Nõukogude ajal kuulus torn kinoliidule. Pärast tolleaegset lagunemist ning torni konserveerimist, renoveeriti see alles 2006. aastal. 4.4 Kalevi martsipanimuuseum Martsipanist, mis on Eestis tuntud juba viimased viis sajandit, on aegade jooksul saanud apteegis müüdud ravimist dekoratiivne maiustus. Martsipanitoas saab tutvuda selle maiustuse kujunemislooga ning näha ja osta kõige põnevamaid martsipanikujukesi. 4.5 Neitsitorn Seda algselt kolmekorruselist Tallinna linnamüüri torni on esmakordselt mainitud 1373. aastal. Torni on sajandite vältel mitmeid kordi ringi ehitatud, kuid arhitektuurilise omanäolisuse annab talle endiselt trapetsikujuline põhiplaan. Torni nimi pärineb tolleaegselt tornipealikult Hinse Meghelt, mis hilisemates versioonides mugandus Mädchenthurmiks, eesti keelde tõlgituna Neitsitorniks. Hoone on aegade jooksul olnud kasutuses kaitsetorni, elamu ja kohvikuna, räägitakse, et seal kummitab endiselt
Varaseimaid teated Riisipere mõisast (saksa k algselt Riesenberg) pärinevad 1394. aastast. Kuni 19. sajandi alguseni asus mõisakeskus hilisemas Vana-Riisipere mõisas. 19. sajandi algul viis mõisa tollane omanik Peter Gustav von Stackelberg mõisakeskuse uude paika, mida hakati kutsuma Uue-Riisipereks (saksa k Neu-Riesenberg). 20. Suurte mullatööde tulemusena kujundati sinna esmalt paistiik, mille kaldale hakati ehitama esinduslikku peahoonet, osalt kahekorruselist, osalt koguni kolmekorruselist. (mõisa peahoone) (Peter Gustav von Stackelberg) 4 Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal, mis on kaunistatud sammaste ja ülirikkaliku stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal – selle kassettlae ükski rosetirida ei kordu, algselt oli see ruum mõisaomanike portreegalerii. 1919. aastal mõis võõrandati Karl Otto von Stackelbergilt ning neile jäeti kasutada Vana-Riisipere. 1921
restaureeritud Jaani kirik, mille ülirikkalik terrakotast ehitusplastika teeb sellest ühe omanäolisema kiriku terves Euroopas. Linnuste ehitust mõjutas tulirelvade kasutuselevõtt, seetõttu on säilinud linnused enamasti paksude kivist seintega, mille tornid on kohandatud suurtükkidele. Linnuste põhitüübiks sai Preisimaalt pärit korrapärane konvendihoone, mis on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritseb neli kolmekorruselist hoonetiiba. Täielikult on säilinud seda tüüpi Kuressaare linnus. Kontrolltöö küsimused. Romaani ja Gooti kunst. 1. kirjelda ajastut, kui levis romaani kunst. 2. kirjelda romaani kirikut. 3. millised olid romaani reljeefid ja skulptuurid? 4. mis on Bayeux` vaip? 5. millised erinevused olid romaani ja gooti miniatuurmaalides? 6. kirjelda ajastut, kui levis gooti kunst 7. milline oli gooti kirikute tähtsaim ehitustehniline uuendus? 8
Mineraalveeallikad, nagu ka Bulgaaria roosid, on riigi sümboliks. Baltsik pakub turistidele suplusmõnusid nii merevees kui ka mineraalvee- ja mudavannides. 1,5 km kaugusel kesklinnast asub kena botaanikaaed 600 ainulaadse taimesordiga tervest maailmast. Kõige meeldejäävam botaanikaaia vaatamisväärsus on kaktusekogu, mis näeb euroopalikul maastikul väga ebatavaline välja. Aias on rohkesti kiviteid, mida katsid varem vaibad. Botaanikaaia kolmekorruselist pool-euroopalikku, pool-idamaist hoonet ehib minarett. Kahe eri kultuuri arhitektuuristiili põimumises peegelduvad kuninganna religioossed tõekspidamised ta soovis lähedasi suhteid nii kristlaste kui ka moslemitega. Kaliakra neemega Baltsiki linnas seostub arvukalt legende ja eri nimetusi. Kaliakras on säilinud keskaegse kindluse varemed. Kindlus oli ehitatud järsule, koguni 70 m kõrgusele kaljule. Ühes kaljudest asuvad arheoloogiamuuseum ja restoran. Pildid Riigilipp.
Stenbocki maja Stenbocki maja, kus alates 2000. aastast asuvad Vabariigi Valitsus ja Riigikantselei, on Toompea põhjanõlval üks silmapaistavamaid ehitisi, mis mere poolt vaadates annab oma klassitsistliku ehitusmassiiviga olulise panuse vanalinna siluetile. Kirjeldamaks Stenbocki maja arhitektuuri, peab arvestama, et see ei ole ehitatud aadlipaleeks, vaid ametiasutuse tarvis ning seetõttu mõjub küllaltki lakoonilise ja lihtsana nii väljast kui ka seest. Kolmekorruselist kivist peahoonet iseloomustab tema massiivsuse ja tasakaalustatuse tõttu range klassitsism. Kuue dooria sambaga rõduga esindusliku hoone Toompea põhjaserval kavandas arhitekt Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks. Maja ehitusloo algus seostub asehalduskorra sisseseadmisega Balti provintsides 1783. aastal, kuid pärast asehalduskonna likvideerimist ja hooneehituse riikliku finantseerimise lõpetamist 1788. aastal jätkas krahv Jakob
sobivad paigad. Observatooriumi asukohaks sobib kõige paremini lage piisavalt suur küngas, kus nähtavus pole piiratud. Tõravere kasuks rääkis ka hea bussi-ja rongiühendus Tartuga. Järgnes projekteerimine ja 1958. aastal läks ehitamiseks. Esmalt valmis Valdur Tiidu juhitava aparaadiehituse sektori hoone. Hiljem tunti seda Teaduste Akadeemia Spetsiaalse Konstrueerimisbüroo Tartu osakonna konstruktorite majana. Praegu tegutseb hoones trükikoda. Samuti said peatselt valmis kaks kolmekorruselist elumaja. Nendesse seati sisse astronoomide ja geodeetide ajutised tööruumid ja osa astronoome kolis ka Tõraverre elama. 1961. aastast hakkasid Tõraveres toimuma astronoomia seminarid, millest ka tolleaegsed tudengid innukalt osa võtsid ja said seal oma kursuse ja diplomitööde tulemustega ka esineda. Valdav enamus töötajaid olid veel noored ja entusiastlikud. Peahoone valmimisega läks veidi rohkem aega. Katuse alla sai ta üsna kiiresti ja juba 1962
Erilist tähelepanu pöörati hästi kindlustatud väravaehitistele. Linnas oli üks-kaks laiemat peatänavat, need viisid keskse väljakuni, kuhu ehitati kirik ja raekoda. Peatänavate ümber hargnev tänavatevõrk oli ebaregulaarne. Elamud olid esialgu puust, siis aga enamuses vahvärk konstruktsiooniga või ka üleni kivist. Viimastest on säilinud 12.saj. lõppu kuuluv nn. "romaani maja" Gelnhausenis, mis kujutab endast tornikujulist kolmekorruselist hoonet. Kaitseotstarbelisi tornmaju oli ka Trieris ning Regensburgis. ROMAANI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Kui karolingide ajastul olid kogu Frangi riigis, sealhulgas ka praeguse Prantsusmaa aladel tugevnenud feodaalsuhted, mille tulemusena maad muutusid pärisvaldusteks, siis 10.sajandil valitses neil aladel feodaalne killustatus, mis majanduslikku arengut kuigivõrd ei soodustanud. Riik oli jagunenud mitmeks suuremaks või väiksemaks feodaalvalduseks, kuningal oli ainult nimeline võim
annaabi.ee 
