Goniomeetrid võivad olla erineva konstruktsiooniga, kuid põhisõlmed ja tööpõhimõte on sama. Joonisel 19.2 on esitatud goniomeetri optiline skeem ja joonisel 19.3 praktikumis kasutatava goniomeetri ΓC-5 vaated. 3 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT Joonis 19.2 Selgitame goniomeetri põhisõlmede ehitust ja otstarvet jooniste 19.2 ja 19.3 abi1. Kollimaatori ehk pilutoru K ülesandeks on paralleelsete kiirte tekitamine. Selleks on kollimaatori toru ühes otsas koondav lääts L1 ja teises reguleeritava laiusega vertikaalne pilu P, mille kaugust läätsest saab muuta. Kollimaatorist väljunud kiired on paralleelsed siis, kui pilu asetseb läätse fokaaltasandis. Uuritav objekt paigutatakse horisontaalsele aluslauale C kollimaatorist väljunud kiirte teele.
1.Spektreid uuritakse, sest see annab meile infot aatomite ja ka aine ehituse kohta. 2.Spektreid uuritakse ja saadakse spektraalaparaatidega. 3.Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre. Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest. Uuritav valgus suunatakse kollimaatorisse. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koondav lääts. Kollimootor on vajalik valgusvihu saamiseks; ehitus: sisenemispilu, kollimaatori lääts,prisma, koondav lääts, fotoplaat. 4.Spektromeeter aparaat, millega registreeritakse spekter, spektroskoop aparaat, millega vaadatakse spektrit 5.Valgusenergia mõõtmiseks oleks ideaalne variant absoluutselt must keha, kuid paraku seda reaalsuses ei esine. Rohkem kasutatakse teistsuguseid vastuvõtjaid nagu fotoelement, fotoelektronkordisti, fototakisti, fotodiood jt. 6.Pidevspekter koosneb kõikidest lainepikkustest, mida annavad kõrge temperatuurini
Punane/kollane värv kaldub difreaktsioonivõre läbmisel rohkem kõrvale. 12. Kas kõrvalekalle on suurem teiss või neljandas spektrijärgus? Neljanda spektrijärgus on suurem kõrvalekalle 13. Teie difraktsioonivõrel on 300 joont millimeetri kohta. Millisest järgust alates hakkavad spektrid kattuma? Seda saab arvutada 14. Milleks oli vaja kollimaatorit? K pilutoru paralleelse kiirtekimbu saamiseks ehk kollimaatori 15. Milleks oli vaja pilu? Kas tulemus sõltub pilu laiusest? pilutoru paralleelse kiirtekimbu saamisek Kui pilu laius on suurem, satub sellesse "mitu sekundaarallikat" ning juba piludel ja tekib interferents - see muudab meie valemid mittekehtivaks. Teiseks oluliseks puuduseks on nõrk valgustatus ekraanil , kuna pilu on väga kitsas ning katsesse pääseb seetõttu vähe valgust. Youngi katse õnnestub ainult pilude kindla asendi ning laiuste korral.
Spektri järgu määramist raskendab veel asjaolu, et kõrgemat järku spektrid hakkavad kattuma. Sel juhul muutub joone värvus, mis vastab antud lainepikkusele. TÖÖ KÄIK 1. Tutvugee goniomeetri TC-5 ehitusega, seadke ta töökorda. Määrake optilise mõõtesüsteemi täpsus. 2. Kinnitage difraktsioonivõre goniomeetri aluslauale nii, et võre jooned (pilud ja tõkked) oleksid paralleelsed kollimaatori piluga ning võre tasapind oleksid risti kollimaatorist tulevate kiirtega. Difraktsioonivõre täpsus ristasendi leidmiseks tuleb vähesel määral pöörata goniomeetri aluslauda. 3. Paluge juhendajal kontrollida seni tehtut ja täpsustada tööülesannet. 4. Pöörake pikksilma niitrist suurima teie poolt mõõdetava, nullmaksimumist parempoolse m-ndat järku maksimumi kohale ja lugege optilise mõõtesüsteemi abil pikksilma nurkasend mp skaalal
Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks). 42. Mis on prisma? Prisma on kolmnurkse läbilõikega läbipaistev keha, millest läbiminekul valguslaine laguneb spektrivärvusteks. Kasutatakse dispersiooni tekitamiseks. 43. Mis on spektraalanalüüs? Spektraalanalüüs on meetod aine ehituse, koostise kindlaksmääramiseks joonspektrite abil 44. Mida on kujutatud joonisel? 1 sisenemispilu, 2 kollimaatori lääts, 3 prisma, 4 koondav lääts, 5 fotoplaat Joonisel on kujutatud spektroskoopi. 45. Millega tegeleb kvantoptika? Kvantoptika kirjeldab valgust imepisikeste osakeste voona. 46. Mis on footon? Footon on kindlat energiat omav valgusosake. Nimetatakse ka valguskvandiks. 47. Mida näitab antud valem? E = hf ©anmet.ptg 2007 6
Kasutatakse dispersiooni tekitamiseks. 43. Mis on spektraalanalüüs? ©anmet.ptg 2007 6 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Spektraalanalüüs on meetod aine ehituse, koostise kindlaksmääramiseks joonspektrite abil 44. Mida on kujutatud joonisel? 1 sisenemispilu, 2 kollimaatori lääts, 3 prisma, 4 koondav lääts, 5 fotoplaat Joonisel on kujutatud spektroskoopi. 45. Millega tegeleb kvantoptika? Kvantoptika kirjeldab valgust imepisikeste osakeste voona. 46. Mis on footon? Footon on kindlat energiat omav valgusosake. Nimetatakse ka valguskvandiks. 47. Mida näitab antud valem? E = hf Footoni energia ja sageduse vaheline seos määratud seosega: f footoni sagedus (Hz)
Kasutatakse dispersiooni tekitamiseks. 43. Mis on spektraalanalüüs? ©anmet.ptg 2007 6 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Spektraalanalüüs on meetod aine ehituse, koostise kindlaksmääramiseks joonspektrite abil 44. Mida on kujutatud joonisel? 1 sisenemispilu, 2 kollimaatori lääts, 3 prisma, 4 koondav lääts, 5 fotoplaat Joonisel on kujutatud spektroskoopi. 45. Millega tegeleb kvantoptika? Kvantoptika kirjeldab valgust imepisikeste osakeste voona. 46. Mis on footon? Footon on kindlat energiat omav valgusosake. Nimetatakse ka valguskvandiks. 47. Mida näitab antud valem? E = hf Footoni energia ja sageduse vaheline seos määratud seosega: f footoni sagedus (Hz)
1675. aastal andis ta selgituse värvuste jagunemisele vikerkaares. Newtoni rõngasteks nimetatakse siiani vikerkaarevärvilisi rõngaid, mis tekivad tasakumera läätse ja tasase klaasplaadi kokkupuutepinna lähedases ruumipiirkonnas. Newtoni valgusteooria mõjutas füüsika arengut terve sajandi jooksul. 5 Spektroskoop. 1 sisenemispilu; 2 kollimaatori lääts; 3 prisma; 4 koondav lääts; 5 fotoplaat 4. Gravitatsiooniseadus 1665. aastal, 23-aastasena, kui Newton oli kätte saanud just oma bakalauruse kraadi, suleti Cambridge'i ülikool ettevaatusabinõuna Inglismaad hõivanud suure katku vastu. Newton naases ema juurde, kus ta töötas kaks aastat, mis tema enda sõnul olid kõige loomingulisemad aastad tema elus. Sel ajal sündisid gravitatsiooniseaduse alged ning
Tekib sest valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 77. Milliste optiliste nähtustega vihmapiisas on tegemist vikerkaare tekkimisel? Tegemist on dispersiooniga, et erineva lainepikkusega valguslained väljuvad vihmapiisast erisuundades. 78. Mis on spektraalaparaat? Aparaat, millega saab kindlaks teha valguse spektri. 79. Milline on spektraalaparaadi ehitus? Joonis 1.Spektraalriista ehitus 2.Kollimaatori lääts 3.Prisma 4.Koondav lääts 5.Mattklaas 80. Mis on spekter? Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. 81. Millised optilised seadmed võimaldavad saada spektrit? Prisma ja difraktsioonivõre. 82. Mis on kiirgusspekter ja millised on tema liigid? Spekter, mis iseloomustab aine kiirgust ja jaguneb kaheks: joon- ja pidevspekter. 83. Mis on neeldumisspekter? Neeldumisspekter on spekter, mis näitab millise
esialgse levimise suunast. 87 Dispersiooniga seletub ka vikerkaar, kusjuures prisma asemel on siis vihmatilk. Prismat kasutatakse näiteks spektraalriistades. Prisma asemel võib kasutada ka difraktsioonivõret ja seda viimasel ajal peamiselt tehaksegi, sest võred on palju odavamad kui prismad. Spektraalriista ehitust seletab järgnev joonis. 1 sisenemispilu, 2 kollimaatori lääts, 3 prisma, 4 koondav lääts, 5 fotoplaat. Spektroskoobis vaadatakse spektrit pikksilmaga, spektromeetris registreeritakse elektriliselt) , spektrograafis fotografeeritakse, monokromaatoris lastakse valgus riistast väljuda läbi pilu. Spektraalriistu kasutatakse spektraalanalüüsi korral: so. ainete keemilise koostise kindlakstegemiseks. Selleks kasutatakse aatomist või molekulist kiirgunud või neeldunud valgust
annaabi.ee 
