majandusteooriast. • soosib avatust nagu see töötati välja 1970ndatel kui ideed vabadusest ja avatusest olid eelistatud, aga võib olla aegu, millal avatus ei ole parim valik suhtes. • asetab suhted sirgjoonelisele skaalale, kuid mõned suhted võivad samme vahele jätta või minna tagasi intiimsuse seisukohalt. Samuti on see teooria tugevasti juurdunud individuaalsesse mõtteviisi, mis võib piirata selle rakendamist ja kollektivistliku kultuuri kirjeldamist. (Miller 2005) KASUTATUD KIRJANDUS Miller, Katherine (2005). Communication Theories. New York: McGraw Hill. Dillon, Michele (2010). Introduction to Sociological Theory: Theorists, Concepts, and their Applicability in the Twenty-First Century. Malden, Mass: Wiley-Blackwell. Turner, Jonathan H. (2001) Handbook of Sociological Theory. New York: Plenum Press. Appelrouth, S & Edles, L. Desfor (2007). Sociological Theory in the Contemporary Era. Pine Forge Press.
x Võrgud. Sotsiaalne võrk on inimsuhete kogum, mille raames vahetatakse tundeid ning aidatakse üksteist. Sotsiaalsed võrgud erinevad kultuuriti. nende tähtsus seisneb võrgust saadava info hulgas ning võrgu liikmetele osutatavas abis. Mõlemad on äris olulise tähtsusega, nt on mõnes kultuuris mitteformaalsete suhete vahendusel toimuv äri isegi olulisem. x Mina. Eristatakse individuaalset mina ja kollektivistliku mina. Kollektivistlikust minast lähtuvad suhtlemismeetodid, konformism (kalduvus käituda nagu kõik teised), koostöö ja traditsioon, staatus ning hierarhia hindamine. x Kultuuriidentiteet. Inimese sotsiaalne identiteet, mis lähtub tema kultuurikuuluvusest. Kultuuriidentiteedist saadakse teadlikuks siis, kui satutakse teise kultuurikeskkonda või suheldakse omas kultuuris olles teiste kultuuride esindajatega.
saamatuks jne. Ameerika psühholoog David McCelland (1917-1998) uuris eri kultuuride lastekasvatustavasid ja nende seost maa majandusnäitajatega. Ilmus seaduspära, et seal, kus kasvatuses rõhutatakse iseseisvust ja isiklikku vastutust, kujuneb inimestel suurem saavutusvajadus, see viib edaspidi aga suuremale ettevõtlikkusele, mis aitab kaasa majanduse arengule. Tulemusi saadi ka ajaloolises võrdluses. Kultuurierinevuste uurija Harry Triandis on uurinud individualistliku ja kollektivistliku kultuuriga maid. Esimestes (nt Eesti, USA) rõhutatakse inimese individuaalset arengut ja eesmärkide poole püüdmist, kollektivistlikud kultuurid(70% maakera rahvastikust) seavad esiplaanile grupi (perekond, rahvas, suguvõsa) vajadused. Saavutusvajaduses võib olla kultuurilisi erinevusi.
Ei ole soositud konfor mis m e gois m Tunnuslause Ole ustav iseendale Mitte ke e gi m eist pole üksik saar Kultuurid Individualistlikud lääne kultuurid Kollektivistlikud aasia ja arengu maade kultuurid · Vastastikku sõltuv Mina käsitus sisaldab rohke m gruppi kuuluvust tähistavaid määratlusi. · Enesehinnang on tugeva mini seotud teiste arvamuse ga minust ja minu grupist ( Crocker et al, 1994) · Kollektivistliku vs individualistliku kultuuri positiivne kangelane. · Käitumine Kobo maavärin 1995 marodöörluse puudu mine · Kollektivistlik kultuur seal, kus ühised problee mid (looduskatastroofid jne) Atributsioon ·Inimese iseloo mujoonte, kavatsuste, tegutse mis m otiivide järelda mine te ma käitumisest, käitumise põhjendus ·Teiste ini meste käitumise seletamine käitumise põhjuste o mistamise kaudu lähtudes dispositsioonist v õi situatsioonist
Kasvatuse erisuste tõttu on saavutusvajadus suurem sageli just esmasündinud ja ainukestel lastel. Ameerika psühholoog David McClelland uuris eri kultuuride lastekasvatustavasid ja nande seost vastava maa majandusnäitajatega. Kinnitust leidid üldine seaduspära, et seal, kus kasvatuses rõhutatakse iseseisvust ja isiklikku vastutust, kujuneb inimestel suurem saavutusvajadus. Tuntud kultuurierinevuste uurija Harry Triandis on uurinud individualistliku ja kollektivistliku kultuuriga maid. Esimestes rõhutatakse inimese individuaalset arengut ja omaenda eesmärkide poole püüdlemist, kollektivistlikud kultuurid aga seavad esiplaanile grupi vajadused. Seega võib inimeste saavutusvajaduses olla ka kultuurilisi erinevusi. 4.EMOTSIOONID 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja
Individualistlikus kultuuris on inimene ise vastutav oma suhete eest ja oma õnne eest, kollektivistlikus kultuuris inimene püüab kohanduda normidega ja tema isiklik õnn on suhteliselt tagaplaanil. Nt. Small talk e. viisakusvestlus näide Soome-Eesti. Soomlased ja eestlased on erinevad. Eestlased ei oska tühjast-tähjast rääkida. Räägivad poliitikast, tervisest jne. Soomlastel small talk rohkem levinud. Isegi laulu ja tantsumaneerid erinevad kollektivistliku ja individualistliku kultuuri puhul. Kollektivistlik kultuur rõhutab grupi tähtsust, tantsud sünkroonsed. Lahus tantsimine on alguse saanud individualistlikest kultuuridest. Organisatsioon: kollektivistlikes maades eeldavad töötajad, et organisatsioon hoolitseb nende eest. Organisatsioon on justkui perekonna rollis nt. Töökoht peaks looma vaba aja veetmise võimalusi jne. Kollektivistlikes maades kasutatakse organisatsioonis rohkem
annaabi.ee 
