Haistmiskeskus Subtalamus ning metatalamus Subtalamus Omab kontakte ekstrapüramidaalsüsteemi struktuuridega Vaheaju motoorne keskus Metatalamus Kuulmis- ja nägemisanalüsaatori koorealune keskus Retikulaarformatsioon ehk võrkmoodustis Paikneb ajutüvis Närvikiudude abil on ta ühenduses peaaju mitmete osadega, samuti seljaajuga Avaldab erinevat mõju KNS erinevate osade aktiivsusele Kontrollib seljaaju reflektoorset talitlust Väikeaju Paikneb tagumises koljuaugus, suuraju kuklasagarate all, piklikajust ja ajusillast tagapool Jaguneb kaheks külgmiseks poolkeraks ja neid ühendavaks paarituks vaheosaks – ussiks Supraspinaalne sensoorne keskus Hallaine moodustab ühtlase pindmise kihi paksusega 1 – 2,5 mm – väikeaju koore (ca 2000 cm 2 ). Koore all on valgeaine (meenutab läbilõigel puuokste hargnemist – elu puu) Väikeaju funktsioonid Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine:
kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. Piklik aju on elutähtis KNS-i osa. Tema kahjustuse korral (verevalandus, trauma, kasvaja jm.) võib häiruda hingamine, südametalitlus jm. funktsioonid. TAGAAJU Ajusild asetseb piklikust ajust eespool ja kujutab endast jämenenud ajutüve osa, mis on piklikust ajust eraldatud ristipidise vaoga. Väikeaju paikneb pikliku aju ja ajusilla tagaküljel, suuraju poolkerade kuklasagaratest allpool tagumises koljuaugus. Väikeaju kaalub 120 - 150 g ja koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast - ussist ( vermis ). Väljastpoolt on väikeaju kaetud arvukate ristipidiste lõhedega, nende vahele jääved pikad ja kitsad käärud - need on nn. väikeajulehed. Väikeaju peamiseks funktsiooniks on lihaste toonuse ja liigutuste, eeskätt tasakaaluliigutuste koordineerimine. Väikeaju vahendusel pärsitakse inertsi mõju kehaosade liigutustele, reguleeritakse
Nuclei pontis (BC10) - sillatuumad - hallaine kogumid valgeaine piki- ja ristikiukimpude vahel - kortikopontiinteede ümberlülistuumad Fibrae pontis transversae (BC11) - silla ristikiud - on sillatuumade neuronite jätked, mis ristudes lähevad vastaspoolele ja moodustavad pedunculus cerebellaris medius VÄIKEAJU – CEREBELLUM - tagaaju dorsaalosa, mis on alaarplaadist välja kasvanud - kaal: umbes 150 g - paikenb tagumises koljuaugus - ülapinda eraldab suuraju kuklasagaratest suuraju ristilõhe – fissura transversa cerebri - alapinna keskel on väikeajuoruke – vallecula cerebelli (A1) seda täidab piklikaju OSAD - paarilised poolkerad – hemispheria cerebelli (AB2) - poolkerasid ühendav keskne paaritu osa – uss – vermis (AB3) - katkematud paralleelsed ristilõhed – fissurae cerebelli (AB4) jaotavad poolkera ja ussi käärudeks, sagarikeks ja sagarateks
Sihtmotoorika Juhtroll: 1) Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev hallaine kiht ajupoolkerade pinnal Motokorteks – suurajukoore piirkond, mis koordineerib liigutustegevust 2) Basaaltuumad – suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees olevad hallaine kogumikud. Nende hulgas: Juttkeha – koosneb sabatuumast ja läätstuumast. Tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse. Mandelkeha- emotsioonide kujunemine 3) Väikeaju – asub tagumises koljuaugus, koordineerib kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist Tahtele alluva liigutustegevuse puhul rakendatakse tööle pretsentraalkäärus olevad püramidaalrakud. Nendest lähtuvad püramidaaljuhteteed. Need juhteteed jõuavad seljaaju motoorsete rakkudeni, sealt lähtuvad seljaaju motoorsed närvid. Reeglina toimub ristumine, s.t parema suuraju poolkera vastavad piirkonnad juhivad vasaku poole lihaseid ja vastupidi.
suurajust väikeajusse. ● AJUSILD PONS - piklikust ajust eespool - jämenenud ajutüve osa, mis on piklikust ajust eraldatud ristipidise vaoga - sillas paiknevad unekeskus ja hingamiskeskused, mis funktsioneerivad kooskõlastatult piklikaju hingamiskeskusega ● VÄIKEAJU CEREBELLUM - paikneb pikliku aju ja ajusilla tagaküljel, suuraju poolkerade kuklasagaratest allpool tagumises koljuaugus - kaalub 120-150g - koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast e USSIST VERMIS - väljastpoolt kaetud arvukate ristipidiste lõhedega, nende vahel pikad ja kitsad käärud e VÄIKEAJULEHED. ● Väikeaju peamine funktsioon: - lihaste toonuse ja liigutuste, eeskätt tasakaaluliigutuste koordineerimine - väikeaju vahendusel pärsitakse inertsi mõju kehaosade liigutustele
Molekulaarkiht Välimine granulaarkiht Välimine püramidaalkiht Sisemine granulaarkiht Sisemine püramidaalkiht Multiformne kiht Suurajukoores eristatakse radiaalkiude, interradiaalkiude, supraradiaalkiude, tangentsiaalkiude Koore pinnal on hulgaliselt käärusid ja vagusid, mis suurendab oluliselt hallaine hulka VÄIKEAJU KOORE EHITUS Väiksemõõtmeline aju osa, paikneb tagumises koljuaugus ning tagab tahteliste liigutuste viimistletuse ja koordineerituse Moodustab tugevalt liigendunud kääre – nendesse tungib lehekestena tsentraalselt paiknev säsi Väikeajukoores eristatakse rakkude iseärasuste ja kuju järgi kolme kihti: Korv- ja tähtneuroneid ning närvikiude sisaldav molekulaarkiht Suurte pirnrakkudega ganglionaarkiht Sõmerrakke sisaldav granulooskiht NAHA EHITUS
programmiga, ilma et ümbritsev keskkond nendele olulist mõju avaldaks. Tingimatuid reflekse kutsuvad esile tingimatud ärritajad. Inimesel on kaasasündinud imemise, haarde-, köhimise, aevastamise, silmasulgemise jmt refleksid. Tingitud refleksid omandatakse elu jooksul, nt käitumisrefleksid ja liigutusvilu 30. Tahtlikud ja automaatsed liigutused. 31. Väikeaju ehitus ja funktsioonid. * Paikneb tagumises koljuaugus, suuraju kuklasagarate all, piklikajust ja ajusillast tagapool * Jaguneb kaheks külgmiseks poolkeraks ja neid ühendavaks paarituks vaheosaks ussiks * Supraspinaalne sensoorne keskus * Hallaine moodustab ühtlase pindmise kihi paksusega 1 2,5 mm väikeaju koore (ca 2000 cm2). Koore all on valgeaine (meenutab läbilõigel puuokste hargnemist elu puu) Väikeaju funktsioonid * Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine:
annaabi.ee 
