koaguleerub ja sool läheb üle geeliks. Koagulatsioon võib olla pöörduv ja võib olla
pöördumatu. Geel seobki struktuuriagregaadid osakesteks. SKEEM, ehk saab nii paremini
aru:D : Soolid
ja teise raske metallide positiivselt laetud kolloidid. Vaba pinna energia ja adsorbtsiooninähtused- kuna mullas on hulgaliselt kolloide, siis omabmuld tohutu suure sisepinna. Aine pinna suurenemisega kasvab tema pinna vaba energia. NEELDUMISNÄHTUSED Mulla NEELAMISVÕIME- mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis sattuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla ja lahuse vahel toimub katioonide vahetus. Kolloididega seonduvad mulla ühed tähtsamad omadused keemisvõime. (mulla võime kinnipidada vedelaid, tahkeid, gaasilisi aineid) Liike: 1) mehaaniline neelamisvõime- (muld käitub sõelana) mulla omadust pidada kinni oma poorides tahke aine osakesi, mille läbimõõt on suurem pooride läbimõõdust. 2) füüsikaline neeldumisvõime- mulla peenimate os vaba pinnaenergia tagajärjeks, on seotud pindpinevuse nähtusega. Neelavad gaase ja lahusest mõne aine terveid molekule. 3) Keemiline n.v
keemiline neelamisvõime - vees lahustunud reakt. tulemusena tekib uus lahustumatu ühend ja sadestub mulla booridesse ja seotakse seal bioloogiline neelamisvõime bioloogiline aineringe füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise - mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela paasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon - seotakse mulla kolloididega neeldunud alused pidurdavad reaktsiooni hapestumist neeldunud vesinik kahjulik, põhjustab t neeldunud alumiinium kahjulik, põhjustab mulla happesust neelamismahutavus - on suurim ioonide hulk, mida mullakolloidid on võimelised kinni pidama küllastusaste - arv, mis näitab, mitu protsenti mulla neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused puhverdusvõime - mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele
Y = 15 + 0,20N 0,001N2 NBNB! Mulla füüsikalis-keemilised omadused Need omadused sõltuvad mulla peenemate osakeste kolloidide olemasolust. Mullakolloidid on osakesed läbimõõduga 1-100 millimikronit. Vees annavad nad kolloidlahuse. Suuremad annavad suspensiooni ja väiksemad molekulaarlahuse. Kolloidid võivad olla mineraalsed, orgaanilised, orgaanilis-mineraalsed komplekskolloidid. Sageli on mullas nii et mingi räni-mikrokristall on kaetud erinevate kolloidide kihtidega. Kuna kolloididega seonduvad ühed tähtsamad omadused neelamisnähtused, neelamisvõime siis seda kolloidkompleksi nimetatakse ka neelavaks kompleksiks. Kolloidide ehituses on see tuum ja selle tuuma pindmised molekulid võivad dissotseeruda ja käituda happe või alusena. Vahetult tuuma pinnal on laengut määravate ioonide kihid, selle järgneb vastasioonide kiht, millest suurem osa on tihedalt seotud eelmise kihiga. Neid kahte kihti koku nimetatakse kaksikkihiks
Kuigi K varu ha-l 24-84t, on vaid 1% see, mida taim saab omastada. ~99% on mitmete raskete liitsilikaatidena. KAALIUMVÄETISED Mullalahuses Asendatavalt Mulla savimineraalide olev K neeldunud K polt omandamatult Omastatav K Fikseeritud K Veega välja uhtumine (arvestatav l ja sl muldades). Raskema lõimisega muldades suurem kolloididega neeldunud K osakaal. Raskema lõimisega muldadele saab anda K varuväetisena, kuna fikseeritud. Kerge lõimisega mullad (plii/saviliiv füüsikalist savi alla 5) ei tohi anda varuväetisena kuna esineb arvestatav leostumine. Kaaliumi on mullas palju, liikuva K varu suur. Teraviljade puhul saame 20-40% ulatuses kasutust planeerida, kartuli puhul 40-60%. KALTSIUM (Ca) Sekundaarne mineraal, on mitmesuguste mineraalide koostises. Reageerides
+ + + + + ++ * atsitoitsed e. happelised kolloidid, kui vesinikioonid kinnituvad................. * aluselised barsoidsed kolloidid * amfoteersed kolloidid (käituvad kord aluselisena, kord happelisena) Eestimaal on valdavalt happelised mullad. Ühesuguse laenguga kolloidid tõukuvad üksteist. Sool+ <=> (guaguleerimine) geel guagulatsioon (võib olla pöörduv) Kolloididega seonduvad mulla ühed tähtsamad omadused keemisvõime. (mulla võime kinnipidada vedelaid, tahkeid, gaasilisi aineid) Neeldumise liike: 1)mehaaniline neelamisvõime (muld käitub sõelana) 2)füüsikaline neeldumisvõime 3)keemiline neeldumisvõime vees lahustunud reakt. tulemusena tekib uus lahustumatu ühend ja sadestub mulla booridesse ja seotakse seal 4)bioloogiline neeldumisvõime
8. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine (fokulatsioon, tsementatsioon), struktuurse mulla kujunemiseks vajalikud tingimused (kolloidid, katioonid, orgaaniline aine jne) Struktuursus näitab, kuidas on muld üles ehitatud. Üksikteraline – osakesed on üksteisest eraldatud, osakesed ei ole omavahel liitunud – liivmullad Sõmeraline – osakesed on kokku kleepunud sõmerateks Struktuursus on mulla omadus laguneda sõmerateks ehk agregaatideks, mis koosnevad kolloididega kokkuliitunud mulla mehaanilistest elementidest. Vastupidava struktuuri tekkeks on vaja rohkelt saviosakesi, kolloide, kahe- ja kolmevalentseid katioone, org ainet, mis liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks. Fokulatsioon ehk koagulatsioon- kolloidsüsteemi osakeste liitmine suuremateks osakesteks. Moodustavad erilise struktuuri koageeli. Tsementatsioon- tsemendi abil liitmine või tugevdamine, kivistumine 9
Seega jaguneb asendusneeldumine katioonide asenduseks ja anioonide asenduseks. Skemaatiliselt on katioonide vahetumise protsess kujutatud joonisel 4. Joonis 4 Katioonivahetus kolloidide ja mullalahuse vahel 27 Asenduvad toitained Asenduvateks ehk asenduvalt neelduvateks toitaineteks nimetatakse toitaineid, mis on elektriliselt seotud üliväikeste mullaosakeste ehk kolloididega. Suurem osa taimetoitainetest neeldubki asenduvalt. Seni, kuni nende toitainete ioonid on seotud mullaosakestega, ei ole nad taimedele kättesaadavad. Et taimed saaksid neid toitaineid kasutada, peavad nende elektriliselt laetud ioonid vabanema mullaosakeste pinnalt ning sattuma mullalahusesse. Selleks peavad mullalahuses olevad ioonid ning mullaosakeste pinnal olevad seotud ioonid vahetama oma kohti. Nii, nagu eelpool kirjeldatud, toimub see vahetus- või asendusreaktsioonide käigus.
annaabi.ee 
