Tundravööndi mullad Maapind sügavalt läbikülmunud, tekkinud igikelts. Mullaprotsessid toimuvad ainult ülessulavas osas. Kuna bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja hapnikust mullaõhus, siis mullateke on väga aeglane. Toimuvad gleistumine ja turvastumine. Okasmetsade mullad Läbiuhteline veereziim. Keerulise ehitusega mullad. Vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Mullapinnal on mitmekihiline kõduhorisont. Okasmetsavööndile kõige iseloomulikumad on leedemullad Huumushorisont puudub ja metsakõdule järgnevad kohe leet- Ja sisseuhtehorisont. Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas tekivad paksu huumushorisondiga mustmullad. Rohttaimede lehevaris ja taimejuurestik tekitavad rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale mullaelustikule. Surnud org. Aine laguneb kiiresti, kui niiskust jätkub. Huumuse kogunemine kamardumine. Mustmullad kõrge poorsus, paks huumuskiht, hea sõme...
mis soodustavad keemilist murenemist ja orgaanilise aine kiiret lagunemist. Orgaaniline aine laguneb peaaegu täielikult, mistõttu huumust tekib vähe. Suure sademete hulga tõttu vaesub muld aluselistest elementidest (Ca, Mg, K, Na jt.) isegi ränist, muutudes tugevas- ti happeliseks. Mulda jäävad taimedele mittevajalikud Fe - ja Al - oksiidid, pealegi on Al 3+ ioonid happelises keskkonnas taimejuurtele mürgised komponendid. Värvuse alusel nimetatakse vihmametsade muldi puna - või kollamuldadeks. Muldade huumusekiht on õhuke, selle all heledam õhuke väljauhtekiht, mille all omakorda paks tumedam sisseuhtekiht. Vihmametsade mullad on vanimad, paksu kihina sisaldavad vähe toitelemente, vähevilja- kad, happelised, kuivas paakuvad, kannatavad veeerosioni all ja on intensiivselt kasutata- vad (kogutakse mitu saaki aastas).
Soodne keskkond taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikule. Surnud orgaaniline aine laguneb kiiresti. Kõrbes-mullad on sooladerikkad. Aktiivne mullateke on võimalik seal,kus mullad saavad põhja- või jõgede veest niiskust juurde. Auramine suur. Toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud mulla läbikuivamine. Vihmametsades-pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb kiiresti, huumust peaaegu ei teki. Puna- või kollamuldadeks. 15.Mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävitamist põhjustavad tegurid: Muldade erosioon-tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Kõrbestumine-protsess,mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeteks. Muldade sooldumine-tingitud põldude niisutamisest. Liigsoolane muld muutub viljatuks.
, so sügavamale kui ükski teine muld,pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab mineraalisatsiooni ja keemilist murenemist.*muldade huumussisaldus peaaegu sama madal kui okasmetsavööndis*intensiivse keemilise murenemise tingimustes tekib kaoliniitsavi,mis suudab mullas kinni hoida väga väheseid toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ja suurendab sellega toitainete kadu*troopika muldi nim nende värvuse järgi puna-või kollamuldadeks. MULDADE EROSIOON-kõige enam kahjustuvad mullad erosiooni tõttu-paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele,selle tulemusena kantakse mulla pindmised,viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla.KÕRBESTUMINE-mullaprotsess,kus puudub huumuse horisont,aurustumine on suurem sademetest.*põhjus võib olla erinev-1)liigne
(orgaanilise aine kuhjumine, vaevumärgatav) > B-horisont (soolarikas) > lähtekivim. Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske. 5) Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad. Mullateke on kestnud kõige kauem. Sügavus 6- 10 m. Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Keemiline murenemine on väga intensiivne. Troopika muldi nimetatakse nende värvuse järgi puna- ja kollamuldadeks. Muld rikastub taimedele mitteolulise raua- ja alumiiniumoksiididega. Keemiliste elementide alusel - Ferralliitmullad. Lageraie > erosioon > kõrbestumine. Muldade degradatsioon, hävimine ja kaitse. Degradatsioon ehk lagunemine. Kaitstes mulda kaitseme eluprotsesse ja elutingimusi maal, sest mullas kasvavad taimed,mis toodavad hapnikku, Seovad süsihappegaasi, on toiduks inimestele ja loomadele jne. Põhine mullahävitaja on erosioon
seetõttu ulatub muld väga sügavale. Kuigi orgaanilist ainet langeb maapinnal palju ,tekib sellest huumus väga vähe ,sest see lagundatakse väga kiirelt ära. Murenemine on väga aktiivne. Kõrge temp ja niiskus tekitab mulda kaoliniitsavi mis hoiab kinni väheseid toitaineid aga ka suurendab läbiuhtuvust. Muld rikastub taimedele mitteoluliste ainetega Fe ja Al. Muld on tugevalt happeline ja taimejuurtele toksiline ,seetõttu on juured pigem maapinnalähedased. Muldi nim. puna või kollamuldadeks A E B C Muld kui ressurss, muldade kaitse Muldade degradatsioon ja hävimine- Muldade igasugune hävitamine või kahjustamine. Muldade erosioon- See kahjustab mulda kõige rohkem. Selle tagajärjel lendavad mullaosakesed kõrgematest kohtadest madalamatele. Selletõttu kantakse mulla viljakamad kihid veekogudesse või kohtadesse kus neis kasu pole. Erosioone jaotakse kaheks (geoloogiline erosioon; kiirendatud erosioon- inimese põhjustatud, kui on hävitatud
Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Keemiline murenemine on väga intensiivne ning pinnasesse imbuva vihmavee mõjul muld vaesub. Troopika muldi nimetatakse nende värvuse järgi puna- või kollamuldadeks. Kuna troopika mullad on savimineraalide- ja rauarikkad, siis võivad nad läbi kuivades pinnalt tugevasti paakuda ja moodustada mullasügavustes pöörumatult kivistunud mullahorisonte. Seetõttu on troopilise päikese käes võimalik savikast mullast kergesti telliskive valmistada
Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei tekigi. Keemiline murenemine on väga intensiivne ning pinnasesse imbumine vihmavee mõjul muld vaestub alustest ja koguni ränist. Intensiivse keemilise murenemise tingimuses tekib kaoliniitsavi, mis suudab mullas kinni hoida väga väheseid toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ning suurendab sellega toitainete kadu. Troopika muldi nim nende värvuse järgi puna- või kollamuldadeks. 4.4. Muld on ressurss muldade kaitse Muldade erosioon Erosiooni toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele. Selle tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Erosiooniprotsessi intensiivususe järgi eristatakse geoloogilist erosiooni ja kiirendatud erosiooni; viimane on põhjustatud inimtegevusest. Mulla vee-erosioon on mullaosakeste ümberpaigutamine sademetest tekkivate ajutiste voolude toimel.
Rohtlates on kõige aktiivsem mullaelustik. (A, B, C) -Kõrbete ja poolkõrbete mullad sellises kliimas on sooladerikkad mullad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Muld tekib vaid seal, kus lähedal on vett. (A, B, C) -Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad mullateke on seal kestnud kõige kauem, kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb kiiresti ja huumust ei teki. Troopika muldi nimetatakse puna- või kollamuldadeks. Need on savimineraalide- ja rauarikkad. (A, E, B, C) *Kõige hullemini kahjustuvad mullad erosiooni tõttu, selle toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele, nii kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Eristatakse geoloogilist ja kiirendatud erosiooni. Kiirendatud on põhjendatud inimtegevusest. *Kõrbestumine tuul hakkab ära kandma peeneid mullaosakesi, toimub tuuleerosioon e. deflatsioon.
juurtele toksiliseks. Toksilise alumiiniumi ja varise kiire lagunemise tõttu asub juurte põhimass maapinnalähedases läbiuhtuvas mullakihis. Troopika mullad on raua ja savimineraalide rohked ning läbi kuivades moodustada mullasügavustes kivistunud mullahorisonte (nõrgkivi). Seetõttu saab seal võimalik päikese käes kergelt valmistada telliseid. Troopilised mullad on ökoloogiliselt nõrgad, toiteelementide vähesuse tõttu. Troopika muldi nimetatakse veel ka puna- või kollamuldadeks (värvuse järgi) või ferralsoliks (keemiliste elementide alusel). Muld kui ressurss, muldade kaitse. Muld on Maa ökosüsteemi tähtis komponent. Selles kasvavad fotosünteesivad taimed. Eriti oluline on see globaalse süsinikuringe koha pealt. Kaitstes mulda kaitseme elu Maal. Inimene saab muldi kõige paremini kaitsta sellega, et arvestab nii looduslike kui kultuurmaade kasutamisel kliima, reljeefi ja mulla iseärasustega. Kõige enam kahjustuvad mullad erosiooni tõttu
mineraaliseerumissaadused, kuhjuvad mullas (tekkekohal), kus nad omavahel füüsikalis- keemiliste jõudude toimel liituvad, moodustades savihorisondi. Ferralisatsioon esineb peamiselt ekvatoriaalses vööndis, kus soojas ja niiskes kliimas moodustub murenemiskoorik intensiivse keemilise murenemise tagajärjel. Selle ülemises osas tekib punaka värvusega kiht, mis on rikastunud raua- ja alumiiniumiühenditest. Troopika muldi nim nende värvuse järgi ka puna- ja kollamuldadeks. Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, mis on tingitud kas lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. Tekivad kuivas ja poolkuivas kliimas. Aktiivne mullateke vaid seal, kus saadakse põhja- ja jõgede veest niiskust juurde. 7.Inimmõju mullale. Muldade degradatsioon on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine tööstus-, tsiviil-, tee-või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), olmega (olmedegradatsioon), masinatega
annaabi.ee 
