· Saksamaa tahtis võimu kogu Euroopas ja kolooniaid üle maailma. · Itaalia tahtis kaitset Prantsusmaa eest. · Austria-Ungari soovis Balkanil oma võimu tugevdada, lootis Saksamaa abile juhuks, kui peaks Venemaaga sõjaks minema Balkani pärast. Antant · Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa võimu ja tahtis saada maid tagasi Saksamaalt. · Venemaa tahtis Türgi maa-alasid ja oli üle Euroopalise Saksamaa vastu. · Inglismaa ei soovinud Saksamaa omi koloniaalimpeeriume jagada. Põhjused: · Areng(raudtee, kiirlaskerelvad, kaevikud, miinipildujad, sidevahendid, · Kaua aega suurtest sõdadest möödas, rahvas oli õudused unustanud. · Sõtta astumine on väärt tegu, au asi. · Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon. Ajend: Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand tapetakse Sarajevos juuni 1914. Kuu hiljem esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi, mille nad küll vastu võtsid, kuid sellest
Samas juhtivad riigid, loomulikult, mõtlesid selle peale, kuidas saama kaubanduslike ja majanduslike eesõigusi. Joonis 2. Sõja käik 5 See on plaanid, mis puudutavad terve maailma riike. Suurimatel osalejatel (Saksamaa ja NSVL) olid aga samas omad plaanid ja eesmärgid, mis olid seotud mitte ainlt territooriumise laiendamisega. Saksamaa soov oli ümberjagama maailma ning luua tohutu koloniaalimpeeriume, samas nad tahtsid füüsiliselt hävitama teisi rahvusi ning jätta puhtalt aarja rassi, mida sakslased pidasid ainukeseks aristokraatiliseks rassiks. Teised riigid kaitsid ennast Saksamaa rünnakute vastu. Saksamaa eesmärgid: NSVL ja sotsialismi, kui riiki, süsteemi ning ideoloogiat, likvideerimine. Riiki kolonisatsioon. 140 miljoni „üleliigseid inimesi“ ning narkootikume hävitamine;
Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast. Tagajärg - hävitati Nikolai II perekond. Venemaa hakkas arenema väga ebademokraatlikult ja seal kehtestati kommunistlik diktatuur. Kuni 1922 oli Nõukogude Venemaa. 30. dets. 1922 sai riigi nimeks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Rahvusvahelised suhted 20. saj alguses · Suurriikide aeg · 19saj lõpp 20 saj algus nim. imperialismi ajastuks suuremate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume · Suurriigid: Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Itaalia, Austria- Ungari Suurbritannia · 20. saj. maailma võimsaima riigi positsioon kõikus · Lõppenud viktoriaanlik periood-suurim koloniaalimpeerium, võimsaim sõjaliselt ja majanduslikult · Tõsiseimad vastuolud Saksamaaga küsimus kogu maailma juhtrollis Saksamaa · Konkureeris teiste suurriikidega Hiina, Maroko pärast
Austria-Ungari tahtis vallutada Tsernogooria ja Serbia. Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. Venemaa peamiseks vaenlaseks oli Türgi. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks riigiks Euroopas. Samal ajal tahtis Inglismaa tõusta maailmavõimuks. 3) tunneb maailma poliitilist kaarti enne Esimest maailmasõda: näitab kaardil suurriikide sõjalistesse blokkidesse kuuluvaid riike, koloniaalimpeeriume; 4) iseloomustab maailma majanduse arengujooni; analüüsib teaduse ja tehnika mõju Suurenev globaliseerumine ehk üleilmastumine kiirendas kaupade, kapitali ja inimeste liikumist. Vaba turg soodustas konkurentsi ning elavdas kaubandust. Turge kaitsti kõrgete tollidega. Tööstuse koondumine suurtesse monopolidesse. Tehnika mõju – sõjatehnika areng, sidetehnika areng Kiire infolevik – kättesaadavam maailm. Reisimine kiirenes, kuna laevad ja sadamad arenesid.
langenut, 600 000 haavatut. Kaotatud sõda tõi USAs ning kogu läänemaailmas kaasa sügava hingelise kriisi, mida nimetatakse Vietnami sündroomiks.43 3. Kokkuvõte Külma sõja käigus tungis esile nö. bipolaarne maailm. Ühele poole kuulus NSV Liit ja tema alla kuuluvad Ida-Euroopa riigid ja teiselt poolt USA ja turumajanduslikud riigid. Mõlemad pooled üritasid peale Teist maailmasõda kasvatada oma võimu: allutades mõjusfääre ja hõivates lagunevaid koloniaalimpeeriume. Külma sõja esimesed aastad püsisid vägivallata, kuid oli juba näha, kuidas mõlemad üritasid võidurelvastuda ja algas võitlus ’’parema’’ riigi nimel. Et üksteist üle lüüa pakuti liitlastele majanduslikku ja poliitilist toetust, lisaks rakendati propagandat ning sõjalist heidutust. Nii tekkisid mitmed kriisid, kus prooviti kiskuda kolmandaid riike oma mõjusfääri ja see ka paljuski õnnestus. Kuid ilmselt ei mõelnud USA ja
Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima, osati ennetada malaariat iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria
annaabi.ee 
