elundis või koes verevarustuse lakkamise Jaotatakse: tagajärjel - väline, sisemine, verevalum põhjuseks veresoone spasm, tromb, embol - arteriaalne, venoosne, kapillaarne Põhjuseks võib olla tekkes oluline kollateraalide puudumine, - veresoone seina rebend, madal vererõhk või elundi funktsiooni tõus - mingi protsessi poolt aeglaselt purustatud infarktikolde kuju sõltub veresoonte veresoon paigutusest - veresoone seina läbilaskvuse tõus
See tekkib patoloogilistest tingimustest, liigub verevooluga ühest kohast teise, ummistab veresoone valendikku. 34. Milliseid embooliad on? Eristatakse trombembooliat, rasvembooliat, õhkembooliat, gaasembooliat, kude- ja rakkembooliat, bakterembooliat ja võõrkehaembooliat. 35. Mis on infarkt ja mis seda põhjustab? Infarkt on koekärbuse e nekroosi kolle, mis tekib elundis või koes verevarustuse lakkamise tagajärjel. Tekkis oluline kollateraalide puudumine, madal vererõhk või elundi funktsiooni tõus. Infarktikolde kuju sõltub veresoonte paigutusest. Põhjuseks veresoone spasm, tromb, embol. 36. Mis on verejooks ja kuidas seda jaotatakse? Verejooks ehk vere väljumine veresoontest. Jaotatakse väliseks, sisemiseks, verevalumiks ja arteriaalseks, venoosseks, kapillaarseks. 37. Mis võivad olla verejooksu põhjused ja tagajärjed?
Tekib patoloogilistes tingimustes. Eristatakse: trombemboolia, rasvemboolia, õhkemboolia, gaasemboolia, kude-ja rakkemboolia, amnionivedeliku emboolia, bakteremboolia Tagajärg: surm v õhk, gaas, rasv on imendunud 6)INFARKT Nekroosi kolle, mis tekib elndis verevarustuse lakkamisest arteri sulguse tagajärjel või ka venoosse äravoolu takistusest. Võib tekitada: tromb, embol, veresoonte tugeb kitsenemine, kestev arteri spasm, Infarkti tekkimist soodustavad: kollateraalide puudumine elundis, madal vererõhk, elundi fn tõus 7)VEREJOOKS EHK HEMORRAAGIA. HAEMORRHAGIA Veri tuleb veresoontest välja. Jaotatakse: ● välimine- veri voolab väliskeskkonda ● sisemine- veri voolab kehaõõntesse või õõneselunditesse ● verevalum- veri voolab kudedesse Põhjused: ● veresoone seina reband ● mingi protsessi poolt aeglaselt purustatud veresoon
Arterites on üsna kõrge vererõhk ning nad on paksuseinalised. Arterite valendik ehk luumen on väike, seetõttu veri voolab arterites kiiresti. Veenid on õhukeste seintega ja vererõhk neis on madal. Arteritest on nende läbimõõt palju suurem. Vere voolukiirus on veenides oluliselt aeglasem kui arterites. Samasse sihtkohta kõrvuti kulgevad veresooned on kollateraalid. Anastomoos on veresoonte ühendusharu. See võib olla nii kollateraalide kui ka teiste veresoonte (nt arterite ja veenide) vahel. Enamikul juhtudel pääseb veri mööda neid kõrvalteid tromboseerunud veresoone varustusalalae ning tromb ei põhjusta kärbumist. Alaosad: arter, arterioolid, kapillaarid, veenulid, veen Aort ja suured arterid: väga elastsed, väike takistus, silelihaskesta toonus reguleeritav NS kaudu( mõjutab ealastsust), sisemine diameeter 4-
pärine varustatavast veresoonest, vaid saavad alguse mujalt. Arterites on üsna kõrge vererõhk ning nad on paksuseinalised. Arterite valendik ehk luumen on väike, seetõttu veri voolab arterites kiiresti. Veenid on õhukeste seintega ja vererõhk neis on madal. Arteritest on nende läbimõõt palju suurem. Vere voolukiirus on veenides oluliselt aeglasem kui arterites. Samasse sihtkohta kõrvuti kulgevad veresooned on kollateraalid. Anastomoos on veresoonte ühendusharu. See võib olla nii kollateraalide kui ka teiste veresoonte (nt arterite ja veenide) vahel. Enamikul juhtudel pääseb veri mööda neid kõrvalteid tromboseerunud veresoone varustusalalae ning tromb ei põhjusta kärbumist. Alaosad: arter, arterioolid, kapillaarid, veenulid, veen Aort ja suured arterid: väga elastsed, väike takistus, silelihaskesta toonus reguleeritav NS kaudu( mõjutab ealastsust), sisemine diameeter 4-25
Retseptiivne ehk Wernicke afaasia eelmise vastandina põhjustab patsientidel neile suunatud kõne mittemõistmise, kuigi nad suudavad korrata neile öeldud sõnu ja vastamiseks on nad valmis. Nad on ise jutukad, kuid jutt koosneb ainult funktsionaalsetest sõnadest ja sisu kandvad sõnad puuduvad. Afaasiat on täheldatud ka viipekeelt osanud patsientidel. Ajukahjustustest paranemine on erakordselt varieeruv. Paranemine võib saabuda neuronite funktsioonide taastumise teel, aksonitele uute kollateraalide kasvatamise teel või vigastatud ajuosa funktsiooni asendamise (ülevõtmise) teel tervete aju osade poolt. Paranemise tingimuseks on funktsiooni treenimine. Funktsioonide lateraliseeritus ajupoolkerade koores Osad funktsioonid on mõlemas ajupoolkeras esindatud sümmeetriliselt (nendeks on eelkõige primaarsed motoorsed ja sensoorsed piirkonnad). Osad funktsioonid on aga suhteliselt lateraliseerunud kas vasakusse või paremasse ajupoolkerasse.
annaabi.ee 
