torusselüps. 40. Lüpsiseadme üldehitus ja talitlus. Kõik lüpsiseadmed töötavad vaakumi ehk alarõhu toimel, mille mõõtühikuks on Pa(paskaal). Peaaegu kõik lüpsiseadmed töötavad alarõhul 40-50 kPA. Varem kasutati rõhuühikuna torri. Optimaalne rõhk lüpsiseadmetes on 360-380 T. 41. Lüpsimasina ehitus ja talitlus. Koosneb 4 nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Lüpsiaüaraadi jagunevad töötamisviisil kahe- või kolmetaktiliseks. Need on: 1. Imemistakt; 2. massazitakt; 3. Puhketakt. Põhilisteks tööorganiks on nisakannud. 42. Kannulüpsi masin ja torusselüpsiseade. Kannulüpsi masinal ühendab vaakumtorustikku ja lüpsmasinat vaakumvoolik. Vaakumvooliku ühendamiseks on vaakumtorustiku küljes vaakumkraanid. Torusselüpsiseadmel ei kogune piim lüpsiämbrisse, vaid klaasist või metallist piimatorustikku ja sealt piimatanki. 43. Lüpsiplatsid. Lüpsiplatsidel võib kasutada ühte lüpsimasinat iga lehma kohta
elastsuse, tuleb välja vahetada iga 6kuu järel) ja lühikesest piima- ning vaakumvoolikust, kollektorist(ühendab lühikesed piima-ja vaakumvoolikud pika vaakumvooliku ja pika piimavoolikuga. Sees on piimakamber, kuhu piimavoolikutes koguneb piim), pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist (võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel vaakumi või lasta sinna välisõhku) Talitlus- Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks: 1) imemistakt 2) massaazitakt 3) puhketakt . Põhiliseks tööorganiks on nisakannud. 42. torusselüpsiseade- lehma all piim läheb otse torudesse ja sealt jahutusseadeldisse kannulüps - piim lüpstakse väiksesse nõusse ja siis kallatakse suuremasse 43. Lüpsiplatsid- 1) Paigalseisvad:* Kalasaba- kaherealine lüpsmine koos lehmade grupiviisilise liikumisega. Koridorplats- lehmad seisavad üksteise järel individuaalsulgudes.
a) asemetel lüpsmiseks b) lüpsikojas ehk platsil c) väljas lüpsmiseks 2. piimakogumisviisi järgi a) kannulüps (ehk ämbrisselüps b) torusselüps 40. Lüpsiseadme üldehitus ja talitlus. Lüpsimasin koosneb neljast nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Nisakann koosneb hülsist, nisakummist ja lühikesest piima- ning vaakumvooikust. Kollektori sisse koguneb piimavoolikutega piim. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks(imemisakt, massaaziakt, puhkeakt). 41. Lüpsimasina ehitus ja talitlus. 42. Kannulüpsi masin ja torusselüpsiseade. 43. Lüpsiplatsid. Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. Paigalseisvad lüpsplatsid. Kalasaba tüüpi lüpsiplats. Kalasaba platsil on kombineeritud kaherealine lüpsmine koos lehmade grupiviisilise liikumisega. Lehmad paiknevad mõlemal pool lüpskäiku ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Kalasaba plats võimaldab
lülitamise nii et faaside vaheline faasidenihe oleks 120* seejuures ei tohi kunagi sisselülitatud olla kaks järjestiku transitori sest see oleks samaväärne lühisele. Transistoridega paraleelselt olevad dioodid on voolu juhtimiseks kommuteerimisel (vaata eelmises punktis antud kirjeldust). Vaadeldavast on ainult üks samm edasi sagedusmuundurini sel juhul tuleb muutetava sagetuse saamiseks vastavalt ümber kujundada juhtimisplokk. Vaadeldas lülituses nimetatakse ka kolmetaktiliseks lülituseks sest toodud plokkjuhtimisesega vahelduvpinge saamiseks on kolm erinevat transitoride lülitusolukorda. See juures on üheaegselt sisselülitatud (küllastatud) kaks transitori. Kasutatakse ka keerulisemat juhtimissüsteemi mida nimetatkse kuuetaktiliseks juhtimisskeemiks. Sel juhul on voolu impulsid astmelised ja üheagselt on lülitatud kolm transitori tulemusena saadakse väljunpinge suurem efektiivväärtus, mis on sagedus juhtimisajamite korral eeliseks.
See võimaldab nisakannud lüpsi lõppemisel nisade küljest ära võtta. Kollektori ülaosas on jagaja, mis on ühendatud vaakumvoolikutega. Jagaja kambris on vaheldumisi välisõhk või vaakum. Pulsaator võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel tekitada vaakum või lasta sinna välisõhku. Seda nimetatakse vahelduvvaakumiks. Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi
See võimaldab nisakannud lüpsi lõppemisel nisade küljest ära võtta. Kollektori ülaosas on jagaja, mis on ühendatud vaakumvoolikutega. Jagaja kambris on vaheldumisi välisõhk või vaakum. Pulsaator võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel tekitada vaakum või lasta sinna välisõhku. Seda nimetatakse vahelduvvaakumiks. Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab
vaheldumisi välisõhk või vaakum. 54 VEISEKASVATUS Pulsaator võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel tekitada vaakum või lasta sinna välisõhku. Seda nimetatakse vahelduvvaakumiks. Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadi talitlus Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. Need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum).
annaabi.ee 
