- korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; - annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; - korraldab suhtlemist teiste riikidega; - kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; Vabariigi Valitsuse koosseis • Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (PS § 88) • PS käsitleb Vabariigi Valitsust kui kollegiaalorganit • Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust (PS § 93) - esindusfunktsioon - juhtimisfunktsioon • Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister (PS § 93 lg 2) • Põhiseaduses on ettenähtud kahte tüüpi ministreid: - ministrid, kes juhivad ministeeriume (PS § 94 lg 2) - ministrid, kes ei juhi ministeeriumi (PS § 94 lg 4)
Funktsionaalne organ kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa on kollegiaalorgani osa III Asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Asutus organ Organi juurde kuulub asutus. Organ on primaarne (asutus on abistav vahend, asutusel ei ole eesmärke) 1. Õigusvõimeline asutus 2. õigusvõimetu asutus nn lihtasutus on ilma õigsvõimeta asutus Ametiasutuse(tähendab organit) on tänaseks välja vahetanud haldusorgan
Funktsionaalne organ kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa on kollegiaalorgani osa III Asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Asutus organ Organi juurde kuulub asutus. Organ on primaarne (asutus on abistav vahend, asutusel ei ole eesmärke) 1. Õigusvõimeline asutus 2. õigusvõimetu asutus nn lihtasutus on ilma õigsvõimeta asutus Ametiasutuse(tähendab organit) on tänaseks välja vahetanud haldusorgan
Funktsionaalne organ kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa on kollegiaalorgani osa III Asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Asutus organ Organi juurde kuulub asutus. Organ on primaarne (asutus on abistav vahend, asutusel ei ole eesmärke) 1. Õigusvõimeline asutus 2. õigusvõimetu asutus nn lihtasutus on ilma õigsvõimeta asutus Ametiasutuse(tähendab organit) on tänaseks välja vahetanud haldusorgan
siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ – avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ – avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan – seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa – on kollegiaalorgani osa III Asutus – isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Asutus organ Organi juurde kuulub asutus. Organ on primaarne (asutus on abistav vahend, asutusel ei ole eesmärke) 1. Õigusvõimeline asutus 2
- korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; - annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; - korraldab suhtlemist teiste riikidega; - kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas Vabariigi Valitsuse koosseis · Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (PS § 88) · PS käsitleb Vabariigi Valitsust kui kollegiaalorganit · Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust (PS § 93) - esindusfunktsioon - juhtimisfunktsioon · Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister (PS § 93 lg 2) · Põhiseaduses on ettenähtud kahte tüüpi ministreid: - ministrid, kes juhivad ministeeriume (PS § 94 lg 2) -ministrid, kes ei juhi ministeeriumi (PS § 94 lg 4)
enam võimalik seda küsimust kellelegi, ka mitte volikogu komisjonile või esimehele täiendavalt delegeerida, kui seadus (määrus) ei sätesta teisiti. - Kui seadus või määrus (sh ka volikogu määrus, millega määratleti mingi otsuse tegemiseks valla või linna sisepädevust) annab küsimuse linna- või vallavalitsuse pädevusse, tuleb tõlgendamise teel selgitada, kas mõeldud on valitsust kui kollegiaalorganit või kui ametiasutust. Halduse üksikaktide puhul tuleb eeldada, et pädev on valitsus kui ametiasutus. Vastupidisele tõlgendusele võib mh viia see, et seadus nõuab otsesõnu haldusakti andmist korralduse vormis. Korraldusi annab aga valitsus - kollegiaalorgan, mitte ametiasutus. Kui haldusorganiks on valitsus kui kollegiaalorgan, ei ole otsustamist enam võimalik kellelegi delegeerida, ka mitte ühele või osale valitsuse liikmetest ega valla- või linnavalitsuse ametnikele
annaabi.ee 
