Ümbruse madalamad sookased kannavad samal ajal vaid üksikuid koltunud lehti, ja hakkavad neid ka varakult langetama. Nõnda jääb sookask sügisel kullalõõsas arukase kõrval üsna märkamatuks. Ega sookask siiski ise ei taha tuhm olla, tema lahtirõivastamisega tegeleb üks rooste-seen - kase koldrooste (Melampsoridium betulinum). Soodsal roosteaastal sööb ta juba augustis paljud sookase lehed elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult. Et sookased on pikka aega kollasekirjud, ei ole neil võimalik anda arukasega võrreldavat kullaetendust. Kui nüüd kullendavat rabakaske (arukaske!) lähemalt vaadata, võib tema tüve alusel ja okste jämedamatel osadel näha sügavalt lõhestunud musta korpa, mis ülalpool asendub järsult valge tohuga; naabritest sookased on aga maapinnast ladvani ühtlaselt valged, vanana kärnaselt halli-mustatähnilise tohuga. Ka pungad klapivad laukaäärsel kaunitaril arukase omadega: nad on ümara tipu ja
[9] Rikkalik sordivalik: · 'Alba' - õied puhasvalged; · 'Angustifolia' - piklikmunajate kuni lantsetjate lehtede, helepunaste, valgeservaliste väikeste õitega sort; · 'Arnold Red' õied suured, kuni 2,5 cm laiad, tumepunased, viljad kuni 1 cm läbimõõdus, tumepunased; · 'Discolor' õied seest heleroosad, serv ja pealmine külg karmiinpunased, viljad oranzid; · 'Fenzlii' lehed kollasekirjud; · 'Gracilis' õied suured, valged, roosaka varjundiga; · 'Grandiflora' on kõigist sortidest tugevamakasvulisem, lehed puhkedes helerohelised, õied väga suured, puhasvalged; · 'Nana' kääbusja kasvuga väikeste roosade õitega rikkalikult õitsev sort; · 'Rosea' õied kuni 2 cm läbimõõdus, heleroosad, viljad tume-sarlakpunased; · 'Zabelii' tugevakasvuline 3-4 m kõrgune ja sama laiuv põõsas säravalt purpurpunaste
haug» koeb aprillis, kollakas, kõige arvukam; 3) «lillehaug», «lillehaug» koeb mais varsakabja õitsemise ajal, on õige kollane, kollaste tihedate täppidega, lühike, kõige väiksem; 4) «jürihaug» koeb juuni keskel, ilus, tihedate pruunide täppidega, lühike ja paks. Väiksematel järvedel tehakse sageli vahet ainult «jäähaugi» ja «toomingahaugi» vahel. Iisaku teates on toomingahaugi kohta öeldud suured kollasekirjud, mis tulevad sügavamast Peipsi järvest, seevastu keltsanolgid olevat keskmised avid ning arvatavalt hallid jõekalad. Kahesuguseid haugisid teati ka LõunaEestis: Haug koeb igal ajal, kui järv kinni ja veere lahti. Haugi on kaks liiki. Üks on jäähaug, teine konnahaug. Jäähaug on pikk ja peenike, konnahaug on lühike ja jäme, tumedam. Teaduse andmed nende nn ökoloogiliste vormide olemasolu Eesti vetes siiski ei kinnita.
Sageli on taolised taimed looduses metsataimed· Näiteks priimulad, suur tähtputk, kevad - nabaseemik, suurelehine brunnera, siberi valdsteinia, mitmed sõnajalad. Metsataimed · on kohanenud kasvamiseks varjulistes metsades ja põõsastikes huumusrikkal ning niiskel mullal. · Lehed on suhteliselt õhukesed ja suured. Tüüpilised metsataimed on ka paljud kõrgekasvulised sõnajalad (50 cm ja enam) Üldreegleid taimede valgusnõudlikkuse kohta: · Enamik värviliste (valge- ja kollasekirjud, kollased, punased) lehtedega sordid vajavad rohkem valgust kui roheliste lehtedega taimed V rühm 1) lõikelille tootjad maailmas (eksport, import, suurimad tootjad). · Suurimad lilleturud maailmas : · Lääne Euroopa tarbib 44% maailma lilletoodangust; · USA ja Canada tarbib 21% maailma lilletoodangust. · Jaapan tarbib 15% maailma lilletoodangust. Lilletootmises olulised riikide grupid: · 1
jpg) 34 Joonis 31. Verev helmikpööris (õiteosa) 35 Hosta (Hosta) Konkreetne liik: fortunei hosta (Hosta fortunei) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 90 cm, vajavad 80 - 120 cm kasvuruumi Taime välislaadi kirjeldus: suur puhmas Lehed: enamasti olenevalt sordist lainjad või tekstuursed, sügavrohelised, kujult südajad kuni odajad, teravatipulised ja sageli ka valge-rohelise, valge-kreemja või valge-kollasekirjud Õied või õisikud: Kahvatulillad kuni lavendliroosad õied paiknevad püstisel varrel asuvas kobarõisikus, torujad õied meenutavad liiliat Õitsemine: juuni-juuli Liigi eritunnused: ei talu pinnale seisma jäänud vett Kasvukoha nõuded: hästi haritud, väetatud ja parasniiske neutraalne või nõrgalt happeline aiamuld nii päikesepaistel, poolvarjus kui ka täiesti varjus Kasutamine haljastuses: püsilillepeenardesse kui ka haljasaladele murudesse ja mitmesugustele
'Pyramidale'; 'Rotterdam'; 'Serotinum'; 'Zenith'; 1b: ebasümmeetrilised lehed , kaasa arvatud ka kortsuliste lehtedega: 'Concavum'; 'Neglectum'; 'Rugosum'; 1c: lehelaba jagune (sügavalt lõhine): 'Clausum'; 'Palmitifidum'; 2 grupp: Lehed selgelt 5-hõlmased, mitmevärvilised või punased: 2a: lehed rohelised, kuid noortel kasvudel särav- kuni purpurpunased: 'Cupreum'; 'Metallicum'; 'Opulifolium'; 2b: lehed kollakad, hiljem rohekad: 'Flavescens'; 'Lutescens'; 'Worley'; 2c: lehed kollasekirjud, noored lehed pruunikaspunased: 'Aucubifolium'; 'Aureo- variegatum'; 'Brilliantissimum'; 'Spring Gold'; 'Striatum'; 2d: lehed väävelkollasekirjud, noored lehed erkpunased: 'Leopoldii'; 'Limbatum'; 'Tricolor'; 'Variegatum'; 'Zebrinum'; 2e: lehed kollasekirjud: 'Bicolor'; 'Luteo-virescens'; 2f: lehed erinevavärvilised, punase alaküljega: 'Nervosum'; 'Nizettii'; 'Prinz Handjery'; 'Pseudo-Nizetii'; 3 grupp: Lehed selgelt 5-hõlmased, rohelised, purpurja alapoolega: 'Atropurpureum'
Juurestik hästi arenenud. Mullastiku suhtes nõudlik. Talub linnatingimusi ja kärpimist. Puit asend peamiste varieeruvust põhjustavate võrdlemisi nõudlik, eelistab värskeid samuti väärtuslik nagu künnapuul. Vorme ökoloogiliste tegurite kui ka 44.45.teineteise huumusrikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi. kasvatatakse parkides: kollasekirjud lehed, suhtes. Soostunud muldi ei talu, küll aga talub püramiidjas, leinajalaks jt. Haljastuses kasutamist Metsatüüpide rühmitamine põuda. Väga varjutaluv, Eestis kasvavatest piirab seenhaigus jalakasurm, mida levitab teatud Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, lehtpuudest üks varjutaluvamaid. liiki maltsaürask. sellepärast on ka metsatüüpe palju.
Õitseb aprillis enne lehtede puhkemist. Õied tihedates kimpudes. Vili ovaalne, 2-2,5 cm pähklike, asub tiiva keskel. Idaneb halvemini kui künnapuul. Annab ka kännuvõsu. Areaal laiem kui künnapuul. Täiesti külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik. Talub linnatingimusi ja kärpimist. Puit samuti väärtuslik nagu künnapuul. Vorme kasvatatakse parkides: kollasekirjud lehed, püramiidjas, leinajalakas jt. Haljastuses kasutamist piirab seenhaigus jalakasurm, mida levitab teatud liiki maltsaürask. Perekond paju (Salix) Perekonda kuulub -30 m puid kui ka madalaid põõsaid. Valguslembesed ja kiirekasvulised. Pajud, tänu meesisaldusele, on tähtsad mesinduses, eriti seetõttu, et õitsevad varakevadel. Pajud
annaabi.ee 
