lisatähendusest. Tähenduse põhiliigid on leksikaalne tähendus ehk keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus, st sama sõna kõigi muutevormide ühine tähendus; aktuaalne tähendus ehk keelendi konkreetses kasutuses avalduv tähendus ja grammatiline tähendus ehk ühesuguste muutevormide (tunnused või tüveteisendid) ühine tähendus. Sõnadel sale ja sihvakas on positiivne, sõnadel kõhn ja kondine aga negatiivne konnotatsioon. Kollokatsioon on keeleline kontekst, milles sõna kasutada saab (nt kartuleid võtma, marju korjama, vilja koristama). Metafoor on sõna või väljendi kasutus uudses sarnasuse või analoogia alusel ülekantud tähenduses, varjatud võrdlus. (hiir `näriline' `arvuti lisaseade'). Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde, allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku. Sõna on üldistus sõnavormidest, st sama tüve alusel moodustatud sõnavormide
naine: [+ inimene + täisealine + naissoost] mees: [+ inimene + täisealine + meessoost] tüdruk: [+ inimene - täisealine + naissoost] poiss: [+ inimene - täisealine + imeessoost] pull: [+loom + veis + täisealine + isane] Assosiatiivne tähendus konnotatsioon tundmuslik lisatähendus, · kogemuste, väärtushinnangud ja suhtumiste alusel (sale, sihvakas, kõhn, kondine) o Positiivsed: sale, sihvakas o Negatiivsed: kõhn, kondine kollokatsioon - keeleline kontekst milles · sõna kasutada saab (võtma, korjama, koristama/ kartul, mari, peet) Sõna tähenduse muut(u)mine Laienemine sõna tähendus laieneb (maak) Kitsenemine sõna tähendusmahu vähenemine (nooruk tänap `poiss' infarkt üldkeeles) Tähenduse halvenemine sõna omandab halva tähenduse (sageli tabust tulenev) Paranemine a term acquires better meaning (helge varem `ülipalav') Metafoor - sõna või väljendi kasutus uudses sarnasuse või analoogia alusel
opsitsioon.sõnad moodustavad paari,nende tähendust ei ole võimalik mõista ilma paarilise tähendust teadmata. Komplementaarne vastandus-sõnad välistavad tähenduslikult teineteist, kuid eeldavad vastandi olemasolu. Skalaarne vastandus- e.antonüümia. seob omavahel kaht tähendust, mis vastanduvad mingi skaala alusel, kaldudes normist kas ühele või teisele poole. Süntagmaatilised suhted- mõnedel sõnadel on kalduvus esineda tavaliselt koos ja mõned sõnad ei esine kunagi koos. Kollokatsioon- sõnade harjumuslik koosesinemine. Sõnadel on teatav paariline, nn kinnistunud kontekst,millega see seostub ( hobune hirnub, oja vuliseb,meri mühab). Püsiühendid- sõnaühendid e.tarindid,mis on suhteliselt püsivalt fikseeritud, kuigi mõningane varieerumine on võimalik, aga see muudab ühendi tähendust. Idioomid- kivistunud sõnaühendid,tavaliselt tekkinud metafoori või metonüümia kaudu. Osi ei saa laiendada ega asendada sünonüümidega
mõju kognitiivne semantika- selle eesmärgiks on uurida, kuidas keelerääkija näeb oma maailma ja mil määral esineb maailmapiltide vahel keelest ja keelerühmast lähtuvaid erinevusi. kognitiivne tähendusteooria- psühholoogial põhinev tähendusteooria. Selle järgi ei ole olemas keelevälise maailma realiteetidest sõltuvat üldkehtivat liigendusviisi, vaid iga keelkond kaardistab maailma omal viisil koha- e. lokaallause- kohustuslikku kohaosutust sisaldav lause. NP (+Cop) + Loc kollokatsioon- ühend kommunikatiivne kompetents- võime kasutada keelt eri olukordades sobival moel kommunikatsioon e. suhtlus, saatja saadab sõnumi teate vastuvõtjale kommutatsioon- teoreetiline asendusoperatsioon komparatiivne e. võrdlev-ajalooline keeleteadus uurib keeltevahelisi sugulussuhteid ja võrdleb omavahel sugulaskeeli. Selle isaks peetakse üldiselt sakslast Franz Boppi. komplementaarsus e. täiendavussuhe- vastandussuhe, kus alternatiivid teineteist välistavad (poiss tüdruk).
Isik 50. Predikaatanalüüs. Predikaatanalüüs - lähtekohaks lekseemide sõnasemantiline kirjeldus ja eesmärgiks on selgitada, kuidas moodustub lause tähendus. Omadusi ja suhteid väljendavad elemendid on predikaadid. Predikaatanalüüs kirjeldab lause denotatsiooni poolt. Grammatilised sünonüümid e sümbolid, mille tähendused on sama denotnatsiooniga grammatilised vormid. Suur osa on metafooridel, tihti ka leksikaliseeruvad ning argisuhtluses toodetakse uusi metafoore koguaeg. Kollokatsioon Kollokatsioon - sõna tähendusest sõltuvad tendentse esineda koos teatud sõnadega. (hobused hirnuvad, lehmad ammuvad) Kollokatsioonide väljaselgitamine eeldab üldiselt suurte tekstikorpuste kasutamist. 51. Semantilised võrgustikud. Mõistesüsteemi abil kujuneb pilt sõnavarast kui suurest võrgustikust. Võrgustikus on mitu sisse- ja väljapääsu. (võivad olla temaatilised võrgustikud) Võrgustiku tippudes e sõlmedes on eelkõige oluline info
The basic types of clause are declarative, interrogative, imperative and exclamative. collective noun kollektiivsõna A type of noun referring to a group of people, animals family, gang, committee, crowd, or things. cattle, fleet collocation kollokatsioon Refers to how lexical words co-occur regularly and in a perform a play (typical restricted way. collocation), perform a meeting (untypical collocation) 7 Grammatical Terminology
annaabi.ee 
