hajunud valguskiired. Tekib lapseeas, süveneb kooliperioodil. Pärast 30-40a ei süvne.Nägemise parandamiseks tuleb kanda nõõgusate ehk miinusklaasidega prille. Need klaasid hajutavad silma sattuvaid valguskiiri,et kujutis tekiks võrkkestale. Värviliselt näeme tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvus on s.o punase,kollase, sinuse jaoks.Värvipimedad on need, kes ei erista da punast ja rohelist. See esineb rohkem meestel, ja on pärilik. See pole kahjuks ravitav.Ei tohi töötada ntks autojuhtidena. Sobiv lugemis ja kirjutamiskaugus on 30-35 cm. Töökoht peab olema hästi valgustatud, valgus peab langema vasakult poolt, siis ei lange parema käe vari tööle. Parim valgus on loomulik päevavalgus
Tavaliselt pärast 30.- 40. eluaastat lühinägevus enam ei suurene. Lühinägelikel tuleb nägemise parandamiseks kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille. Need klaasid murravad (hajutavad) silma sattuvaid valguskiiri, nii et kujutis tekib võrkkestale". (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 72-74.) Nägemisel eristame värvusi ,,Meie silmad ei taju mitte ainult valgust, vaid eristavad ka värvusi. Värviliselt näeme tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse, s.o punase, kollase ja sinise jaoks. Kuna kõik ülejäänud värvitoonud kujunevad nende kolme põhivärvuse segunemisel erinevates Vahekordades, siis piisab ka nende värvuste eristamiseks põhivärvuste kolvikestest. On ka selliseid inimesi, kes ei suuda mõningaid värvusi, tavaliselt rohelist ja punast, eristada. Need on värvipimedad ehk daltoonikud. Värvipimedus on üldjuhul pärilik ja
Vasakus poolkeras- kõnekeskused, arvutamine, kirjutamine, loogika. Ülesandeks on sõnalise info töötlemine, mis toimub analüütiliselt 12) Miks on tähtsad sünnieelse arengu 8 esimest nädalat Sünnieelse arengu 8 esimest nädalat on tähtsad, sest sel perioodil hakkavad kujunema närvisüsteem, süda ja kehaosad.(elundid +närvisüsteem): 13) Missugune vastsündinu refleks ei taandarene ja jääb kestma kogu eluks Pupillirefleks - reguleerib valgusvoo optimaalseks kepikestele ja kolvikestele. 14) Mis mõjutavad inimese arengut ja käitumist? Pärilikkus, keskkond ja kasvatus. 15) Psühhoanalüütik Erik H. Eriksoni arenguastmete teooria sisu Erik H. Eriksoni järgi läbib inimene elu jooksul 8 etappi. Iga eelnev on ettevalmistus järgmiseks etapiks. Igas astmes on nii negatiivseid kui positiivseid ilminguid (sündmusi). Peaasi on see, et üheski etapis ei jääks ülekaalu negatiivsed kogemused. 16) Teadvuse seisundid, unehäired
Mis on distaalne stiimul; proksimaalne stiimul; transduktsioon; kodeerimine; aisting; taju ja tajumulje? - Distaalne stiimul – väliskeskkonna omadus (nt puu) - Proksimaalne stiimul – väliskeskkonna mõju retseptorrakule (hetk, kui puu kujutise valguslained jõuavad kolvikeste ja kepikesteni) - Transduktsioon – proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi (kui valgusenergia puu kujutisest on andnud oma info kolvikestele ja kepikestele ja need reageerivad) - Kodeerimine – distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse (kui puu jaotatakse lahti värvi, kuju jms järgi ja kõik närvirakud saavad aru millega on tegu. Nt rohelist lainet vastuvõttev närvirakk sai aru, et tegemist on rohelisega, seega kodeeris vastava väliskeskkonna info) - Aisting – sõltumatu tajuline omadus ehk kvaal (taju aatom) (nt värvi aisting – sai aru et
Fototoopilise abil saab näha suurema valgusega tingimustes, vahendavad kolvikesed. On eri tüüpi kolvikesed, registreerivad sinist, rohelist, punast. Kepikeste sensoripotentsiaal on hüperpolariseeriv. Pimeduses on Na-kanalid avatud, puhkepotentsiaal -40 mV, valges Na- kanalid suletakse, potentsiaal muutub -70mV. Sensorrakud on reetina viimane rakukiht. FOVEA CENTRALIS on punkt, mis näeb kõige teravamalt- seal valgus langeb otse kepikestele ja kolvikestele ja PIMETÄHNi langevat valgust ei detekteerita üldse- sealt väljub nägemisnärv. 43) Silma optilise süsteemi regeleeritavus. Akommodatsioon. Silma optiline süsteem lühinägevuse ja kaugelenägevuse korral. Lühinägevuse ja kaugelenägevuse korrigeerimise võimalused. On kaks regulatsiooni varianti: pupillireaktsioonid, kus lähedale vaatamisel ning suure valgushulga korral on pupill kitsam
annaabi.ee 
