Eesti puhul ringkonnakohtute juures on siinkohal üks suur erinevus. Selleks on see asjaolu, et apellatsioonikohtud võivad Rootsis mõningatel erijuhtudel tegutseda ka esimese astme kohtutena. Eestis pole ringkonnakohtud kunagi esimese astme kohtuteks ja asja peab alati kõigepealt läbi vaatama maakohus. Peale seda saab asja alles edasi kaevata ringkonnakohtusse. Erinevalt Eesti Riigikohtust, ei jagune Rootsi Ülemkohus erinevateks kolleegiumiteks. Ülemkohtu puhul tegelevad kõik kohtunikud nii tsiviilasjade kui ka kriminaalasjade läbivaatamisega ja kohus ise otsustab, millised asjad kuuluvad läbivaatamisele. Eestis on Riigikohtus üheks kolleegiumiks ka Põhiseaduslikkuse järelvalve kollegium, kuhu kuulub üheksa riigikohtunikku ja mis tegelebki põhiseaduslikkuse järelvalvega. Põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees ning ülejäänud liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu
Suhtumine jumalatesse ja ennete tõlgendamine. Riik ja religioon · suhtusid jumalatesse aupaklikult, tehes neile annetusi kuna riigi edu sõltus just jumalatest · kujutasid jumalaid panteoni sarnaselt · ennete tõlgendamisega tegelesid preestrid ehk augurid. Endeid tõlgendati ainult väga tähtsate sündmuste puhul. Endeid loeti välja nt ohvritalituse sujumist või loodusnähtusi · tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all · preestrid jagunesid kolleegiumiteks- tähtsaim 16-liikmeline pontifekside kolleegium, seda juhtis ülempreester · pontifeksid jälgisid riiklike tähtpäevi ning korraldasid pidustusi
algkooli, 1936-1939 õpetati kirjaoskust kampaania korras. 1980 oli kirjaoskamatuid täiskasvanute hulgas u 10%. Praegune koolikorraldus näeb ette, et 4-5 aastased lapsed saavad käia lasteaias ja 6 aastaselt tuleb kooli minna. Kohustuslik on 8 kl põhikool: 4 9 kl algkool ja 4 kl noorema astme keskkool; keskkooli vanemal astmel (3 kl) on põhiline humanitaarne või tehniline kallak. Riigi keskkoole nimetatakse instituutideks, erakeskkoole kolleegiumiteks. Pärast 8 kl lõpetamist saab astuda normaalkooli (2 aastat, koolitab näiteks algkooliõpetajaid või lasteaiakasvatajaid), kutsekooli või keskeriõppeasutusse (3 aastat, sh kommerts- või tehnikakool). Nii keskkooli kui keskeriõppeasutuse lõpetanul on õigus astuda kõrgkooli. 1984 a oli kõrgkoole ligi 600, sh ülikoole 33, suurimad neist asuvad Barcelonas ja Granadas (vastavalt 1984 a 72 000 ja 35 000 õppijat). Vanimaks peetakse aga Salamanca ülikooli. Suurim raamatukogu
Laarid-esivanemate hingede kujud. Geenius-maokujuline kaitsevaim,igal perel, perekonna püsimine. Jumalad kreeka-rooma: zeus-jupiter,ares-mars,hera-juno,Neptunus-poseidon,pluto-hades,demeter-ceres,persephone- prosepina,athena-minerva,Apollon-apollo,artemis-diana,hermes-mercurius,aphrodite-venus,dionysos-bacchus,kronos-saturnus,bestia-vesta. Riik ja religioon. Preestrid olid riigiametnikud(eluaegsed erinevalt teistest). Ülesannete järgi jaotusid preestrid kolleegiumiteks. Tähtsaim 16- liikmeline pontifekside kolleegium, juhiks riigi ülempreester pontifeks maximus. Keisririigi ajal oli see amet imperaatoril. Augustuse aeg austati keisrit jumalana, nõudis, et talle ka ohvreid toodaks ja altareid püstitataks.Jumalate tahtest sõltun kõik, toodi hoolikalt ohvreid. 26.RISTIUSU SÜND. Idamaised ja hellenistlikud usundid. Kuna kreeklased olid hakanud austama idamaiseid jumalusi, levis nende kultus ka üle Itaalia
Riias 1523/4, Tallinnas 1524, Tartus 1525. Mungad aeti linnast välja – kerjusordud, mitte traditsioonilisemad. Põhjus selles, et kerjusordudel polnud maaomandit ja toetusid vaid annetustele (teistel maaomand). Tallinna reformatsioon seotud poliitiliste pingetega dominiiklaste ja rae vahel. Liivimaa maakloostrid lõpetasid Liivi sõja ajal. Püsimajäänud kloostrid ei pruukinud enam katoliiklikud väga olla – Saksamaal ka mitmed kat.kloostrid muutusid protestantlikeks kolleegiumiteks. Tartus 1524 sügisel Melchior Hoffmann pidas jutlusi. Piiskop käskis Hoffmanni vahistada ja seepärast rahvas ärritus ning vallutati Toomemägi. Raad toetas reformi – emantsipeerumine piiskopist. Pildirüüste ka Pärnus. Samuti majanduslikud ja poliitilised põhjused. Vastandus vaene linn ja rikas kirik. Reformatsiooni-ideede jõudmine maale aga segane. Aadelkond esialgu nagu toetas poliitiliselt, aga kartsid samas talupoegade sõdu ja sotsiaalseid rahutusi.
Laarid- esivanemate hingede kujud. Geenius-maokujuline kaitsevaim,igal perel, perekonna püsimine. Jumalad kreeka-rooma: zeus-jupiter,ares-mars,hera-juno,Neptunus- poseidon,pluto-hades,demeter-ceres,persephone-prosepina,athena- minerva,Apollon-apollo,artemis-diana,hermes-mercurius,aphrodite- venus,dionysos-bacchus,kronos-saturnus,bestia-vesta. Riik ja religioon. Preestrid olid riigiametnikud(eluaegsed erinevalt teistest). Ülesannete järgi jaotusid preestrid kolleegiumiteks. Tähtsaim 16-liikmeline pontifekside kolleegium, juhiks riigi ülempreester pontifeks maximus. Keisririigi ajal oli see amet imperaatoril. Augustuse aeg austati keisrit jumalana, nõudis, et talle ka ohvreid toodaks ja altareid püstitataks.Jumalate tahtest sõltun kõik, toodi hoolikalt ohvreid. 26.RISTIUSU SÜND. Idamaised ja hellenistlikud usundid. Kuna kreeklased olid hakanud austama idamaiseid jumalusi, levis nende kultus ka üle Itaalia.Isis oli
piiskopi kohtadele asusid inimesed, kes vaimulikud ei olnud. Saare-Lääne kodusõja ajal, kus ühel pool seisis piiskop Reinhold ja tema vastas Wilhelm, kui piiskopi kandidaat, kirjutas Wilhelm, et tema on hea katoliiklik. Balthasar Russow kirjutab oma kroonikas, kuidas rootlased vallutasid Haapsalu ja likvideerida paavstlik hoorapesa. Kui võrrelda SKS, siis mitmed toomkapiitlid SKS elasid reformatsiooni üle, et nad kujunesid protestantlikest kolleegiumiteks. Maades, kus ref kuningliku korraldusega läbi viidi, nt Soome ja Rootsi, toomkapiitlid tegutsesid edasi. Sellised arengud toimunud samm-sammult ja osaliselt leidnud aset ka Liivimaal. Kui historiograafias on esile toodud seda, et ref nõrgendas Liivimaa poliitilist olukorda, aga see oli esil retoorilisena, argielus ei saa seda üle tähtsustada ja seda ei saa ületähtsustada ka poliitiliste otsuste juures. Selge piir katolike ja protestantide tekkis
annaabi.ee 
