-12. 23. Mis aastal suleti Jaapan eurooplastele täiesti? 1641 24. Kuidas mõjutas Hiina ja Jaapani edasist arengut nende maade sulgemine eurooplastele? see pidurdas nende maade arengut pikaks ajaks II OSA 25. Kelle merereisid panid aluse eurooplaste avastustele ja vallutustele Ladina-Ameerikas? Christoph Kolumbuse merereisid 26. Mis aastal sõlmiti Tordesillase kokkulepe? Milline mõju oli Tordesillase lepingul Ladina-Ameerika koloniseerimisel? 1494.a. Portugal pidi saama idapoolsed, Hispaania aga läänepoolsed alad Nõnda sattus Brasiilia Portugali valdusse ja ülejäänud Ladina Ameerika territoorium jäi Hispaania valitseda 27. Kes olid kreoolid? eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad 28. Miks ja kuidas püüti takistada kreooli rahvastiku teket? suurimat võimalikku ohtu kasulike asumaade säilimisele nägi Hispaania eeskätt kreoolides. Seepärast püüti takistada nende arvukuse kasvu. Seega
· Libisev liikumine tahkel pinnal o Ilma viburiteta o Pulkbakterid, mükoplasmad, tsüanobakterid o Vajalik bakteritele, kes elavad keskkonnas kus on vähe vett o Vahendavad: Membraanis ja rakupinnal paiknevad valgud Rakust välja pritsitav lima · Voogamine o kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal o Suur roll pindade koloniseerimisel o Liiguvad koos edasi suunas, mis on paralleelne nende rakkude pikiteljega o Liikumisel püsib tihe kontakt rakkude vahel · Spiroheetide liikumine periplasmaatiliste viburitega · Piiltõmbumine o Kasutatakse IV tüüpi piile o Vorm libisevast liikumisest tahkel pinnal Taksised(suunatud liikumine) 1. kemotaksis · Suunatud liikumine keemiliste ainete mõjul · Bakter võrdleb konsentratsiooni erinevusi ajas
kasvanud, ei saa planeet Maad külastada. Nende luustik ja lihased on kohandunud Marsi väikese raskusjõuga. Ja isegi Marsile täiskasvanuna saabunud kolonistidele muutub Maa külastamine raskeks. Kuigi koloonia loomise tehnilised väljavaated on väga head, ei lahenda Marss Maa ülerahvastumise probleeme. Lähemas tulevikus ei saa Marsil elama rohkem kui paar tuhat elanikku. Kuid ehk sunnivad Maal tekkivad keskkonnaprobleemid astuma järgmise sammu Marsi koloniseerimisel ja muutma punase planeedi elamiskõlblikuks st terravormima. Siis oleks inimestel koht, kus elada, kui maapealne elu peaks hävima. Marsi terravormimine tähendab tema kliima ja atmosfääri muutmist nii suures ulatuses, et inimene saaks planeedil vabalt elada ja ringi liikuda, nagu me teeme seda Maal. Geoloogide arvates oli Marsi põhjapoolkeral suur meri, samuti oli seal palju jõgesid ja aktiivseid vulkaane. Kulub umbes tuhat aastat, et muuta Marss elamiskõlblikuks
Enteropatogeensetel E. coli tüvedel on piilid väga olulised virulentsusfaktorid, mis aitavad spetsiifiliselt peensoole epiteelile kinnituda ja kaitsevad organismist väljauhtumise eest. E. coli uropatogeensetel tüvedel on P-piilid. P-piili kaudu toimub seostumine neeruvaagna epiteelile. E. coli on üks põhilisi uroinfektsioonide põhjustajaid. Adhesioon on väga oluline ka mitmesuguste implantaatide (ka kontaktläätsede) koloniseerimisel patogeenide poolt. 4.nimeta bakterite liikumisviisid. 1. liikumine rakuväliste viburitega vedelas keskkonnas (vesi, veekogud, mullapoorid jne), 2. libisev (viburiteta) liikumine tahkel pinnal, kollektiivselt ainult. 3. voogamine (swarming). Kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal. 4. spiroheetide liikumine periplasmaatiliste viburitega. libisev liikumine tahkel pinnal. 5. Twitching e
asub korruptsiooniindeksi järgi maailmas 9. kohal. Austraalia koloniseerimine algas 18.sa. lõpul, kui sinna toodi esimesed sunnitöölised ja hakkas saabuma vabu sisserändajaid. 20.saj. keskpaigani soodustati eeskätt Briti päritolu inimeste sisserännet, peale seda lubati ka mujalt Euroopast pärit immigrante ja hiljem ka Aasia päritolu inimeste sisserännet. Angloaustraallasi on 79%, mujalt Euroopast sisserännanuid 12% ja 6% on Aasia päritolu inimesi. Koloniseerimisel tõrjuti aborigeenid poolkõrbetesse ja kõrbetesse. 2001.a. oli aborigeene ja metisse 2,2% rahvastikust. Keskmine asustustihedus on alla 3 in/km2 ning asustus paikneb väga ebaühtlaselt. Mandri kesk-, lõuna- ja lääneosa on asustatud väga hõredasti ning kohati inimtühi. Valitsev on ristiusk, sisealade aborigeenid järgivad hõimuusundeid. Linnarahvastik moodustab 85%. Pinnamoes valdavad tasandikud, keskmine kõrgus on 340 meetrit. Pinnamoes eristub
on väga vähetõenäoline sündmus. Tasakaalu teoorias on lubatud juhuslik geneetiline triiv. Triiv võib juhuslikult muuta korraga paljude alleelide sagedusi. See on seda tõenäolisem, mida väiksem on populatsioon, triivil on suurem ,,jõud". Nii saab orge ületada. Väike populatsiooni suurus pole pikaajaliselt jätkusuutlik ja selline faas liigitekkes võiks esineda näiteks ajutise populatsiooni suuruse languse korral - näiteks mõne õnnetuse tagajärjel või, mis lubavam, uue asuala koloniseerimisel väikesearvulise alampopulatsiooni poolt. Dobzhansky-Mülleri postsügootse isolatsiooni teooria järgi on hübriidide väiksem kohasus tingitud paljudest geneetilistest põhjustest. Adaptiivmaastikul asuksid siis orgudes hübriidid. Mitmelookuseline kontrollsüsteem ja mittetoimivad epistaatilised suhted. 7. Mis on Haldane'i reegel liigitekkel? Millest võib see olla tingitud? Postsügootse isoleerituse korral on väiksema elujõulisusega heterogameetne sugu (nt XX on
(peremeesorganismi invasioon ja/või kolonisatsioon) avaldumine. Näiteid: 62 1) Yersinia pestis'e virulentsusgeenide mRNA 5´otsas asuv ribosoomiga seondumiseks vajalik Shine-Dalgarno ala on blokeeritud sekundaarstruktuuri tõttu, mis sulab lahti alles kõrgemal temperatuuril; 2) Vibrio cholerae ToxR/ToxS süsteemi (koolera toksiin) ja Tcp fimbriate (vajalikud koloniseerimisel) ekspressioon on temperatuuril 30°C kõrgem võrreldes ekspressiooniga temperatuuril 37°C. Külmashoki ("cold-shock") vastus Külmashoki (CS) puhul väheneb rakumembraanide läbilaskvus. Sellest ülesaamiseks asendatakse membraanis olevad lahustumatud rasvhapped lahustuvatega. E. coli'l kulub temperatuurilangusel 10°C-ni ümberkohastumiseks 4 tundi, seejärel jätkub rakkude aeglane kasv generatsiooniajaga 24 tundi. DNA ja
Ülestõsnud talupoegade juhiks oli Zapata ja Villa. 1917 võeti vastu demokraatlik põhiseadus. Talupoegadele jagati maad ja tööpäeva pikkuseks määrati 8 tundi. Piirati välismaalaste omandiõigust maavaradele. 1.9 INDIA Inglise kooloonia maa. 19. sajandi lõppus asutati India Rahvus Kongress. Rabinaranath Tagore (1913 sai Nobeli preemia) - kuulus India luuletaja. 1.10 AAFRIKA Jaotati suurriikide vahel ära. Maad anti prestiisi pärast. Koloniseerimisel oli 3 etappi: Kokkulepe euroopa riikide ja aafrika valitsejate vahel. Euroopa valitsejad leppisid kokku oma vahel mõjupiirkondade jagamises. Aafrika vallutati sõjaliselt. Aafrika kolooniad: Suurbritannia - Egitputs, Lõuna Aafrika Vabariigi dominioon. Prantsusmaa - Alzeeria, Tuneesia, osa Marokost, Madagaskar. Saksamaa - Togo, Kamerun. Belgia - Kongo. Hispaania - osa Marokost. Portugal - Angoora, Mosambiik. Itaalia - Liibüa. 7 1.10
annaabi.ee 
