Ta oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922-1943 Benito Amilcare Andrea Mussolini Itaaliat valtises Mussolini koos Fasistliku parteiga aastail 1922-1939 Valitsus *Mussolini ja fasistlik partei lubasid itaallastele uut majanduslikku süsteemi korporatismi.Korporatism oli sotsialismi edasiarendus uueks majandussüsteemiks, kus tootmisvahendid jäid algselt avaliku sektori kätte, kuid neid suunas ja kontrollis riik. *Itaalia koloniaalekspansioon Etioopiasse aastal 1936 avaldas negatiivset mõju Itaalia majandusele. Itaalia Ida-Aafrika koloonia eelarve 1936.-37. eelarveaastal nõudis Itaalialt 19,136 miljardit liiri kolooniale vajaliku infrastruktuuri loomiseks. Sel ajal oli kogu Itaalia aastatulu vaid 18,581 miljardit liiri. Majandus Fasistlik valitsus kehtestas Itaalias range hariduspoliitika eesmärgiga likvideerida kirjaoskamatus, mis oli Itaalias sel ajal tõsine probleem, ning parandada itaallaste riigitruudust
Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit Põhja-Saksa Liit Kõrgeim võimuorgan Riigipäev Valitsusjuht Otto von Bismarck Algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine 1870 algas Preisi-Prantsuse sõda Saksa Keisririigi väljakuulutamine Versailles’ lossis Välispoliitika Bismarck paljastas Prantsusmaa revanšitaotlusi Kolmekeisriliit ja Edasikindlustamisleping 1884-1885 toimus koloniaalekspansioon Lahkhelid uue keisri Wilhelm II’ga 1890 Otto von Bismarcki erru saatmine Sai hüüdnimeks „raudne kantsler“ Välispoliitika Peale errusaatmist jälgis pidevalt välispoliitikat Bismarck ei usaldanud Suurbritanniat ning ta vihkas Prantsusmaad „Galliakukk ei suuda kuidagi üle elada, et keegi kireb Euroopa kanalas kõvemini.“ Loomulikkeliitlasi nägi Otto Austria-Ungaris ja Venemaas Seos Eestiga 1867
üle Marokos, Inglismaal Egiptuses, salajases osas oli ette nähtud nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmise võimalus (st. okupeerimine, kolooniaks muutmine). Lepingu sisuks oli maade ja rahvaste jagamine, sõjalisi kohustusi ei võetud, poliitikas tähendas tülide lõpetamine liitu (koostööd). 1907 Inglismaa-Venemaa leping selle lepinguga jagati mõjusfääre Aasias, kus kohtus mõlema maa koloniaalekspansioon: Afganistan Inglise kontrolli alla, Pärsia jagati mõjusfäärideks, keskele neutraalne tsoon, Tiibeti siseasjadesse ei sekkuta, suhtlemine Hiina vahendusel. Nii kujunes Entente blokk. Kriisid: Esimese Maroko kriisi (1905) põhjus: Saksam. takistas Prantsusmaad Maroko allutamisel. Kriis lahendati diplomaatilisel teel, sest oli karta, et sõja korral Inglismaa toetab Prantsusmaad, Saksam. polnud sõjaks veel valmis. Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus säilisid
10. Millised olid Saksamaa ühendamise positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? Positiivne Negatiivne Uued võimalused majanduslikuks, Rahvuse ülehindamine ja halvustav kultuuriliseks ja poliitiliseks suhtumine teistesse rahvustesse- arenguks sovinism Saksamaa muutus suureks Euroopa Riikide koloniaalekspansioon, keskseks mõjufaktoriks sõjajõudude paisutmine ja vallutuspoliitika 11. Millised on industriaalühiskonna tunnused? Industriaalühiskonnas elasid inimesed juba rohkesti linnades, kus nad käisid tööl erinevates manufaktuurides ja vabrikutes. Käsitöö asendus masinatega, tekkis suurem vajadus hariduse järele, et töölisi väljaõpetada
õiguse normid ja printsiibid olid Lääne tsivilisatsiooni produkt, o normid olid loodud Euroopa suurte või keskmiste riikide poolt peamiselt nende endi huvides Arenes diplomaatilise konverentsi institutsioon, korduvalt üritati luua kollektiivse julgeoleku süsteemi. Perioodi lõpul hoogustus rahvusvaheliste konverentside korraldamine, 1899. ja 1907. aastate Haagi rahukonverentsidel võeti vastu mitmeid sõjaõiguse konventsioone. Lõppes koloniaalekspansioon. Nimekaid autoreid: Wolf, Vattel, Martens, Pufendorf, Austin. 1919-1945 (Rahvaste Liidu loomine kuni Teise maailmasõja lõpp) II Maailmaõja võitjad lõid 1919.a Rahvasteliidu, et vältida relvakonflikte, ent samas ei sätestanud Rahvasteliidu põhikiri üldist jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeldu. 1928. aastal lisandus sellele sõjast loobumise leping, Briand-Kellogg'i pakt.
1 normid olid loodud Euroopa suurte või keskmiste riikide poolt peamiselt nende endi huvides Arenes diplomaatilise konverentsi institutsioon, korduvalt üritati luua kollektiivse julgeoleku süsteemi. Perioodi lõpul hoogustus rahvusvaheliste konverentside korraldamine, 1899. ja 1907. aastate Haagi rahukonverentsidel võeti vastu mitmeid sõjaõiguse konventsioone. Lõppes koloniaalekspansioon. Nimekaid autoreid: Wolf, Vattel, Martens, Pufendorf, Austin. 1919-1945 (Rahvaste Liidu loomine kuni Teise maailmasõja lõpp) II Maailmaõja võitjad lõid 1919.a Rahvasteliidu, et vältida relvakonflikte, ent samas ei sätestanud Rahvasteliidu põhikiri üldist jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeldu. 1928. aastal lisandus sellele sõjast loobumise leping, Briand-Kellogg’i pakt.
Püha Liit kogunes, ning võeti vastu Troppau protogoll, mille järgi heidetakse ohtlik riik organisatsioonist välja, seniks kuni selles on olukord stabiliseerunud. SB sellega alguses ei nõustunud. 1830ndatel uus võitluse etapp Itaalias, et jõuda välja Itaalia ühinemisele. Kujunes välja mõõdukas ehk liberaalne suund, neid nimetati albertistideks. Teine suund oli kodanlik suund, kes polnud huvitatud kuningriigist, vaid tahtsid vabariiki. 15/4 EUROOPA KOLONIAALEKSPANSIOON 19.saj kolonialism pos nähtus. Kuidas definieerida sõna kolonialism: Philip Curtin: kolonialism ,,kellegi valitsemine teisest kultuurist pärit rahva poolt." Reeglina pakuvad koloniaalsed valdused emamaale tulu odav tööjõud, tooraine vms. Kuid kui kolonialism on võõras võim ja valitsemine, siis mis on imperialism? Enam- vähem seesama. Arvatakse, et koloniaalvaldused reeglina üle mere, imperisalism samal mandril. Euroopa kolonialismi ajalugu algab 16
saj keskpaigast, kui tema pinnal polnud enam sõdu. Sai tekitada tugeva ostujõud 2)Inglismaa talurahvas oli vaba, erinevalt suuremas osas Euroopast, kus talurahvas oli suures osõltuvuses või pärisorjuses, ning nad olid võimelised ostma tööstuskaupadega. Igasugune tootmine vajab töökäsi, mis Inglismaal oli olemas(sest polnud sõltuvuses) 3) Inglismaa oli ühendatud: polnud tükeldatud tollidega nagu Saksamaa ja Prantsusmaa. Inglismaal oli transport oli arenenud. 4) Inglismaa koloniaalekspansioon avardas uued võimalused uueks tooraineks(nt Indiaks), samas ka uus turg, kuhu oli võimalik müüa tööstustoodangut. 5)Inglismaa teadus oli päris kõrgelt arenenud, mis võimaldas uusi insenerisaavutusi teha ja ka vastuvõtlikkus oli nendele suht suur: puudus ideoloogiline vastuseis 6)Inglismaal oli arenenud päris korralik kapitaliturg ja pangandus. Juba 18.saj oli see Euroopas üks juhtivamaid. 7)Ka riik oli tööstustoodangu osas väga toetav. Üldiselt jäi 19
annaabi.ee 
