Põlevkivi Sisukord Mis on põlevkivi? Kukersiit Põlevkivi kui maavara Kasutamine Ajalugu Probleemid Mis on põlevkivi? Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi värvus varieerub kakaopruunist kollakaspruunini, ja on alati tumedam, kui lubjakivi Kukersiit Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim. Koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Tihti näeb põlevkivis väljasurnud organismide kivistisi Põlevkivi kui maavara
orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad (tsöanobakterid) Gloecapsomorpha prisca Zalessky. Lubiainesest mineraalosa on põhiliselt tekkinud meres elanud organismide lubikodadest ja nende purunenud kildudest. Põlevkivi, varieerub värvilt kakaopruunist kollakaspruunini, on alati tumedam, kui lubjakivi. Kohtla-Nõmme kaevandus. Kohtla-Nõmme kaevanduse rikastusvabrik. Põlevkivi lahtine kaevandmaine Kohtla-Nõmme karjääris. Suuremateks tarbijateks on soojuselektrijaamad, kus kasutatakse 80-82% kaevandatavast põlevkivist, keemiatööstus (15-17%) ja tsemenditööstus (2-3%).
Eesti Põlevkivi ehk kukersiit, mida peetakse maailma parimaks, paikneb Eesti kirdeosas umbes 6000km2 suurusel alal. Kukersiit on ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseeritud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Põlevkivi varieerub värvilt kakaopruunist kollakaspruunini, on alati tumedam kui lubjakivi. Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turva kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas on väga oluline energeetiline maavara. Turvast kasutatakse veel väetise- või aiandusturbana komposti koostisosana, kasvustimulaatorina, muldade struktuuri parandajana. Suurt tulu saadakse aiandusturba ekspordist
Neljas tase Viies tase Ø PÕLEVKIVI EHK KUKERSIIT ..On settekivim mis on tuntud Eestis põlevkivina ning mis on Eesti tähtsaim maavara. ..On tekkinud 450 milj. aastat tagasi mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast. ..Eesti maapõues leidub üle 7 miljardi tonni kukersiiti. VÄRVUS: Põlevkivi värvus varieerub kakaopruunist kollakaspruunini, ja on alati tumedam, kui lubjakivi. KASUTAMINE: Kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivist saab toota maagaasi. Kaardil: Ø PÕLEVKIVI Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ø GNEISS
põhjapoolkeral ja 2 perekonda (Geotria, Mordacia) 4 liigiga lõunapoolkeral (Caputi and Budelli, 2006). Neid iseloomustab kõhrest skelett, sarvainest hambad ja limane soomusteta nahk. Merisuttidel pole eristunud sabauime ega pole paarisuimi. Merisutid kasvavad kuskil 90- 100 cm pikkuseks ja nende kaal võib ulatuda kuni 3 kg. Oliivipruunil kehal esinevad mustad laigud, altpoolt esineb värve valkjast kollakaspruunini. On teada, et nad sigimisajal muutub heledamaks. Noorte merisuttide värvivariatsioon on tumesinisest tinakarva ja altpoolt valge (Johnson et al., 2006). Neil on pea väliselt ebaselgelt piiritletud, sest seal paiknevad 7 paari lõpuseavasid. Suuava ümbritseva imiklehtri seintel paiknevad kaarjate ridadena teravad sarvhambad, mida on umbes 110 (joonis 1), suuava peal tavaliselt kahetipuline sarvhammas (või 2 alusel kokkupuutuvat hammast)
Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. l. Dolomiidiks nimetatakse sellist paekivi, mille magneesiumi sisaldus on14% või rohkem. Mergel on suure savisisaldusega paekivi. Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim (kakaopruunist kollakaspruunini ning alati tumedam kui lubjakivi).Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses)ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja
Pea on neil väliselt ebaselgelt piiritletud, sest lõpuseavasid on 7 paari. Suuava ümbritseva imilehtri seintel paiknevad kaarjate ridadena teravad sarvhambad, suuava peal tavaliselt kahetipuline sarvhammas (või 2 alusel kokkupuutuvat hammast). Lõpuseavade rea ees suhteliselt väikesed silmad. Keha katab neil sile limane nahk. [4] Seljauimed puutuvad peaaegu kokku, täiskasvanud isastel on seljal hari ja emaste kõhul anaaluim. Oliivpruunil kehal tumedad laigud, altpoolt valkjast kollakaspruunini, sigimisajal heledam. Noored merisutid on tumesinised või tinakarva, altpoolt valged. Pikkus keskmiselt täiskasvanud isendil on 1,2 m ja mass 2,5 kg ning eluiga 11 a. Kromosoomide arv 2n = 168. Sarvhammaste arv suuava ümbritseval imilehtril veidi üle 110-ne. Müomeere 86-91 (Müomeer- kere lihaskonna lõik). Marjaterade arv võib ulatuda kuni 300 000-ni. [4, 5] Üldiselt on merisutt haruldane siirdekala. Esineda võib teda Atlandi põhjapoolkera rannikul jõesuudmete piirkondades
käärudega, 3 laia hõl maga, kollakas kuni punapruunini, hilje m hallikasvalge kir m e ga. Jalg õõnes või ka mbriline, veidi jahuka pinnaga, tugevasti kurruline ja vaoline, valge või võidunud valge kuni lihapruun. Kasvab mullas v õi kõdul okaspuude ( mänd), m õnikord lehtpuude all, m ärtsist maini. Eestis liivastes m ännikutes väga sageli. Mürgine. LISA 3 Kollapii mliudik Viljakeha karikakujuline, läbi m õõt 25 c m. Sisepind hele, beezikas kuni kollakaspruunini. Välispind veidi viltjas v õi sile, helekollakashall kuni hele kollakaspruun. Se eneliha valge, värvub väävelkollaseks. Huumusrikkal mullal lehtmetsades. Eestis kaunis sage. LISA 4 Harilik sõr mkübarseen. Ümarmürkel BAKTERID Bakterid Viimastel aastatel on m e edias üha sageda mini kajastatud leidnud bakterite hir muteod. Inimesed kardavad puudutada tualettruumide uksi ja kasutavad
annaabi.ee 
