Miks levis 20.sajandi alguse Inglismaal Kulukas ametnike ja sõjaväeosade veendumus, et kolooniad ei tasu end ülalpidamine. ära? Milliseid tööliste huvidest lähtuvaid Kaheksatunnine tööpäev mäetööstuses. samme astus Inglismaa leiboristide Miinimumpalk määrati kindlaks. valitsus? Streikijate asemele keelati uute inimeste töölevõtt. Miks oli tähtis 1904.aastal sõlmitud Koloniaalvaidlused lõppesid, sõlmiti ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja riikide vaheline liit. Prantsusmaa vahel? Millisest ideest lähtus Pan-Germani Liit Saksa keelt kõnelevad inimesed tuli oma tegevuses? Kuidas mõjutas see koondada ühte riiki. Hitler viis seda ideoloogia Saksamaa ja maailma ajalugu poliitikat ellu ja vallutas mitmeid riike. 20.sajandil? Nimeta maailmakuulsaid Henrik Ibsen, Knut Hamsun, August Skandinaaviamaade kirjanikke! Strindberg
Belgia Venemaa sõlmis Serbia 1918. a. separaatrahu Jaapan, Hiina jt Saksamaaga Wilsoni 14. punkti · kõik riigid peavad loobuma saladiplomaatiast; · kõigil Euroopa rahvastel peab olema enesemääramise õigus, vana kontinendi kaardilt peavad kaduma kõik impeeriumid; · riigid peavad vähendama oma relvajõude; · Poola peab saama sõltumatuse; · Itaalia piire tuleb korrigeerida vastavalt rahvuse asualale; · koloniaalvaidlused tuleb lahendada avalikult ja erapooletult; · poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua Rahvaste Liit Compiègne'i vaherahu 11. novembril 1918. a. Keskriigid kapituleerusid Sõda kestis 4 aastat, 3 kuud, 13 päeva Tulemus: · 10 miljonit suri lahinguväljal või haavadesse · 10 miljonit suri nälga ja haigustesse · 20 miljonit haavatut Versailles'i rahuleping 28. juunil 1919 Saksamaa territoriaalsed kaotused
· kõik riigid peavad vähendama oma relvajõude; · Poola peab saama sõltumatu riigiks; · Itaalia piire tuleb korrigeerida vastavalt rahvuse asualale (olgu lisatud, et Wilson ei toetanud Itaalia taotlusi kogu Aadria mere rannikule). · koloniaalvaidlused tuleb lahendada avalikult ja erapooletult; · poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua Rahvaste Liit (tänase ÜRO eelkäija); Pariisi rahukonverents Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil (18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920), mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud
ning võrdsete õiguste saavutamisele meestega. Esimese maailmasõja lõpp 8. jaanuaril 1918 tegi Ühendriikide president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu Wilsoni programmi 14 punkti, tähtsamad punktid Euroopa rahvastel peab olema õigus ise otsustada oma tuleviku üle, riigid peavad vähendama oma relvajõude Poola sõltumatuks Itaalia piire tuleb korrigeerida vastavalt rahvuse asualale Koloniaalvaidlused tuleb lahendada avalikult Poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua Rahvasteliit (tänapäeva ÜRO eelkäija) 1918. aasta novembris puhkes Saksamaal revolutsioon Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimeri vabariigiks 11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja Pariisi rahukonverents 18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920 Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki
tuleviku üle; Wilson nimetas seda õigust "enesemääramise õiguseks" ja selle alusel pidid vana kontinendi kaardilt kaduma kõik impeeriumid; · kõik riigid peavad vähendama oma relvajõude; · Poola peab saama sõltumatu riigiks; · Itaalia piire tuleb korrigeerida vastavalt rahvuse asualale (olgu lisatud, et Wilson ei toetanud Itaalia taotlusi kogu Aadria mere rannikule). · koloniaalvaidlused tuleb lahendada avalikult ja erapooletult; · poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua Rahvaste Liit (tänase ÜRO eelkäija); Rahukonverentsi tegelikud tagamaad. Saksamaa esindajaid Versailles' lossi istungitesaali ei lubatud. Sakslastelt nõuti rahulepingu sätete tingimusteta aktsepteerimist, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamisega. Samas lootsid paljud
11.11.1918 lõppes I maailmasõda Saksamaa kapituleerumisega Entente´i liitlastele. Järgnes Pariisi Rahukonverents (18.01.1919- 20.01.1920), osa võttis 27 kolmikliidu vastu sõdinud riiki. Kaotajaid ei kutsutud. Tähtsat rolli rahukonverentsil etendas USA president Thomas Woodrow Wilson, kes esitas oma rahuprogrammi- Wilsoni 14 punkti. See sisaldas sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava: lõpetada sõda ilma anneksioonide ja kontributsioonideta ja koloniaalvaidlused lahendada läbirääkimiste teel. Pariisi Rahukonverentsil töötati välja rahulepingud kaotanud riikidega. Neist tähtsaim oli Versailles´ rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga I maailmasõja puhkemise viiendal aastapäeval. Rahutingimused: 1. Elsass ja Lotring anti tagasi Prantsusmaale 2. Saksamaa piirialasid anti ka Belgiale ja Taanile 3. Osa endisest Preisi kuningriigist koos Danzig´i sadamalinnaga anti Poolale, mille tulemusena tekkis nn. Poola koridor. 4
3. Lisalepingud 1899 ja 1912. Venemaa lubab toetada Elsass-Lothringen tagastamist Prantsusmaale. 1912 laevastiku leping. Prantsusmaa ja Itaalia salaleping 1902 nägi ette et kui sõda vallandub siis Itaalia ei sekku ega toeta keskriike. 2) Prantsusmaa ja Inglismaa Entente Cordiale leping 1904. Koloniaalküsimused. Suurbritannia ,,leiab" Prantsusmaa ja Venemaa. Oluline on seal kuningas Edward VII tegevus. Takistuseks olid aga koloniaalvaidlused. Veel 1899- 1901 Suurbritannia üritab sõlmida kaitselepingu Saksamaaga aga Vilhelm II ei reageeri. Kui varem oli Suurbritannial ja Saksamaal mitteametlikult leping, et Suurbritannia on maailmamere boss ja Saksamaa Euroopa maismaa boss, siis nüüd Saksamaa laevastikuprogrammi (1898) käivitamine Suurbritanniale ei meeldinud. (Saksamaa laevastik oli 1915 2/3 Suurbritannia laevastiku mahust). Saksamaa laevastiku programm ähvardab Inglismaa julgeolekut