Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente. Hobune oli aadliseisuse sümbol. Paremini on säilinud 2. saj. lõpul valminud Marcus Aureliuse ratsamonument. See pääses kristlaste hävitustöö käest eksituse tõttu.
kummardada jne. 1. Büst kujutatud on pea- ja õlaosa. Tuntumad Julius Caesarist ja senaatoritest nt Vana patriits 2. Täisfiguur e togatus täispikkuses skulptuur, tavaliselt kas toogas või raudrüüs. Nt ,,Augustus triumfaatorina" (togatus Augustusest, raudrüüs) Keisririigi ajal muutusid portreeskulptuurid keisri sümboliks, nende ees tuli kummardada jne. Samuti rajati keisri auks templeid ja kujusid, nt. kolosse hiiglasikke kujusid, kuulsaim Nero koloss. Säilinud on Constantinuse koloss, millel on üldistatud näojooned. ,,Tetrarhid" 4 keisri skulptuur: sageli oli võim jagatud 4 mehe vahel Ratsamonumendid omased Rooma skulptuurile, kujutati aadlikke, nt Marcus Aureliuse ratsamonument, ta oli stoitsist pooldas rahu säilitamist. Reljeefid teemadeks ajalugu, igapäevaelu, sõjakäigud ja lahingud. Reljeefidega kaunistati nt
oikumenes (`asutatud maailma seitse huviväärsust') ladinakeelest tõlkest septem miracula mundi. Püramiidid on vanim maailmaime, ja seisavad esimesel kohal. Selline tähelepanu püramiidide vastu oli täiesti õigustatud, sest kõigist "seitsmest imest" on ainuüksi püramiidid jäänud püsima meie päevini. Kuni tänapäevani võivad mööda Niilust sõitvad reisijad lõuna pool Kairot näha kaugel läänes kõrve piiril noid kõrgele kerkivaid kolosse, mis meenutavad pigemini looduse loomingut kui inimese kätetööd. Enam kui sada aastat tegelevad kogu maailma teadlased ainsa veel säilinud maailmaime fenomeniga püramiididega. Sest alates esimestest täpsetest mõõtmistest ja uuringutest 19.sajandi lõpul ei usu enam ainuski ekspert, et need omalaadsed monumentaalehitised oleksid püstitatud juhuslikult sellele kohale ja juhuslikult sellisel arhitektuurilisel kujul.
Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente. Hobune oli aadliseisuse sümbol. Paremini on säilinud 2. saj. lõpul valminud Marcus Aureliuse ratsamonument. See pääses kristlaste hävitustöö käest eksituse tõttu.
ta on ennast veidi ilustanud ise, ta kandis parukat, sest oli noorusest alates kiilakas. tavaliselt ei häbenenud rooma ülikud kiilaspead, kortsus nägu ega peast eemalehoiduvaid kõrvu. oli kombes kasutada surimaske e. imagot võeti vaid ülikutelt, neid kes olid hakkama saanud kuriteoga, neilt neid ei võetud. ei kardetud nende võtmisel koledaid nägusid vms. roomalsed võtsid kreeklastelt üle kolosside tegemise. mis olid siis tohutu suured skulptuurid, kolosse hakati tegema elavatest inimestest. suurimakolossi lasi teha endast keiser nero , see oli 40 m kõrge. see alus colosseumi juures, colosseumi nime nero kolossist tuligi. see koloss kukutati pärast keiser nero võimult langemist. osaliselt on säilunud constantinuse koloss, is on tehtud 4. saj pKr. omapärane alaliik on ratsamonument. kreeklased neid ei teinud. ratsamonumente on tehtud vaid tähtsatest inimestest, parimine on säilunud marcus aureliuse ratsamonument, roomas
s.); 4) Zeusi kuju (5.s.); 5)Halikarnassose mausoleum (4.s.); 6)Rhodose koloss (3.s.); 7)Farose tuletorn (3.s.). Püramiidid on vanim maailmaime, nagu te näete, ja seisavad esimesel kohal. Selline tähelepanu püramiidide vastu oli täiesti õigustatud, sest kõigist neist "seitsmest imest" on ainuüksi püramiidid jäänud püsima meie päevini. Kuni tänapäevani võivad mööda Niilust sõitvad reisijad lõuna pool Kairot näha kaugel läänes kõrve piiril noid kõrgele kerkivaid kolosse, mis meenutavad pigemini looduse loomingut kui inimese kätetööd. Enam kui sada aastat tegelevad kogu maailma teadlased ainsa veel säilinud maailmaime fenomeniga püramiididega. Sest alates esimestest täpsetest mõõtmistest ja uuringutest 19.sajandi lõpul ei usu enam ainuski ekspert, et need omalaadsed monumentaalehitised oleksid püstitatud juhuslikult sellele kohale ja juhuslikult sellisel arhitektuurilisel kujul. Näiteks arvavad teadlased, et kolme
riigiga, ent põhimõtteliselt jätkasid nad Vana riigi ajal välja kujunenud kompositsiooniskeemi rakendamist, rikastades seda uute detailidega. Rohkesti kasutati sammasportikuse motiivi, sammaste ja kapiteelide kuju muutus mitmekesisemaks, sammaste vahe suuremaks. Templite ette paigutati tavaliselt kaks päikesejumalale pühendatud saledat ja kõrget obeliski, mille tipp oli kaetud kullatud vaskplaatidega. Palju kasutati templite ees hiidkujusid ehk kolosse. Keskmise riigi lõpus pingestus taas riigi poliitiline olukord, keskvõim nõrgenes. Seda ära kasutades tungisid Süüriast Egiptusesse hüksoslased ja kindlustasid end Niiluse deltas (18. - 16. saj. eKr. ); 6. sajandi keskel eKr. lõpetas 18. dünastia rajaja Ahmos hüksoslaste ülemvõimu ning ühendas Egiptuse taas pealinnaga Teebas. Alguse sai uus riik ( 16. saj. - 11. saj. eKr. ), mil Egiptus muutus Idamaade võimsaimaks riigiks. Uue riigi kunsti ja kultuuri
annaabi.ee 
