Indiasse langeks ta piinamise ja tagakiusamise ohvriks. Taotlus jäeti rahuldamata. Komisjon avaldas arvamust, et Chahali väljasaatmine Indiasse kujutaks endast artiklite 3 ja 8 rikkumist ning et juba on rikutud artikli 5 lõiget 1 ja artiklit 13. Samuti otsustas Komisjon, et puudub vajadus käsitleda kaebust artikli 5 lõikest 4 lähtudes. Konventsiooni artikli 5 lõikest 1 lähtudes pakkus menetlus nõuandva kolleegiumi ees ... olulise tagatise meelevaldsuse vastu. Sellel kolleegiumil, kuhu kuulusid kogenud kohtunikud ..., oli võimalus täies ulatuses läbi vaadata tõendid ohu kohta, mida kaebaja kujutas riigi julgeolekule. Ehkki kolleegiumi aruannet ei avalikustatud, viitas valitsus, et asja kohtulikul arutelul nõustus kolleegium Home Secretary'ga, et Chahal tuleks julgeolekukaalutlustel välja saata. Kohtu arvates pakkus see menetlus piisava tagatise vähemalt prima facie tõendite olemasolust, uskumaks, et Chahali
tagaja. - Ajaloolised erinevused: europol üks esimesi institutsioone selles valdkonnas (al 1995), eurojust on hilisem (ametlikult al 2002). - Erinevused lähenemises: europol keskendub rohkem efektiivsele eesmärkide täitmisele, eurojust keskendub rohkem kooskõlale õigusega. - Erinevused struktuuris: europol hierarhiline, eurojust kollegiaalne – võim kolleegiumil, kuhu kuulub esindaja igast liikmesriigist, kolleegiumi esindab president. - Rahastus: mõlemaid rahastatakse EL ühistest vahenditest. Mõlemal koormus aina kasvab ja ülesandeid tuleb juurde rohkem, kui eelarve võimaldaks. Sarnasused: - Mõlemal endiselt lissaboni-eelse riikidevahelise koostöö iseloom - Kumbki ei asenda riigisiseseis asutusi, nad ainult toetavad nende tööd: o Europol ei ole Euroopa FBI, tal ei ole pädevust ise uurida ja menetleda;
jätmise vastavust põhiseadusele, vaadatakse asi läbi viieliikmelises koosseisus. (21) Taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, vaatab kolleegium läbi 5–9-liikmelises koosseisus. (3) Üldkogu lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi üleantud asja, kui kolleegium peab vajalikuks asja lahendamist üldkogus. Üldkogu lahendab Riigikohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi või erikogu üleantud asja, kui kolleegiumil või erikogul tekib põhjendatud kahtlus kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses. (4) Ainult üldkogu lahendab taotluse tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid, lõpetada Riigikogu liikme volitused või lõpetada erakonna tegevus. (5) Üldkogu vaatab asja läbi vähemalt üheteistkümneliikmelises koosseisus.
jätmise vastavust põhiseadusele, vaadatakse asi läbi viieliikmelises koosseisus. (21) Taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, vaatab kolleegium läbi 59-liikmelises koosseisus. (3) Üldkogu lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi üleantud asja, kui kolleegium peab vajalikuks asja lahendamist üldkogus. Üldkogu lahendab Riigikohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi või erikogu üleantud asja, kui kolleegiumil või erikogul tekib põhjendatud kahtlus kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses. (4) Ainult üldkogu lahendab taotluse tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid, lõpetada Riigikogu liikme volitused või lõpetada erakonna tegevus. (5) Üldkogu vaatab asja läbi vähemalt üheteistkümneliikmelises koosseisus.
Vastutulekut lepingut rikkunud hagejale ei pea tõlgendama kostja kahjuks. Ka ei õigusta riski panekut kostjale see, et hageja ei saanud kinnisvarahindade langust ette näha. Kuna hageja lepingust taganemise eelduseks oli mh VÕS § 97 lg 2 p 3 tingimuse täitmine ning seda tuvastatud asjaoludel täidetud ei ole, on taganemine lubamatu ja hageja taganemisavaldus seega tähenduseta. See välistab omakorda hageja kõigi nõuete rahuldamise. Kolleegiumil on võimalik teha kohtute tuvastatud asjaolude põhjal uus otsus, tühistades kohtute otsused, ja jätta hagi uue otsusega rahuldamata. Kohtud ei ole otsuste tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, mis takistaks uue otsuse tegemist. 3-2-1-143-13, p 10-11. VÕS § 97 võimaldab nõuda lepingu muutmist olukorras, kus pärast lepingu sõlmimist muutunud asjaolude tõttu on lepingupoolte kohustuste vahekord võrreldes algsega oluliselt muutunud. Selle
Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka juhtumid, kui EP saatis Komisjoni laiali, nagu see juhtus Santeri komisjoniga. Mille pädevus oli üsna nõrk ning tekkisid tõsised majanduslikud probleemid. Selle jaoks EP pidi esitama umbusaldusavalduse, mida toetaksid 2/3 Parlamendi liikmetest
vaidlustada. 14. Olukorras, kus isik on esitanud kaebuse kohtulahendi peale, mida seadus ei võimalda vaidlustada, on kaebuse läbi vaatamata jätmise ainukene alternatiiv edasikaebepiirangu põhiseadusvastaseks tunnistamine ja kohaldamata jätmine (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-22-16, p 15 ja 31. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-23-16, p 24 ning neis viidatud varasem kohtupraktika). Praeguse asja tehiolude valguses ei teki kolleegiumil KrMS § 385 p-s 10 sätestatud edasikaebepiirangu põhiseaduspärasuses kahtlusi järgmistel põhjendustel. 15. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et olukorras, kus kohus lõpetab kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel, 1 pannes süüdistatavale mõne KrMS § 202 lg-s 2 nimetatud kohustuse, jääb tsiviilhagi, mis on KrMS § 263 lg-s 1 sätestatud korras
annaabi.ee 
