5) Õigusteadlaste arvamused; 6) Arbitraazi praktika 2. Kollisiooninorm nt REÕS §10 on viiteline norm. Kollisioon on olukord, kus teatud õigusnormid on omavahel vastuolus. Kollisiooninorme kohaldatakse õigussuhetele, kus õigussuhte objekt, subjekt või õigusakt omab puutumust välisriigi õigusega. Iga kollisiooninorm on vastuseks küsimusele, millist normi tuleb rakendada, kui õigussuhe omab välismaist elementi. Kollisiooninorm ei järgi klassikalist H-D-S struktuuri. Kollisiooninormi struktuur jaguneb kaheks: 1) ulatuseks-õigussuhetele või selle aspektile, millele normi kohaldatakse; 2) pidemeks-viiteks kohaldatavle õigusele. Kollisiooninormi pide viitab kohaldatavle õigusele, pidet jagame kahkes: üks(REÕS §10) või mitu pidet(REÕS §50 lg1) 3. Lex Causae ehk lõplikult kohaldatav õigus. Tähendab selle riigi õigust, millest tulenavat konkreetset siseriikliku normi, pretsetenti, või tava õigussuhetele lõplikult kohaldatakse. Võib olla
õigus. Principles, Definitions and Model Rules of European Private Law Draft Common Frame of Reference (DCFR) Üldine pehme õigus, millele võib teinekord toetuda. II LOENG: RENVOI JA DOMITSIIL Kohaldatava õiguse tuvastamine Kohaldatava õiguse tuvastamise staadiumiteks on: kohtualluvus (jurisdiktsioon); lex causae määratlemine; kvalifitseerimine nõude alus, õigussuhe; kohaldatava õiguse tuvastamine läbi kollisiooninormi; lõplikult kohaldatava õiguse sisu väljaselgitamine lähtudes välisriigi määratlusest, kasutades vajadusel renvoi (tagasisaade või edasiviitamine) instituuti. Kvalifitseerimine Kuigi Eesti REÕ-s lähtutakse õigussuhete ja pidemete (HL- pidemõistete) kvalifitseerimisel lex fori`st, st Eesti õigusest, ei pruugi kvalifitseerimine teistes riikides alati toimuda lex fori kohaselt. Anglo-Ameerika õigusteoreetikud on välja pakkunud kvalifitseerimise nt lex causae alusel
Õiguse allikateks on õigusaktid, õiguslikud tavad ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted. Kohtupraktika ja kohtulahend ei loo õigust, kuid kõrgemate kohtute poolt korduvalt väljendatud arusaamad muutuvad õiguskorra osaks. Siseriikliku seadusandja ainupädevuses on õigusnormide jõustumise ja rakendamise korra kehtestamine, kaasa arvatud abielust tulenevate tsiviilõigussuhete reguleerimine, avalike registrite ja vahenditega ning lepingujärgsete kohustuste aluste ja kollisiooninormi kehtestamisega seotud küsimused. Muudes asjades on mitmel autonoomsel piirkonnal teatud valdkondades oma tsiviilõigussüsteem koos reeglitega, mis määravad kindlaks, millistes asjades tuleb rakendada asjassepuutuvat tsiviilseadust ja 7 millistes üleriigilist tsiviilseadustikku. Vastuolud riigi ja autonoomsete piirkondade pädevuse küsimustes lahendab konstitutsioonikohus. Tsiviilseadustiku sätted, mis määravad kindlaks seaduste
- välismaise isikuna - välismaal asuva asjana • Pelgalt välisriigi õiguse valimine lepingule kohaldatavaks õiguseks ei kujuta välismaist elementi • REÕ mõiste võib olla erinevates riikides erineva mahuga, samuti kujutada endast nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt renvoi „ tagasisaade ja edasiviide“ puhul) RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE ARENG • Etapid rahvusvahelise eraõiguse arengus: - personaalõigus, seotud kuuluvusega hõimu - territoriaalõigus, seotud territooriumil viibimisega • REÕ arengu eeldused:
Kollisiooninorm on mittetäielik õigusnorm, mis näitab, millise maa õigust tuleb kohaldada juhul, kui õigussuhtes esineb välismaine element (õigussuhte pool(ed) on välismaine isik, õigussuhtega seotud asi asub väljaspool riigi territooriumi, õigussuhe tekib, muutub või lõpeb väljaspool riigi territooriumi).43 41 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 106. 42 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 109. 43 Eesti Entsüklopeedia. Kollisiooninormi mõiste. Arvutivõrgus: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kollisiooninorm. 19 Näide KarS'ist: § 246. Rünne rahvusvaheliselt kaitstud isiku elule ja tervisele (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui on aset leidnud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu poolt ÜRO põhikirja VII peatüki alusel sanktsioneeritud
nimetatud poole alaline elukoht, või, selle paiga kohtutes, kus on tarbija enese alaline elukoht. *Töölepingute puhul- Tööandja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi lr kohtusse, kus on tema alaline elukoht või teises liikmesriigis. Tööandja võib algatada kohtumenetluse ainult töötaja alalise elukoha liikmesriigi kohtus. 1) Rahvusvahelise eraõiguse ulatus REÕ ulatust tuleb eristada REÕ normide ulatusest ja kollisiooninormi ulatusest. Eesti REÕ ulatus: tsiviilõiguslike normide kogum, mis hõlmab kollisiooninorme, tsiviilmenettluslikke kohtualluvuse (jurisdiktsiooni), kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise norme. (Kollisiooninormid määratlevad, missugust õiguskorda rakendatakse õigussuhtele, kus esineb välismaine element). *REÕ ulatuse käsitlused saab jagada kolmeks: 1)REÕ kui ainult kollisiooninormid (Saksamaa); 2)REÕ kui
annaabi.ee 
